12.2 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Kuidas edasi? Töötüli vajab lahendamist

Raivo Heinaru, Märjamaa kooli endine õpetaja ja koolijuht

Valla teeb tugevaks ja jätkusuutlikuks tema kool. Kui areneb kool, areneb ka vald. Kooli kohta on kõigil mingi teadmine. On rohkem neid, kes arvavad, ja vähem neid, kes teavad, mis on koolis hästi ja mis vajab muutmist. Probleemid on inimestel, koolile saab anda hinnanguid – selleks on vaja kriteeriume ja fakte. Õppekorraldust koolis on võimalik hoida ja muuta, lisades tegureid ja seoseid, mille toimete kohta saab teha vaid oletusi.
Kirjutan koolist, mis on aastakümneid olnud hea tasemega, tugev ja omanäoline. Seda kinnitasid ka 2018. aastal korraldatud ja nüüd koolidesse saadetud PISA uuringu tulemused. Nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes olid Märjamaa kooli õpilaste PISA uuringu tulemused paremad Eesti keskmisest. Eesti tulemused olid aga Euroopa parimad! Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et pole ühtegi teooriat ega valemit, mis kinnitaks väikerahva selliste saavutuste ja edu võimalikkust. Eesti hariduse eduloo vastu on väga suur huvi kogu maailmas. Eesti kooli teeb tugevaks tema õpetaja.
Lumevaene, porine ja pime aeg avaldab kahtlemata mõju ka inimsuhetele. Novembrikuu lõpust alates on Märjamaa koolis toimuvast räägitud nii lähedal kui ka kaugel. Kooliasju arutades on mitmed inimesed, nende seas on ka kooli endisi õpilasi, võtnud kohtuniku hoiaku kooli ja õpetaja suhtes. Selline negatiivne hoiak, kooli ja õpetaja madaldamine ei saa anda head tulemust. Kellegi hetkevõidud ja näiline mänguoskus (kombineerimine) ei tohi halvata usku haridusse, kooli ja õpetajasse. Minu sõnum õpilastele on: „Austa ennast ja kaasinimesi, tunne uhkust nimest, mida kannad, koolist, kus õpid, ja riigist, kus elad!“
Haridusküsimuste lahendamiseks on peale võimu (ajutine) vaja veel palju muud, ka teadmisi koolist tervikuna. Õpilaste saavutused kinnitavad, et Märjamaa gümnaasium töötas Elmiku juhtimise ajal tulemuslikult, töökeskkond oli stabiilne ja turvaline. Kooli juhtkond – direktor Andres Elmik, õppealajuhatajad Marju Retsja ja Lia Puhm ning huvijuht Kristi Kivisild – oli pühendunud koolitööle. Juhtkonna liikmetest kõik, kes õppijana, kes õpetajana, on õppinud/töötanud Leonhard Vaide kujundatud väärtuspõhises ja nõudlikus koolikeskkonnas. Kooli headusest kõnelevad saavutatud tulemused ja õpilaste rahulolu. Pigem rahul või täiesti rahul oli oma eluga 70% Märjamaa kooli õpilastest (PISA uuring 2018). Sellist kooli soovib enamik koolitöötajaid ka täna.
Kuidas siis juhtus, et koolijuhi vahetus viis heal tasemel oleva kooli segaduste keerisesse, tekkisid vastasseisud juhtkonnas ning õpetajate hulgas tekkinud erinevate gruppide vahel?
Inimestevahelisi erimeelsusi esineb töökollektiivides ikka, kuid neil ei tohi lasta areneda probleemideks ja kasvada konfliktideks. Katseajal ei suutnud direktor tõestada, et tal jätkub võimekust juhtida koolis toimuvaid protsesse, teha koostööd ja kaasata inimesi. Puudu jäi ka pühendumisest. Katseaja lõpus, novembris lõpetati direktoriga tööleping. See oli põhjendatud otsus. Kui siia midagi lisada, siis kas katseaeg ei võiks olla pikem kui praegu seadusest tulenev neli kuud. Samas on selle aja jooksul võimlik mõista, kellega on tegemist. Kas inimene on aus, täpne, koostööd tegev, koolitööle pühendunud.
Volikogu taandas vallavanema jaanuaris ja vallavanema asendaja kutsus direktori taas tööle, arutamata küsimust ei haridusnõuniku ega koolikollektiiviga. Haridusnõuniku küsimusele, kas see on ikka mõistlik, sest puudub töövaidluskomisjoni õiguslik hinnang, öeldi vastuseks, et meie otsustasime nii. Kahjuks on sellel kompromisslepingul mitu varjukülge, mida esialgu ei märka. Direktor on muudetud sellise töösuhte taastamisotsuse põhjal haavatavaks ja kompromiteeritavaks.

Toon näite. Võib juhtuda, et mõne aja möödudes tuleb direktori kabinetti lapsevanem ja nõuab, et direktor teeks kokkuleppe, mis võimaldaks tühistada õpetaja poolt pandud puudulikud hinded ning õpilane saaks võimaluse jätkata õpinguid oma endises klassis. Millised võimalused on direktoril? Kui ei nõustu, tuletatakse direktorile meelde olukorda, et ilma katseaega läbimata määrati ka tema samale ametikohale. Kui nõustub ja kohustab õpetajat hindeid muutma, pole see asutus enam õppe- ja kasvatusasutus nimega kool.
Halb juhtimine toob vinduva töötüli, need on juhtimisteadlase Maaja Vadi sõnad. Nii see ka Märjamaa gümnaasiumis on – vindumine kestab neljandat kuud. Kooli juhtimisküsimuse lahendamisel on tehtud vigu ja valearvestusi. See on tingitud olukorrast, kus kiiresti vahetuvad vallavanemad näevad asju täiesti erinevalt. Kui üks vallavanem otsustab ja teine tühistab, siis ei saa paremat tahtagi. Kannatajaks on aga kool ja seal töötavad õpetajad, nende tervis ja perekond.
Tark juht peab teadma, et esimesed paar aastat on ta direktor, see on enesetõestamise ja õppimise aeg. Koolijuhiks saab alles siis, kui on koolirahva usalduse ära teeninud. Lugupidamine tuleb välja teenida pühendunud tööga. Kui aga alluvad hakkavad juhti kiitma, siis on see kindel märk, et koolis pole juhtimisega kõik korras. Margaret Thatcher, Suurbritannia endine peaminister on öelnud: “Kui alluvad kiidavad juhti, siis on juhil aeg hakata sahtleid puhastama.“
Lootus ja soov ennast maksma panna mõttetute nõudmiste abil ei ole hea lahendus. Kui direktor tahab muutusi, tuleb nende elluviimisel olla kannatlik. Ei saa ja kas peabki aastaid edukalt töötanud õpetaja kohe kõige sellega nõustuma, mida kavatseb teha uus juht. See ei tähenda vastuseisu. Plaane tuleb arutada ja selgitada, teha koostööd. Ainult koostöö kõigiga sillutab teed üksteisemõistmiseni. See kehtib kõigi koolis töötavate inimeste kohta. Tuleb jääda ausaks ja olla õiglane, seda alati ja igas olukorras.

Kuidas edasi? Sellest on huvitatud koolikollektiiv ja sama küsimuse on esitanud direktor, kellega paar nädalat tagasi kohtusin. Ootame uue vallavanema tööletulemist.

spot_img

10 KOMMENTAARID

10 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised