spot_img
-3.4 C
Rapla
Laupäev, 26 nov. 2022
spot_imgspot_img
RSMärjamaa järtade juures võeti ilma kooskõlastuseta puid maha

Märjamaa järtade juures võeti ilma kooskõlastuseta puid maha

Katri Reinsalu

Märjamaa järtade puhul on tegemist kolme loodusliku nõoga, mis osa aastast veega täituvad, moodustades ajutisi järvesid. Järtad jäävad maastikukaitsealasse. Aastavahetusel on aga järtade juures puid maha võetud, mis on tekitanud kohalikes küsimusi. Uurisime tööde mahu ja põhjuse kohta Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK).

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Sille Ader vastas, et kameraalsel kaardivaatlusel ei tuvastanud nad Märjamaa järtade maastikukaitsealal raiekavasid ega raietöid, samuti mitte raadamise kooskõlastusi. Pärast fotoga tutvumist selgitas Ader, et tõenäoliselt on tegemist eramaaga, sest RMK selliselt raiet ei tee. „Ilmselt on keegi omale küttepuid teinud. Avastaja peaks sellest raiest keskkonnainspektsiooni informeerima,” ütles Ader.
Keskkonnaamet, kes on kaitseala valitseja, vastas algsele küsimusele, et metsateatist sinna kohta väljastatud ei ole. Samas lisas keskkonnaameti sisekommunikatsiooni peaspetsialist Piia Tamsalu, et ei saa välistada, et tegemist on hooldetöödega. Kuniks keskkonnaamet asjaolusid uuris, andsid nad info edasi ka keskkonnainspektsioonile.
Selle nädala alguses ütles Tamsalu, et keskkonnainspektsioonile on teada, kes seal toimetas. Lähemalt ta olukorda ei kommenteerinud, kuid kinnitas, et maa omanik on siiski RMK.
Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo juhataja Marek Saar ütles, et teemaga on tegeletud sellest ajast saati, kui info keskkonnaametilt laekus. Kõne all olev raie toimus Nõmmeotsa külas, kinnistul Märjamaa metskond 370. Keskkonnainspektsioon käis eelmise nädala lõpus olukorraga tutvumas ning tuvastas, et Susla tee äärest on 0,15 ha suuruselt alalt hinnanguliselt kolme tihumeetri jagu metsamaterjali, alusmetsa ja üksikuid puid mootorsaega lõigatud. Puitmaterjal ise oli raiekohta jäetud.
„Nimetatud ala asub Märjamaa järtade maastikukaitseala piiranguvööndis. Töid teinud isik on keskkonnainspektsioonile teada,” selgitas Saar. Ta lisas, et tööde tegijal ei olnud ei RMK ega keskkonnaameti nõusolekut ja kooskõlastust.
„Raie motiiv oli sanitaarse olukorra parandamine ja esteetilisema vaate andmine,” ütles Saar. Hetkel on väljaselgitamisel, kas tehtud raiega on mõjutatud maastikukaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ja kaitseala seisundit. Sõltuvalt sellest, kas keskkonnaameti kui kaitseala valdaja hinnangul on tekitatud keskkonnakahju, otsustab keskkonnainspektsioon väärteomenetluse alustamise ja süüdlase karistamise. Keskkonnaametil on oma hinnangu andmiseks kuu aega.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused