Katri Reinsalu
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avati jaanuari viimasel päeval juba kaheksas traditsiooniline taaskasutusnäitus. Näituse „Anna uus elu“ üks eesmärke on muuta inimeste mõtlemist taaskasutuse väärtustamise kaudu loodussõbralikumaks ning näha äravisatud asjades väärtuslikku, kui mitte endale, siis teistele.
Loomisrõõmu kogemiseks ei ole vaja alati minna poodi, vaid materjalina võib kasutada seda, mis käepärast on – ka seda, mida oleme harjunud väärtusetu või prügina defineerima. Näitus pakub avastamist ja inspiratsiooni, sest peaaegu igast prügikasti visatavast asjast saab luua midagi uut. Näituse kuraator on Marie Virta.
Traditsioon sai alguse aga juba 2013. aastal, kui toimus esimene taaskasutusnäitus. „Taaskasutusnäituse mõte tuli sellest, et meie üldine suhtumine taaskasutamisse oli nii algeline. Enamik inimesi pidas taaskasutamist ebavajalikuks ning uusi asju omada oli privileeg. Kuna ma olen ise aktiivne taaskasutaja, mõtlesingi, et teen üleskutse kunstnike hulgas,” rääkis Virta näituse sünniloost. Ta lootis, et kunstnikud lähenevad teise pilguga ja annavad vanadele esemetele uue elu. Nii ka läks, sest enamik taaskasutatud materjale on näitusel väljas hoopis teises funktsioonis kui algselt.
Aastatega on sellest saanud koguperenäitus koos töötubadega, mis on muutunud traditsiooniliseks kunstiürituseks Pärnu linnas. Loomulikult on selle üks oluline eesmärk inimeste mõtlemist loodussõbralikumaks kujundada. „Vahel võib saada just vanast või äravisatud asjast endale sobiliku ning vajamineva eseme. Samuti on probleemiks keskkonnale tootmisprotsessides tekkivad tootejäägid, millest disainerid-kunstnikud oskavad värske pilguga luua uusi disainesemeid,” ütles Virta.
Meeldejäävaid töid on näitusel olnud palju. Virtal tulevad endal esimestena meelde Soomest pärit kunstniku Kristiina Tikke Tuura hiidlaternad, mis olid valmistatud vanadest CD-plaatidest ja värvilisest kilest. Samuti oli väga meeldejääv Vuhti Galerii vanadest ristpistes tikitud piltidest diivan, Marta Moorats oma langevarjudest tehtud kleidikollektsiooniga, Kairi Lentsiuse vanadest telkidest õmmeldud ilmastikukindlad mantlid, Jaan Pärna katkisest autotulest valmistatud kaunid ehted ja Ain Toimi käe läbi uue elu saanud laboritehnika.
Iga aasta on näitusel olnud ka eraldi alateema. Virta rääkis, et teemasid valitakse selle järgi, mis parasjagu aktuaalne tundub. Tänavuse näituse alateema on „Meie aeg”. „Hetkel ongi ju küsimus, kui kaua ja millises vormis jätkub elu ja meie siinne kohalolek. Kuidas me oskame seda hetke hinnata ning kas teeme õigeid valikuid, et meie elu saaks jätkuda,” selgitas Virta.
Kunstnike huvi ületas näitusesaali võimalused. Tänavusele näitusele esitas oma töö ligi 100 kunstnikku. „Kuna meie ruumide suurus on piiratud, pidime tegema valiku ja väljavalituks osutusid 40 kunstnikku. Taaskasutus puudutab paljusid ja sellest näitusest on saanud positiivne näide, kuidas natukenegi maailma päästa,” rääkis Virta.
Suurem osa väljavalitud kunstnikest on Eestist pärit. Nende hulka on aastate jooksul jõudnud ka mitmeid välismaalasi. Tänavusel näitusel saab nautida kolme välismaise kunstniku teoseid.
Julia Kantsian on sündinud Venemaal, aga elanud Soomes. Kunstnik ostis ära Surju vana koolimaja ja kolis hiljuti sinna. „Tema teos on sündinud Reiu rannast leitud pudelitest ja muust prügist,” ütles Virta. Soomest pärit Riikka Aresalo esineb näitusel teosega „Inimpiisad”, mis on valmistatud erinevatest tekstiilijäätmetest ja vanadest nukkudest. Venemaa kunstniku Nina Pankova teos on valminud näiteks vanadest okstest, vanapaberist, tekstiilist ja pudelikorkidest.
Koos näitusega korraldatakse ka erinevaid töötubasid. Hetkel on neid kinnitatud neli. Näitusel väljapanekuga „Leitud ja loodud“ osalev kunstnik Kerttu Siplane juhendab töötuba, kus uuritakse biolagunevate jäätmete loovat kasutamist. Selles tutvutakse erinevate materjalide võimalustega, genereeritakse ideid ning otsitakse loomingulisi võimalusi tähtaja ületanud kuivainete, apetiitse välimuse kaotanud aed- ja köögiviljade ning teiste köögis tekkivate biojäätmete kasutamiseks.
Õpitakse ka vanapaberist kotte voltima ja märkmikke tegema ning immuunsüsteemile ja soolestikule kasulikku teeseenejooki valmistama.
Näituse ja töötoad on külastajad väga soojalt vastu võtnud. Virta sõnul on tegemist muuseumi külastatavuselt teise näitusega. „Külastajatele väga meeldib see näitus ja loodame, et kõik vaatajad leiavad endale inspiratsiooni sellelt väljapanekult,” ütles ta. Näitus jääb avatuks 1. aprillini.
