9.4 C
Rapla
Laupäev, 24 sept. 2022
spot_imgspot_img

Kutsekoolid on keerulises olukorras

Stina Andok

Koroonaviirusest tingitud eriolukord on esitanud praktilist õpet pakkuvatele kutsekoolidele väljakutse ning kuigi ajutiselt tullakse kuidagimoodi toime, oodatakse riigilt lahendust.

Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli (TTK) direktor Enn Roosi kinnitab, et ka nende koolis hetkel kontakttunde ei toimu, mis tähendab, et koolis tavapärast praktilist õpet ei ole. „Praegu on ju ikka asjad väga hullud. Kui praktiliselt üldse ei tohi kokku saada, siis ei ole võimalik kedagi mingilgi moel kooli juurde kutsuda,” ütleb ta. Muresid on ka ettevõttes toimuva praktikaga, kuna ettevõtetel on samuti raskusi.

Praegu on Vana-Vigala TTK-s õppetöö korraldatud selliselt, et nii palju kui võimalik viiakse läbi distantsõpet. „Vaatame õppekavasid läbi ja kui on võimalik tõsta ümber teoreetilisi õppeaineid järgnevatelt õppeaastatelt käesoleva õppeaasta peale, siis pakub ka see mõningast leevendust,” selgitab direktor. Nii jääks tänavu ette nähtud praktika järgmisse õppeaastasse.
Direktori sõnul on õpetajad ja õpilased üldiselt uue olukorraga kohanenud ja töö toimib. Koolijuht nendib, et on olnud juhtusid, kus kodust õppimist on takistanud arvutite, printerite või internetiühenduse puudumine, kuid neid juhuseid on olnud vähe. „Sellisel juhul oleme isegi materjali kirja teel välja saatnud ning tagasiside tehtust annab õpilane oma telefoniga üles võetud pildi näol või saadab tagasi ka postiga,” selgitab Roosi. Lisaks on kool laenutanud sülearvuteid õpilastele, kellel on internetiühendus olemas, aga arvuti puudub.
Suurem probleem on Roosi sõnul töötavate inimestega, kes omandavad haridust täiskasvanuna tsükliõppes: „Nende õpe on harilikult väga praktilise laadiga ja teoreetilisi aineid, mida annaks e-õppes läbida, on suhteliselt vähe. Kuna nad jagavad ju aega kooli, pere ja töö vahel, on nende puhul hiljem õppetöö iseloomu ja aegade operatiivne muutmine üsna keeruline.”
Positiivsemal toonil ütleb Roosi, et distantsõpe liigub tasapisi paremuse poole, iga päevaga lisandub kogemusi ja mõni probleem õnnestub ette ära lahendada. Kõige suurem koormus on direktori sõnul distantsõppe otsestel eestvedajatel, õppedirektoril, haridustehnoloogil ja grupijuhendajatel, aga nad tulevad toime.
Millised pikaajalised lahendused võiksid eelmainitud probleemidele olla, direktor välja pakkuma ei soostu, öeldes: „Praktilise õppe järele tegemise küsimuses peab ilmselt mingi üldine lahendus sündima haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel, siin iga kool ei ole tõenäoliselt suuteline eraldi endale head lahendust välja mõtlema.”
Kui iga kool eraldi oma lahendused välja töötaks, sünniks direktori sõnul lahenduste paljusus, töötajatega oleks keeruline läbi rääkida ning tõenäoliselt ei tule õppekvaliteet ka ühtlane. „Loodame, et nii palju, kui on lahendamist vajavaid olukordi, nii palju on ka lahendusi,” jääb ta siiski optimistlikuks.

Murekoht on erialapraktika ja kutseeksamid

Kehtna kutsehariduskeskuse (KHK) arenguosakonna projektijuht Mariliis Vest vahendab, et Kehtna kutsekoolis toimub õppetöö vastavalt tunniplaanile: „Õpetajad, rühmajuhatajad ja valdkonnajuhid kasutavad distantsõppeks erinevaid digitaalseid ja virtuaalseid võimalusi: siseveeb, õppetarkvarad, videomaterjalid, filmid jpm.” Suhtlemisel kasutatakse lisaks ka sotsiaalmeediakanaleid. Vest toob näite, et toitlustusvaldkond viis Facebooki videokõne vahendusel läbi suulise eriala eksami.
Enamik õppevaldkondi on keskendunud praegu oma erialade teoreetilisele poolele, aga tehnika ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnad on andnud Vesti sõnul võimaluse õpilastel soovi korral praktilisi ülesandeid ka kodus läbi viia. Samas kohustuslikuks neid tehtud ei ole.
„Samamoodi on ka toitlustusvaldkond andnud õpilastele praktilisi ülesandeid väga odavate toorainete baasil kodus toitude valmistamiseks,” toob ta välja. Praegu on planeeritud õppetöö selliselt, et kriisi ajal läbitakse teoreetiline materjal ning selle lõppedes tullakse praktiliste tööde juurde tagasi.
Praktika ettevõtetes kulgeb erinevalt. Vest selgitab, et ehituses sooritavad teadaolevalt kõik õppijad parasjagu ettevõtte praktikat, kuid tehnikavaldkonnas on nii neid, kes teevad tööd töökohal, kui ka neid, kelle praktika on peatatud. Ka IT-valdkonnas on võimaldatud praktika jätkamist.
Kuna toitlustusasutused on suletud, otsib Kehtna KHK toitlustusvaldkond praktikate läbiviimiseks lahendusi ja ideid koostöös teiste koolidega, kes toitlustust õpetavad.
Vest tõdeb, et kõige pakilisem on olukord viimase kursuse õpilastega, kelle praktikaaega ei saa justkui edasi enam lükata.
„Praktikate osas oleme saanud haridus- ja teadusministeeriumilt juhtnööre, et praktilist tööd ja ettevõttes toimuvat praktikat ei saa asendada iseseisva koduse tööga ning võimalusel ja vajadusel tuleb praktikaaeg lihtsalt edasi lükata,” ütleb ta.
Vest toob välja, et omaette keeruline on ka transpordivahendite juhtide õppetöö korraldamine, kuna seda ei ole võimalik asendada e-õppega. Õppetöö olulise osa moodustavad neil õppesõidud, kuid need tuli turvakaalutlustel peatada.
„Meie ainuke võimalus on pikendada õppeperioodi ning viia vajalikud õppesõidutunnid, samuti kontakttunnid, läbi siis, kui see osutub võimalikuks,” selgitab Vest. Edasine õppetöö planeerimine on seotud otseselt ka sellega, mida riik otsustab seoses riiklike eksamitega.
Distantsõpe on suurendanud Vesti sõnul õpetajate, rühmajuhtide ja tugiinimeste koormust, kuna individuaalse lähenemise osakaal on suurenenud. Igale õpilasele tuleb saata personaalne vastus. Samuti on ajakulukas õppematerjalide kohandamine ja ümbertegemine. Tasuta ja tasulised koolitused on Kehtna kutsehariduskeskuses peatatud kuni olukorra paranemiseni.
Haridus- ja teadusministeerium on Vesti sõnul soovitanud kutsekoolidel kutsekeskhariduse õppekavadel ja alla 20-aastaste õpilaste puhul korraldada õppetööd 2020. aasta suvel üksnes eelneval kokkuleppel õpetajate, õpilaste ja lapsevanematega. Täiskasvanud õppijate puhul aga korraldada võimalusel õppetööd ja praktikat just suvel. Selleks ollakse ka valmis. KHK esimese ja teise kursuse õpilaste õppetöö suvel korraldamiseks vajadus puudub, kuna neil jätkub aega, et edaspidi vajalikud ained sooritada.
Kehtna KHK on sel kevadel kooli lõpetajate osas äraootaval seisukohal. „Õpilaste ettevalmistus kutseeksamiteks on käimas ja õpilased on vajaliku õppekava mahu sama hästi kui omandanud. Loodame, et enne jaanipäeva on võimalik kutseeksamid ikkagi korraldada ja kool lõpetada,” sõnab Vest.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised