18.8 C
Rapla
Kolmapäev, 10 aug. 2022
spot_img

Lisaleht Rohelised Sõnumid: Tekstiil tuleb koguda muust prügist eraldi

Katri Reinsalu

Hiljuti suurpuhastust tehes seisin taas kord silmitsi probleemiga, mida teha ebavajalike riietega. Suutsin tekitada kaks kuhja. Üks neist koosnes riietest, mis endal ja lastel enam kasutust ei leia, kuid mis iseenesest on terved ja puhtad ning võiksid veel kellegi teise juures uue elu saada. Teine kuhi oli riideid, mis on lootusetult määrdunud või katki ning kuuluvad jäätmete alla. Õhku jäi aga küsimus, mida nende kottidega siis peale hakata.

Sotsiaalmeedia abi

Tervete riiete puhul on iseenesest mitmeid võimalusi. Viitsimise korral saab neid müüa. Müümine nõuab aga omajagu ettevalmistust piltide tegemise ja hindade väljamõtlemise näol. Samuti eeldab see tihtipeale ka postitamist ja riiete pakendamist. Paljudel on aga eesmärk asjadest võimalikult kiiresti ja vähese vaevaga vabaneda. Müümise alternatiiv oleks seega oma riiete annetamine. Üleliigsed riided paistab aga olevat üsna universaalne probleem, sest mitmed organisatsioonid on juba praegu pakutavast ülekoormatud. Raplas asub samuti riidekonteiner, kuhu oma asju viia, kuid ka see on tihtipeale silmnähtavalt pungil.
Proovin seekord hoopis sotsiaalmeedia abil ebavajalikust vabaneda. Sorteerin oma tervete riiete kuhja uuesti läbi ja sätin sealt kõrvale mõned esemed, mille soovin siiski mälestuseks alles jätta. Ülejäänud sätin põrandale ja teen pildi. Pärastlõunal laen selle Facebooki gruppi “Tasuta asjad Raplamaal”. Lisan kuulutusele veel mõned asjad, mis mul üle on jäänud. Kõigest 40 minuti pärast potsatab mu postkasti kiri, kus asjade vastu huvi tuntakse. Kiiresti saame üleandmise osas kokkuleppele. Päeva lõpuks olen kõikidele minu jaoks ebavajalikele esemetele uued omanikud leidnud.
Arvamused sotsiaalmeediast võivad väga erinevad olla. Samas tuleb tõdeda, et see on suurepärane viis kiiresti ebavajalikust vabanemiseks.

Tekstiili võtab vastu jäätmejaam

Mida aga hakata peale riietega, mis on oma algse ülesande täitnud ja elu ära elanud? Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Made Saadve sõnul tuleb tekstiil teistest jäätmetest tekkekohal eraldi koguda. Kohustus tuleneb keskkonnaministri määrusest „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused”. „Määruses ei eristata kasutuskõlblikke ja kasutuskõlbmatuid tekstiile, vaid need kõik tuleb tekkekohas liigiti koguda,” lisas Saadve.
Ta jätkas, öeldes, et sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus.
„See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus määrab tekstiilijäätmete kokku kogumise kohad ja valdavalt asuvad need jäätmejaamade juures. Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu on lisaks paigaldatud tekstiili kogumiseks konteinerid, mida tühjendatakse koostöös Humanaga. Mitmetes piirkondades toimub tekstiili kogumine ka Uuskasutuskeskuse kaudu. Nii Humana kui ka Uuskasutuskeskus koguvad puhtaid ja terveid tekstiilesemeid, mida saab uuesti kasutusse suunata,” selgitas Saadve. Katkised ja määrdunud tekstiilesemed tuleb viia jäätmejaama.
„Tekstiilesemete kogumisel ei toimu materjalipõhist eristamist ja neid kogutakse koos. Materjale, mida saab suunata töötlemisse, sorteeritakse eraldi sorteerimiskeskustes,” ütles Saadve. Samuti tuleb meeles pidada, et nagu ka kõikide teiste jäätmeliikide puhul, kehtib reegel, et neid ei tohi koduses majapidamises põletada.
„Jäätmeid võib põletada ainult jäätmepõletustehases, kus põlemine toimub stabiilselt ning kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C. Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine rangete keskkonnanõuete alusel, lisaks puhastatakse suitsugaasid kõrgtehnoloogiliselt ja seiratakse heitgaaside kvaliteeti,” ütles Saadve.
Kodumajapidamises jäätmete põletamisel tekitatakse kahju nii keskkonnale kui ka inimtervisele.
Saadve tõdes, et tekstiilijäätmete kogumisvõrgustik peab aina paranema, et elanikel oleks mugav neid ära anda.
„Paraku aga puuduvad veel tekstiilijäätmete töötlemiseks Eestis ja lähiriikides head lahendused ja nende leidmiseks uuringuid alles teostatakse. Eeldatavalt tekib käitlusvõimekusi siiski lähiaastatel juurde, kuna kogu Euroopas peab olema korraldatud tekstiili liigiti kogumine hiljemalt 1. jaanuarist 2025,” võttis Saadve kokku.

Katkiste riietega Mäeperesse

Mäepere jäätmejaama juhataja Ülari Luisk ütles, et terveid riideid jäätmejaam hetkel vastu ei võta, sest puuduvad partnerid, kes need taaskasutusse suunaks. Kasutuskõlblikele riietele tuleb seega alternatiivseid lahendusi leida. Kui aga on tegemist rõivastega, mis on määrdunud, katki või muul moel kasutuskõlbmatud, siis saab need Mäepere jäätmejaama viia küll.
Näiteks võib selline probleem tekkida vanemaealise perekonnaliikme lahkumisel, kui temast jääb järele palju riideid, millele uue omaniku leidmine on keerukas.
Luisk ütles, et võimalust vanu riideid või jalanõusid jäätmejaama tuua kasutatakse üsna tihti. Selle eest tuleb hinnakirja alusel tasuda 0,048 eurot kg.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised