Anne Ummalas
Saun on olnud läbi aegade koht, kus lisaks füüsilise keha mustusest puhtaks pesemisele on tehtud ka palju maagilisemaid toiminguid. Saunas on inimesed sündinud ja surnud. Saunas on ravitud ja toimetatud rituaale, ikka selleks, et inimesele paremat tervist ja kasu kasvatada. Ja kui saunas korralikult vihelda, on pärast tunne, nagu hingaks kogu su keha. Nii et maagiat on saunas küllaga.
Sauna leiliruumi kuum õhk paneb meie keha higistama ja niimoodi jääkainetest loobuma.
Viheldes liigutame kuuma õhku veelgi ja masseerime nahka, ergutame vereringet. Samuti mõjutavad erinevad puu- ja taimeliigid vihtades meie füüsilist keha ja vaimseid tasandeid erinevalt.
Kõige tavalisem saunaviht tehakse noore kase okstest. Aga tugeva mehise energia annab hoopis tammeviht. Samas õrna ja naiselikuna mõjub pärnaviht.
Kui lugeda paljusid väljaantud raamatuid ja artikleid, selgub, et saunavihta saab teha kõikidest lehtpuudest ja ka nii mõnestki okaspuust ja mitmetest ravimtaimedest. Lisaks eelnimetatutele proovige kindlasti haava-, pihlaka-, õunapuu-, kuuse- ja kadakavihtu. Erilise aroomielamuse saate toominga-, jasmiini- ja mustsõstravihast. Rahvaravis on olnud levinud ka segavihad, kus tavaliste kaseokste vahele lisatakse raudrohtu, humalat, soolikarohtu, leeskputke, erinevaid sõnajalgu, piparmünti, koirohtu, puju, angervaksa, nõgest.
Enne vihtlemist tuleks kuivatatud vihad 10 tunniks jahedasse vette ligunema jätta, et lehed muutuksid pehmeks ega variseks. Okaspuuvihad panna tulisesse vette. Pärast saunaskäiku on peretütred aastasadu vihaleotusveega juukseid loputanud, ikka säravate ja tervete juuste saamiseks.
Vihtade valmistamine oli neidude töö. Neid tehti tihti ühiselt. Kui vihad valmis, seoti Hiiumaal need paarikaupa kokku – kellel jätkus vihtasid paarikaupa, oli lootus sel aastal mehele saada, kellel valmis paaritu arv vihtasid, see pidi järgmise aastani ootama.
Vanarahva sõnul on õige aeg saunaviha tegemiseks olnud ikka jaanipäeva paiku. Maagilise ja suure väega vihad saab just jaaniööl või heinamaarjapäeval korjatud okstest ja taimedest. Ka kuufaasid on olnud olulised. Vana kuu ajal tehtud vihtades olevat sees üheksa rohtu, noore kuu ajal aga seitse ohtu.
Vihtade valmistamine
Okste alumised otsad puhastatakse lehtedest ja väikestest okstest. Saunaviha suurus ja tihedus on maitseasi, aga vihta kokku pannes sätitakse oksad üksteise kõrvale hästi istuma. Õigesti kokku pandud viht peab olema ilus kompaktne, üksikud oksad ei tohi välja turritada. Samuti ei tohi turritavaid oksi väga lõigata, sest terav tüügas jääb viheldes kohe tunda. Vihta on hea kinni siduda takunööriga, mis on hiljem viheldes ka käele sobivam kui plastist klambrid, mida me mugavusest palju kasutame. Vihad tuleb kuivatada õhurikkas, aga päikese eest varjatud kuuri all.
Vaata ka Hiiumaa Lembitu vihategemise õpetust Maalehe kodulehel: https://maaleht.delfi.ee/elu/video-maailmaklassi-saunaviht-seisab-noorita-koos?id=66313190
Veel sauna ravinippe
* Istumise alla pane suur takjaleht, see parandab nahka, võtab ära tselluliidi.
* Üle jäänud kohvipaksule lisa mett ja sega pastaks, sellest saad mõnusa loodusliku koorimisvahendi kogu kehale.
* Suurepärase kehakoorija saab ka jämedast soolast ja meest või kaerahelvestest ja meest, lisada võib ka oma lemmik aroomiõli või kummeli- või peenestatud saialille õisi.
* Aroomid on meeliülendavad. Korja suvel lõhnavaid ravimtaimi, kuivata ja pane kangast kotikestesse. Saunapäeval lisa need vihaga koos leotusvette või leiliviskamise vette likku.
* Pese end puhtaks enne vihtlemist. Pärast saunaskäiku on kõige nahasõbralikum lasta endal lihtsalt õhu käes kuivada.
Kasutatud kirjandus: „Tervistav saun“ G. Balode ja Z. Karklinš
