16.1 C
Rapla
Teisipäev, 23 juuli 2024
RSEelmisel aastal läks Eestis kaduma 933 last

Eelmisel aastal läks Eestis kaduma 933 last

Siim Jõgis

Ükski lapsevanem ei mõtle sellele, et tema väike laps võib ühel päeval lihtsalt ära kaduda. Ometi tuleb seda aastas ette nii mõnelgi korral. 2019. aastal registreeris politsei kogu Eesti peale 933 juhtumit, kus lapsed olid läinud kaduma. Kaks neist leiti surnuna.

Esmaspäeval, 25. mail peeti rahvusvahelist kadunud laste päeva, et hoida elus mälestust lastest, kes on kadunud ning keda seni pole leitud.
Kadunud laste teema on politsei töölaual igal nädalal. Ka siin Raplamaal. Sellega tegeleb teiste seas Rapla politseijaoskonna noorsoopolitseinik Kristel Põhjala. Valdkonnaga tegelemiseks on politsei loonud enda jaoks kaks kategooriat, mis on esiteks “kadunud laps” ja teiseks “omavoliliselt lahkunud laps”.
Kadunud laste kategooria on see, kus esialgu on informatsiooni väga vähe. Tõenäoliselt ei ole laps kodust tahtlikult lahkunud, vaid on jäänud kadunuks vastu oma tahtmist. Vastupidine lugu on omavoliliselt lahkunud lastega, kelle teadlik valik on olnud lahkuda kodust või erikoolist jalga lasta.
Põhjala tõi välja, et üheksakümnel protsendil juhtumitest on tegemist just teise kategooria – omavoliliselt lahkunud lastega. Mitmed neist käituvad nii korduvalt ja tihti on lapse kodust lahkumise põhjus mõni mure, vägivald või konflikt vanematega. Enamasti on sel puhul lapse võimalik asukoht teada.
Lapsevanema jaoks ei ole muidugi tähtsust, kummasse kategooriasse politsei tema lapse kadumise paigutab, oluline on ta üles leida. “Politsei teeb lapse leidmise nimel kõik endast oleneva hoolimata sellest, kas tegu on kadunud või omavoliliselt lahkunud lapsega,” ütles Põhjala.

Tasuta ühistranspordi miinus

Iga päev saab politsei kaks-kolm teadet selle kohta, et oleks vaja lapse asukoht kindlaks teha. Põhjuseid, miks lapsed ära jooksevad, on mitmeid. Alustada tuleb perekondlikest suhetest ja lapse hooletusse jätmisest. Veel võib võimaliku põhjusena välja tuua kaaslased, kellega laps koos aega veedab. Teismelisena leitakse ikka uusi sõpru ning osa noori planeerib ärajooksmist nende suhete pinnalt.
Rapla politseijaoskonna piirkonnavanem Jaan Sildoja tõi välja, et ka sotsiaalmeedias sõlmitud sõprussuhted võivad viia ärajooksmiseni. Maakonna piirid ei tähenda sealjuures midagi. Sildoja sõnul pole haruldane, et Raplamaalt lahkunud last tuleb taga otsida Võrumaal või Tartumaal. Tasuta ühistranspordi puhul võib välja tuua mitmeid eeliseid, ent siin on ka üks miinuspool. Kui alaealisel on võimalik reisida ühest Eesti otsast teise tasuta, muudab see politsei töö keerulisemaks. Raplamaal põgenenud laps võib loetud tundidega jõuda teise Eesti otsa.
On ka teistsuguseid ja mõnevõrra kergemaid olukordi. Näiteks see, kui laps tahab minna sõbrale külla, kuid vanemad keelavad selle ära. Laps läheb ikkagi ning vanemad annavad olukorrast politseile teada. Sel juhul on lapse asukoht teada ning temaga kõik korras. Ühel hetkel jahtuvad emotsioonid maha ning laps läheb tagasi koju.

Uni lumeonnis

Märkimisväärselt keerukam on olukord esimese kategooria kadunuks jäänud lastega, sest lapse asukoht on teadmata ja tema kadumine ei olnud teadlik valik. Kristel Põhjala rääkis, et alles kuu aega tagasi oli Raplamaal selline olukord aset leidnud. Vanemad jätsid väikese tüdruku vanema õe-venna hoolde, kuid tüdruk kadus ikkagi ära ning jõudis kodust mitme kilomeetri kaugusele. Juhuslik möödakõndija leidis nutva lapse ning andis sellest politseile märku. Laps jõudis tagasi koju.
2018. aasta kevadel läks väike laps kaduma Raplamaa külje all Kädva külas. Toona kaasati tema otsimiseks vabatahtlikke ning õnneks leiti laps enne päikeseloojangut üles. Jaan Sildoja rääkis kaduma läinud lapsest, kelle kohta laekus politseile teade talvisel ajal. Sündmuskohal püüti lumele jäänud jälgede abil leida suund, kuhu laps minna võis. Õu oli jälgi täis, õiget suunda leida oli keeruline. “Kontrollisime maja juures olnud kaevu, aga ei leidnud kedagi. Miljon mõtet käis peast läbi. Üks võimalus oli see, et keegi pahatahtlik inimene on maja juurest mööda sõitnud ja lapse auto peale võtnud,” rääkis Sildoja.
Õnneks lahenes see olukord rahulikult. Laps oli pugenud maja juures asunud lumeonni ning jäänud sinna magama. Kogu kisa ja sagimise peale ärkas ta üles ning tuli onnist välja. Kiirabi kontrollis lapse üle ning alajahtumist tal ei olnud. Õnnelikult lõppenud lugu.

Näpunäited

Kuidas käituda olukorras, kui oled märganud, et laps on kadunud? Politseinikud jagasid mõningaid näpunäiteid. Esiteks on oluline sellest kohe politseile teada anda. Jaan Sildoja ütles, et vanematel võib tekkida selles olukorras valehäbi, et nad ei ole lapse valvamisega toime tulnud, kuid sellest tuleb üle saada. Politsei kasutada on nii droonid kui ka termokaamerad, mis aitavad kaduma läinud inimest kiiremini leida. Kasulikud on ka käepaelad, mida kasutatakse enamasti suurürituste ajal. Nende peale on kirjutatud lapsevanema nimi ja telefoninumber, juhuks kui laps peaks rahvamassi ära kaduma.
Jaan Sildoja tõi välja, et samamoodi võib vanema nime ja numbri kirjutada riiete küljes oleva lipiku peale.
Kristel Põhjala rääkis, et teismeliste puhul on oluline, et vanemad tunneksid laste sõpru ja teaksid, kellega nad läbi käivad. Nii on tunduvalt lihtsam asuda infot koguma, kui laps kaduma läheb. Samuti on avatud lasteabitelefon 116111, kuhu saab laps mure korral pöörduda.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare