Helerin Väronen
Pärast seda, kui koroonaviiruse tõttu kuulutati välja eriolukord, juhtusin Facebooki käsitöögrupis nägema postitust, kus tõdeti, et oma soovidega tuleb ette vaadata, need võivad ootamatul moel täituda. Mitte keegi poleks soovinud, et vaba aeg sellisel viisil käsitöö tegijatele sülle langeb, kuid halvast olukorrast tuleb võtta parim, ehk pooleliolevad projektid lõpetada, oma oskusi täiustada ja neil, kel viimased kudumistööd jäid põhikooliaega, on hea aeg vanad oskused meelde tuletada.
Alljärgnevalt jagavad raamatusoovitusi erinevatest käsitöö valdkondadest ja eri tasemetele (samuti blogide ja videosoovitusi) Raplamaa käsitöölised.
Kristi Mehike: Mina soovitaks jälgida, mida Anna Lutter teeb. Tema raamatud (“Loo ise kodu heaks”, “Loo ise. 25 ideed tuppa ja õue”, “Ideid maailma päästmiseks”) on praktilist laadi ja Kuut (Lutteri stuudio) on ilmatu äge koht. Just hiljuti tegi lastele meisterdamistunni live´na. Mulle tema tegemised meeldivad. Ta blogi on ka väga äge ja sealt saab igasugu sisustusnippe.
Pinterest on minu sõber, et inspiratsiooni ammutada, samuti erinevad Facebooki käsitööalased grupid. Üks kanal, mida aeg-ajalt jälgin, on Tim Holtz, kes toodab erinevaid paberitöö vahendeid ja teeb mõnusaid videosid õpetustega, kuidas neid kasutada saab. Eriti toredad on sealjuures näidised erinevatelt tegijatelt just videos toodud vahendeid kasutades.
Liina Langi: Pitsikudujana tahaksin muidugi soovitada pitsiraamatuid. Saara kirjastuse “Koome Haapsalu salli”, autor Siiri Reimann. Selle raamatu plussid: väike formaat, soodne hind. Väga kergesti järgitav tekst, rohkelt jooniseid ja skeeme. Arvutuskäikudest on toodud näited, tehnoloogilistest võtetest on juures joonis või foto, mis selgitab need lahti. Selle raamatu järgi, kui rida-realt näpuga järge pidada, on võimalik sallikudumine selgeks saada. Lisaks on raamatu lõpus üheksa klassikalist Haapsalu salli kirja ning kaks mustrit äärepitsile. Autor Siiri Reimann on aastatepikkuse kogemusega õpetaja ja sallimeister, seega on tegemist väga usaldusväärse raamatuga.
Teise raamatuna pakun pitsikudujatele välja “Shetlandi pitsi kudumine” Elizabeth Lovickilt. Selles raamatus on olemas nii põhitõed kui ka tehnoloogilised võtted lahtiseletatuna ja eriti heaks pean Shetlandi stiilis pitseseme kavandamise peatükki. Julgustatakse ja juhendatakse mustreid omavahel kombineerima, sest raamatu põhiosa moodustavadki Shetlandi pitsikirjad ükshaaval ja omavahel sobitatuna ning lõpus on lisaks valmismudelite kavandid ja üksikasjalik õpetus. Sellest raamatust leiavad mustreid nii algajad pitsikudujad kui ka need, kes otsivad keerukaid kirjasid.
Shetlandi pitsi puhul teadupoolest kootakse mustrit tihtipeale nii edasi- kui ka tagasireal ja pinnad on valdavalt ripsilised. Meie Haapsalu sallidega võrreldes on see kohati harjumatu, kuid kui kasutada väga peenikest lõnga, võib saavutatud tulemust nimetada õhkõrnaks pitsivahuks. Kudumismustrid on raamatus antud nii lahtikirjutatuna kui ka meile harjumuspäraste skeemidega.
Monica Leinberg: Algajatele kudujatele soovitaksin Tiina Meeri raamatuid. Nendes on väga lihtsalt ära näidatud kõik vajalikud töövõtted, seletused on lihtsad ja ka fotomaterjal väga hea.
Kudumishuviliste “piibliks” võiks pidada väga kõrgel tasemel käsitööliste (Kristi Jõeste, Anu Pink, Siiri Reimann) tehtud raamatut “Eesti silmuskudumine”. Raamatus on täiuslik ülevaade Eesti kudumise ajaloost, kasutatud tehnikatest ja võtetest. Anu Pingi teine osa raamatust keskendub eestlaste lemmikkäsitööle – sokkidele ja ka sukkadele. See raamat on hea abimees siis, kui tahad kududa lihtsaid sokke, aga ka siis, kui tuleb tahtmine midagi keerulisemat ja uhkemat ette võtta.
Ka pitsikudujatel on oma “piiblid” – “Haapsalu sall” ja “Haapsalu rätt” (mõlemate autorid Aime Edasi ja Siiri Reimann) kuuluvad samuti minu lemmikute hulka. Neid kauneid mustreid annab kasutada mitte ainult sallide, vaid ka igasuguste muude kudumite valmistamiseks.
Tikkijale pakuksin ma välja sarja “Eesti tikand” (autor Irina Tammis) – palju rahvuslikke mustreid. Samas soovitan muidugi võimalusel minna õppima mõne tugeva meistri juurde. Nende nipid aitavad kõige paremini ja lihtsamalt tikkimise selgeks saada.
Väga hea on ka „Eesti käsitöö käsiraamat” (autorid Tiia Artla, Ulve Kangro, Maret Lehis, Silja Nõu, Eeva Talts). See on põhjalik käsiraamat, milles on viis kõigi aegade olulisemat käsitöötehnikat: silmuskudumine, heegeldamine, pitsid, paelad ja vööd ning tikkimine.
Muhu mustritele keskendunud raamatus “Meite Muhu Mustrid” (autorid Anu Kabur, Mai Meriste, Anu Pink) on kindlasti leida palju põnevat järeleproovimist ka mandriinimestele. Samuti jälle ülima põhjalikkusega käsitööd lahti seletav raamat, milles on tohutult erinevaid tehnikaid ja põnevaid mustreid
Ja lõpuks minu enda lemmik – “Eesti kirivööd” (autor Piia Rand). Ma ei koo küll klassikalisi vöösid, kuid kasutan oma loomingus seda raamatut väga palju. Raamatus on kihelkondade kirivöömustrid. Neid saab kasutada nii tikkimisel kui ka kudumisel, loomulikult ka päris vöökudumisel. Hea abimees paljudele.
Anne Ummalas: Minule meeldivad kõik käsitööraamatud, sest mulle meeldib igasugune käsitöö. Eriti ilusad on Eesti enda autorite raamatud. Need on ka sisukad. Mäletan kunagist ilusate raamatute tulekut, kui tellisin kuskilt välismaa lehelt, enam ei mäleta milliselt, heegeldamise raamatu. Kirjeldus oli ilus, uued ideed jne. Kui raamatu kätte sain, oli seal lehekülgede kaupa kinnissilmustest heegeldatud kandilisi linikuid, erivärvi triibud otstes. Minu jaoks ei olnud midagi uut, aga eks keegi kindlasti vajas ka sellist raamatut.
Täna on minu lemmikraamat Ilmari Mannineni „Eesti rahvariiete ajalugu“. Aga kui muude asjadega tahaks tegeleda, siis on mu riiulis veel erinevaid tehnikaid käsitlevaid raamatuid ja mulle meeldib lugeda ka uuringuid ja sügavamaid teemasid. Eriti toredad on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koostatud “Studia Vernacula”. Igal aastal ilmub üks koguteos, mis kajastab ühisnimetaja alla võetud viimaste aastate diplomi- või magistritööde ülevaateid või teaduslikke artikleid. Neid raamatuid on nüüd kergem kätte saada, neid saab Rapla Nobiina poest, aga ka Saara Kirjastuse e-poest.
Minu riiulis on veel 1998. aastal välja antud „Eesti rahvakultuur“ ja veidi hilisem „Eesti rahvakultuuri leksikon“. Mõlemad väga põnevad ja ajatud raamatud ning just neist saab meie esivanemate elust ja olust põhjalikud algteadmised.
Ja kui muid asju enne uinumist ei jõua enam lugeda, siis võtan kätte hoopis Aili Paju „Ravimid roheluses“. Ka see raamat paelub mind oma põhjalikkuse ja ajas tagasi vaatamisega, ei ole ainult taimed ja kasutamise retseptid, vaid saadki teada, kuidas kõik alguse sai.
Minu peaaegu igapäevased internetiteekonnad viivad mind UTTV.ee lehele, kus on palju toredaid veebiloenguid tohutult laia teemavalikuga, rahvaroivad.folkart.ee on rahvarõivaste teemal, seda praegu uuendatakse, ja ööülikooli loenguid võib ka lõputult kuulata. See on just hea kudumise või muu töö taustaks. Soovitan soojalt!
Helerin Väronen: Minu kõige kasutatumad käsitööraamatud on Mari-Liis Lille kolm amigurumitehnikas heegeldatud mänguasjade juhendeid sisaldavat teost: „Võluväega mänguasjad“, „Kaisuloomakirg“ ja „Imeline nukumaailm“. Internet on küll tasuta amigurumiõpetusi täis, kuid mulle meeldib, kui õpetus on raamatu kujul ees. Mulle meeldib Mari-Liisi stiil ja käekiri, tema õpetused on kergesti arusaadavad ka päris algajale heegeldajale. Kellel soov end rohkem proovile panna, võiks aga neile mänguasjadele selga meisterdada riideid, mis inspiratsiooni saanud näiteks Haapsalu salli pitsidest või Rapla vöökirjast. Päris algajale soovitaks aga raamatute kõrvale Kristi Tulluse Youtube’i kanalit, kus põhitõed videoõpetustena olemas.
Teiseks hobiks heegeldamise kõrval on mul märkmike, albumite ja karpide meisterdamine. Paberitöö põhialuste õppimiseks on kõige paremad Virgylia ja Guido Soosaare „Raamideta papimaailm“, Leelo Paksi „Paberi võlumaailm“ ning Terje Taltsi „Armastusega paberist“. Inspiratsiooni saab ka salongi Teeme Teistmoodi blogist ning Sea Lemoni Youtube’i kanalist.
Praegu on käsitöölistel hea aeg enese arendamiseks mitte ainult tehnilisest küljest, vaid arendada saab just oskust ennast turundada. Siinkohal on abiks lehekülg www.kunstimeistrid.ee, kust leiab palju abistavaid postitusi ja materjale.
