Katri Reinsalu
Eelmisel neljapäeval kogunes Märjamaa volikogu erakorralisele istungile, mille esimene päevakorrapunkt oli vallavanem Merlin Suurnale umbusalduse avaldamine.
Punkti kandis volikogule ette Villu Karu. Seejärel sai sõna vallavanem ning kolm registreerunud sõnavõtjat. Enne hääletamist oli ka volikogu liikmetel võimalus küsimusi ja repliike esitada. Kohal olid kõik 21 volikogu liiget.
Villu Karu pikka juttu ei teinud. Umbusalduse avalduse sisu oli ekraanil kõigile lugemiseks. Karu ütles, et Merlin Suurna ei ole täitnud talle detsembrikuu volikogu istungil volikogu enamuse poolt tehtud ettepanekut. Selles nõudis volikogu Kalle Uusmaa ennistamist Märjamaa gümnaasiumi direktori ametikohale ja vallavanema avalikku vabandust. Karu lisas, et volikogu ei saa tolereerida käitumist, kus volikogu seisukohtade ja ettepanekutega ei arvestata, ning sellest lähtuvalt on Suurna suhtes umbusaldust avaldatud.
Vallavanema koht ei ole eesmärk omaette
Erinevalt Villu Karust oli Merlin Suurna kõne üpris pikk ega mahtunud talle ette antud 15 minuti sisse ära. Ta alustas, öeldes, et volikogu ettepanekule vastas ta põhjalikult ja kirjalikult. Huvilistel on võimalus sellega tutvuda ning seetõttu ei hakanud ta oma seisukohtasid kordama.
„Lühidalt kõike kokku võttes heidetakse mulle ette, et ma ei lähtu volikogu enamuse nõuetest. Teisisõnu peaksin kasvõi rikkuma seadust, mitte arvestama tekkinud probleeme, vaid seadma prioriteediks poliitikutele meeldimise,” ütles Suurna.
Suurna sõnavõtt oli volikogu suunas terav. Ta leidis, et on kohatu rääkida väärikusest ja mainest, kui volikogu liikmed ei orienteeru peamistes kohaliku omavalitsuse õigusaktides ja põhimõistetes ning neile ei ole selge demokraatia põhiolemus. Ta leidis, et avalikkuse eksitamine, kogukonna lõhestamine ja inimeste hirmutamine on poliitilised võtted.
„Seega oleme me täna olukorras, kus olematute järgijäänud faktide ehk tegelikult otsitud põhjuste pinnalt püütakse mulle justkui kohta kätte näidata ja rääkida juhtimisalastest vigadest,” lisas Suurna.
Arvestatava osa oma kõnest pühendas Suurna näidetele kordaminekutest ja arengust, mis vallas viimasel ajal toimunud on.
„Vallavanema koht ei tohi olla eesmärk omaette,” hakkas Suurna oma sõnavõttu kokku võtma. Ta kutsus volikogu liikmeid üles tegema otsuseid nii, et oleks hea endale ja valijatele otsa vaadata. „Täna mind umbusaldades tekitate väljakutseid ja soovimatuid olukordi vallale ja inimestele. Volikogu otsuse mõju tunnevad eelkõige inimesed, kes siin elavad, töötavad ja külla sõidavad.”
Toetavad sõnavõtud
Sõnavõtuks registreerus kolm inimest, kes kõik tulid volikogu ette vallavanemale toetust avaldama. Igaüks neist sai kolm minutit esinemiseks. Esimene sõnavõtja oli lapsevanem Tarmo Nakkurt. Tema seisukoht oli, et olukord koolijuhi väljavahetamise ümber painutati poliitiliseks ning inimeste toetuse kogumiseks on ära kasutatud ise mõtlemise puudumist.
Järgmisena sai sõna Märjamaa gümnaasiumi matemaatika õpetaja ja kooli hoolekogu liige Raivo Mikkor. Enda sõnul esindas ta suuremat osa kooli õpetajatest ja viitas, et tal on kaasas neljakümne koolitöötaja allkirjad. „Miks kaheldakse kaheksa meeskonnaliikme otsuses, kes päev-päevalt direktoriga koos töötasid ja leidsid, et koostöö Kalle Uusmaaga ei ole jätkusuutlik?” küsis ta. Ta lisas, et olukord koolis on jätkuvalt pingeline ja tuleviku ees tuntakse hirmu. Mikkor küsis, kas Uusmaa ennistamine on mõistlik, kui tema leping lõpetati põhjendatult.
Viimane sõnavõtja oli abivallavanem Ott Valdma. „Meie ühine hinnang on, et Merlin Suurna on olnud konkreetne, põhjalik, muutustele suunatud juht, kes on teinud inimeste ja meeskonnaga nii vallamajas kui ka hallatavates asutustes rohkem tööd kui kõik varasemad juhid,” ütles ta. Ta lisas, et vallamaja teenistujad on toimuva pärast mures. „Umbusaldamise alus ei ole tänasel päeval ja tänase info valguses meie hinnangul põhjendatud, vaid sellest kumab läbi ärategemise rõõm. Täna on kannatajapooleks vallavalitsus ja tema töövõime,” lisas ta.
Hääletustulemused rääkisid teist lugu
Volikogu liikmete võimalusest küsimusi esitada haaras esimesena kinni Kristi Kivisild. Ta uuris Suurna kõnes kõlanud väite kohta, et volikogu esimees Urmas Kristal ei võtnud vallavanemaga pärast direktori töölepingu lõpetamist ühendust tekkinud lahkheli lahendamiseks. Kivisild tõi välja, et Kristal oli lubanud pärast 3. detsembril koolis toimunud kohtumist vallavanemaga infot arutada. Kristal vastas, et Suurna läks mõned päevad pärast kohtumist puhkusele ning volikogu seisukohti väljendati detsembris tehtud pöördumises.
Volikogu liige Teet Tomson kasutas võimalust ja esines sõnavõtuga. „Hea volikogu liige, me oleme jõudnud olukorda, kus poliitilise ja isikliku kasu saamise eesmärgil korraldatud teatrietendus on Märjamaa vallale erakordset kahju tekitamas,” ütles ta. Ta leidis, et umbusaldamisel ei ole põhjust. Veel tõi ta näiteid, kuidas Suurna kohtlemine on olnud sooliselt ebavõrdne, ning kutsus volikogu laua taga istuvaid naispoliitikuid üles mitte panema jalga taha oma tublile ja tarmukale kolleegile.
Kõik Suurna toetuseks sõna saanud inimesed ei suutnud aga ilmselt siiski piisavalt veenvalt mõjuda, sest hääletuse tulemused väljendasid vastupidist seisukohta. Volikogu avaldas Suurnale umbusaldust 15 poolthäälega. Oma hääle umbusalduse poolt andsid Sander Saaliste, Aare Müil, Mari Kann, Ats Nõlvak (EKRE), Aivar Jõgiste, Meelis Välis, Jüri Nisumaa (VL Vigala), Ago Kirsipuu, Andres Jõessar, Urmas Kristal (VL Märjamaa), Villu Karu, Liivi Miil, Ottomar Linna, Thomas Hainsalu ja Ilju Aviste (VL Meie Inimesed).
Hääletustulemustest on selge, et valimisliit Märjamaa on lõhestunud. Kristal kommenteeris hilisemas vestluses, et lõhenemine oli toimunud juba varem. Ta kinnitas, et mingit seisakut see volikogu töös endaga kaasa ei too. Edaspidi ei esineta enam mitte valimisliiduna, vaid iseseisvate volikogu liikmetena.
Suurna viimane tööpäev oli 17. jaanuar. Kuni uue vallavanema valimiseni määrati tema kohusetäitjaks vallavalitsuse liige Ülo Olm. Kohusetäitjaks valiti vallavalitsuse liige selleks, et töö vallavalitsuses edasi toimiks ega oleks halvatud. Kristal lisas, et osa vallavalitsuse liikmeid keeldusid pakkumisest ning nii langes otsus Olmi kasuks.
Uue vallavanema valimiseks on volikogu otsustanud korraldada avaliku konkursi. Sellist lähenemist Märjamaal varem kasutatud ei ole. Kristali sõnul on see viis kaasata huvilisi ka väljastpoolt. Loomulikult oodatakse kandideerima ka kohalikke inimesi ning konkursi korraldamise üks eesmärk ongi välja uurida, kui palju on neid inimesi, kes oleksid huvitatud Märjamaa valla juhtimisest. Konkurss lõppeb 7. veebruaril. Volikogu esimees ütles, et kui kõik sujub kenasti, võiks vabariigi aastapäevaks olla Märjamaal uus vallavanem.