Helerin Väronen
Komm ei ole tervislik, seda me teame kõik. Aga kui nii väga tahaks midagi magusat, mis oleks samas tervislik, mida siis teha? Sama küsimuse ees oli umbes viis aastat tagasi Janelin Metsallik, kui ta otsis alternatiivi, mida pakkuda kommi asemel oma lastele.
Inspiratsioon ja hea lahendus saabus Janelini õelt, kes taimetoitlasena soovitas tal proovida toormoosist kuivatatud ja kokku rullitud „marjalehti“. Koos hea kuivatiga saab kaasa ka raamatu, mis annab õpetused, mida ja kuidas kuivatada. Nii et selles mingit ärisaladust ei ole. Kuna kuivatusprotsess toimub 40 kraadi juures, säilivad neis kõik vajalikud vitamiinid.
JaneLine OÜ pakutavate rullide valikus on õun, mango, kirss, vaarikas, mustikas, maasikas, astelapaju ja jõhvikas. Janelini enda lemmik on kirss, kuid selle rullid on samas kõige tüütumad, sest kleepuvad kokku. Kõiki teisi saab lahti rullida ja nii saavad neid süüa ka väikelapsed ja vanainimesed, kellel veel või enam hambaid ei ole.
Peale rullide valmistab Janelin omaloominguna müslibatooni ja šokolaadiga batooni, mille mõlema peamine koostisosa on tervislik ja loomupäraselt magus dattel. Müslibatooni sees on ka rosinad, mida aga seal absoluutselt ei tunne. Natukene meenutab müslibatoon maitselt Snickersit, ainult šokolaad on puudu. Šokolaadibatoon sobib samas neile, kes nisutooteid süüa ei saa.
Hetkel on JaneLine maiustused müügil Väärt Raplamaa Toote (VRT) poes ning Viljandi Rohelise Maja kohvikus. Viljandi haigla tegi ka oma töötajate lastele tervislike maiustustega kommipakid, nii et Viljandi rahvas juba teab, millega Janelin tegeleb. Ta meenutas üht sealset laadalkäiku, kus ta kolme tunniga end tühjaks müüs. Tookord sai Janelin aru, et asi on „käest ära läinud“, ehk nõudlus tervislike maiustuste järele on suur.
Teadlikkus Janelini toodetest on kasvanud ka Raplamaal, suuresti tänu VRT poele. Janelin meenutas, et kui Rikka Toman avaldas soovi JaneLine tooteid poes näha, mõtles ta, et elab siinsamas, kui keegi midagi tahab, tuleb ja küsib ise. Pärast kahte aastat poes müümist on aga Janelin rahul. Sealne müük ei toida teda ära, kuid on ajaga aina kasvanud.
Janelinile meeldib väga oma toodetega laatadel käia ja sealgi on toimunud muutus: varem pakkus ta end ise laadale müüjaks, nüüd teda kutsutakse.
„Laadal ma saan otsekontakti kliendiga, ta näeb ja tajub, milline ma olen. Põhimõtteliselt ma müün iseennast läbi enda toodete, need on puhtad, naturaalsed, suhkrut ei ole lisatud. Ise ajan sama asja taga,“ sõnas Janelin.
Alguses pakendas Janelin maiustusi klaaspurkidesse, et vältida pakendiprügi. Klaasist purgid on aga rasked, nii et nüüd on maiustused kergemas pakendis ja purgis variandid on eksklusiivsemad, mõeldud kinkimiseks.
Järgmise sammuna tahab Janelin oma tervislike rullidega jõuda Coopi toidupoodi ning sealt edasi väikestesse käsitööpoodidesse, lennujaama ja sadamasse. Suurtesse toidupoekettidesse Janelin trügida ei taha, siis muutuksid maiustused masstoodanguks ja need kaotaks oma väikese mõnusa niši.
Kui Janelin hobina maiustuste tegemist alustas, soovitati tal osa kõrvale panna, et ühel hetkel oleks hea veterinaar- ja toiduametile näidata, kui hobi suuremaks paisub. Vahepeal on aga nõuded muutunud ja kõrvalepandud kogused on liiga väikesed. Küll aga lubati tal tänu neile rullidele märkida pakile säilimisajaks „avatuna pool aastat”.
Veterinaar- ja toiduameti kohta sõnas Janelin, et ta alguses väga põdes, kui tema koduseid tootmistingimusi tuldi üle vaatama, kuid kohalik spetsialist andis väga asjalikku nõu. Kuigi kõigi vajalike nõuete täitmine tundub Janelini jaoks hirmutav, on ta seda meelt, et kõik vitsad tulebki enda peal ära proovida. Teiste vigadest õppimine ei ole nii tõhus.
Janelin tellib marju Balbiinost ja tulevikuplaanis on see, et osa rulle oleks täiesti ökotooted. Oma aiast on pärit õunad ja tegelikult hakkaski asi pihta sellest, et õuntest oli vaja lahti saada. Janelin on kasvatanud ka maasikaid, kuid ühel hetkel hakkas tal kahju, et neist midagi endale söömiseks ei jää, ja nii leidiski ta võimaluse Balbiinost marju tellida. Esialgu tellis ta eestimaiseid, kuid nüüd on valikus ka mango, kuna see oli lihtsalt nii ahvatlev, ja osa marju tuleb Leedust.
Janelin unistab, et kui ta tegeleks maiustustega täiskohaga, võiks asi kujuneda nii, et ta ei peaks enam marju firmast tellima, vaid ostaks ümberkaudsetelt kokku. See aga ilmselt kergitaks toote hinda. Unistama aga peab ja tervislike maiustuste tegemine meeldib Janelinile väga. Neid tehes tekib temas mõnus tunne ja käed lähevad soojaks. Maiustuste tegemine on Janelini jaoks puhas armastuse jagamine.
