20 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Tänavune kevad on taimekasvatajale mitmeid ootamatusi kaasa toonud

Katri Reinsalu

On reede hommik ja Anneli Pohla on end Rapla turu värava lähedale paika sättinud. Ta on kaasa toonud hulga lilli ja kurgi-tomatitaimi, mida ta seal soovijatele müüb. Kuigi meie kohtumise hommikul on taevas selge ja vahelduseks särab isegi päike, on tänavusel kevadel taimemüüjate pea kohal mitmeid murepilvi rippunud.

Varakevadel välja kuulutatud eriolukord ja sellega kaasnenud piirangud panid küsima, kas hoolega ettevalmistatud taimed õnnestub üleüldse maha müüa. Anneli räägib, et lilleseemned olid selleks ajaks ammu mulda pandud ja taimed juba sirgusid.

Ebakindlus müügivõimaluste osas

Mõned kuud enne seda otsustas Rapla vald turu senise tegevuse ümber korraldada. Sellega seoses tuli otsus kioskid lammutada ning turuesises parklas kauplemine peatada. See omakorda tõstatas küsimuse, kus taimemüüjad oma kaupa üldse müüa saavad. Nagu keerulistes oludes ikka, tuleb leidlik olla.
”Igaüks vaatas, kuhu endale koha sai,” ütleb Anneli. Tema otsustas rentida pinna Rapla Tarbijate Ühistult ja nii ta end turu värava lähedale ühistu maale paika sättiski. Just meie kohtumise päeval ehk eelmisel reedel jõudsid lammutustööd turul lõpule ja soovijad lubati sinna kauplema. Kuna Anneli loodab selle nädalaga oma viimased taimed maha müüa ja tänavusele hooajale joone alla tõmmata, otsustas tema sellest võimalusest loobuda.
Viskame üheskoos pilgu Anneli pakutavale taimevalikule. Ise peab ta end väikeseks tegijaks. Pakkuda on tal aga erinevaid tomateid, kurke, kapsast ja kaalikat. Lilledest kaupleb Anneli suvelilledega. Valikus on neid tõesti igasuguseid. Selliseid, mis sobivad peenrasse või hoopis amplisse, rippuvaid ja mitterippuvaid. Ta räägib, et kuna ta kaupleb just suvelilledega ja valikus pole nii-öelda surnuaia lilli, saabki tema müügiaeg mai lõpupoole otsa. Sellele järgneb väike puhkeperiood.
Kenade õitega lilli vaadates ei oskaks arvatagi, kui palju tööd ja vaeva nende kasvatamisele tegelikult kulub. Anneli ise ütleb naerdes, et seda teab tegelikult ikka ainult see, kes selle raja kord ka ise on läbi käinud. Kogu protsess algab juba sügisel, kui tuleb varuda materjali, millega kasvuhoonet kütta. Kütmine on aga Anneli sõnul omaette ooper, sest külmemal ajal tuleb seda lausa kaks korda öö jooksul teha.
Oma taimed kasvatab Anneli suures kasvuhoones, mis on varustatud kahe ahjuga. Kuniks tervet kasvuhoonet vaja ei lähe, saab läbi ainult ühe ahju kütmisega. Ruumivajaduse suurenemisel tuleb juba mõlemat kütta. „Tööd on sellega palju,” kirjeldab ta.
Mõistagi läheb taimede kasvatamiseks vaja veel head mulda ja korralikke seemneid. Seemnetega Annelil suuri probleeme pole olnud. Tal tuleb meelde üle kümne aasta tagune juhtum, kui pakile kirjutatud kapsas osutus mulda pannes pisut teiseks taimeks. Sellest ajast pole aga seemnetega suuri viperusi ette tulnud.
Muld on ettearvamatum. Alles tänavu juhtus nii, et kenasti tärganud kõrvits ja kabatšokk heitsid kolmandal päeval hinge. Seetõttu ei olegi tänavu neid taimi Anneli valikus. Päris täpselt ta ei teagi, mis mullaga kehvasti oli, ja pakub ainult, et ehk oli see liiga happeline. Isegi kasvuhoone üpris reguleeritud tingimustes tuleb siiski ette ebaõnnestumisi.

Taimemaailma trendid

Taimekasvatuse kogemust on Annelil juba omajagu. Juba 15 aastat tagasi kauples ta turul kartulitega ning sellest kõik arenema hakkas. Nagu nii paljud lood, algas ka Anneli taimekasvatus keerulistest elusündmustest ehk koondamisteatest. „Midagi pidin ma ju tegema,” meenutab Anneli. Ta otsustas proovida kätt taimekasvatuses ja on tänaseni selle juurde jäänud.
Võhik võiks ju arvata, et taimed ei vaja kasvamiseks muud peale valguse ja vee. Tegelikult on see kaugel reaalsusest. Taimekasvataja peab kõiki oma hoolealuseid põhjalikult tundma ja teadma, kuidas igaühele neist õigesti läheneda. Keerulisemateks taimedeks peab Anneli näiteks amplitaimi, mida tuleb pikalt kasvatada enne müüki panemist. „Teadmised tulevad kõik aastatega,” ütleb ta. Palju abi on ta saanud internetist ja mõistagi omal nahal proovitud kogemustest.
Teisalt tuleb aga arvestada sellega, et ka taimemaailm muutub pidevalt. Anneli meenutab, kuidas 15 aastat tagasi ei eeldanud keegi astri või lõvilõua taimi ostes, et need juba õitsevad. „Tänapäeval tahetakse, et see lõvilõug õitseks,” räägib ta.
Mille järgi siis otsustada, millised seemned mulda pista? Eks ikka selle järgi, mida enim ostetakse. Mis ühel aastal populaarne, peaks ju ka järgmisel ostjatele meele järele olema. Anneli sõnul see enamasti nii ongi. Samas ei tasu unustada, et niisamuti nagu paljudes teistes valdkondades, on ka taimemaailmas oma trendid. Ta toob näitena päsmaslille, mis ühel hetkel oli tohutult populaarne ja ta kasvatas seda suurtes kogustes ning erinevates värvitoonides. Tänasel päeval ei ole peaaegu kellelgi selle vastu enam huvi.
Kui tänastest trendidest rääkida, on Anneli sõnul moes rippuvad amplitaimed. Lilled ja nende ilu on jätkuvalt inimeste seas hinnas. Aastate jooksul on ehk muutunud vaid see, et inimeste rahakott on paksemaks muutunud ja äraõitsenud lilled visatakse minema ning ostetakse uued asemele.
Samal ajal ei tähenda see Anneli sõnul, et köögiviljade taimi üldse ei ostetaks. Lihtsalt tänavu on lisaks eelpool mainitud keerulistele oludele aiandushuvilisi kimbutanud ka tavapäratult külm kevad. Veel maikuus on ühel päeval soojalt paitav päike asendunud järgmisel päeval taevast alla heljuvate õrnade lumehelvestega. Õige istutamishetke tabamine on justkui loterii, mis nii mõnelegi liiga agarale on juba õnnetult lõppenud. Anneli sõnab, et tal käis klient, kes ostis juba kolmandat korda uusi tomatitaimi, sest külm on eelmistele liiga teinud. Enamasti on aga nii, et lilledega ollakse julgemad katsetama kui köögiviljadega. Nii ei olegi tänavu näiteks kapsa- ja kaalikataimedel suurt menu olnud, sest inimesed ei julge neid veel istutada.
Eriolukorrast tulenevalt on inimesed rohkem kodus ja oleks ehk võinud arvata, et seeläbi on neil ka suurem aiandushuvi tekkinud. Anneli kogemuse põhjal see paraku ilmselt tõele ei vasta. Kui huvi ka tärkas, on selle kustutanud heitlikud ja külmad kevadilmad. Kui kevad oleks vaid soojem olnud…
Olenemata heitlikest ilmaoludest ja muudest ootamatustest ei näe Anneli põhjust taimede kasvatamisest loobuda. „Olen liiga püsimatu, et kodus passida,” arvab ta. Anneli müübki oma taimi ainult Raplas ja kaugemale ei liigu. „Olen Rapla patrioot,” ütleb ta naerdes.
Aastate jooksul on tal kujunenud välja kindlad kliendid, kes aastast aastasse oma taimed just temalt ostavad. Ja just inimestega suhtlemine on tema jaoks üks selle ala positiivsemaid pooli. „Mulle meeldib vahepeal lõugu lõksutada,” ütleb ta elavalt naerdes.
Kuigi kohtume varahommikul, on esimesed huvilised Anneli taimevalikuga juba tutvuma tulnud. Ilmselgelt on rohenäpud oma päeva juba alustanud.

spot_img
Eelmine artikkelKolm õde sihivad korvpallis tippu
Järgmine artikkelPäästeteated
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised