spot_img
-3.4 C
Rapla
Pühapäev, 4 dets. 2022
spot_imgspot_img
RSTäiskasvanute õpet ootavad ees ümberkorraldused

Täiskasvanute õpet ootavad ees ümberkorraldused

Katri Reinsalu

Kuigi lõppev kooliaasta on pakkunud mitmeid väljakutseid, on Rapla täiskasvanute gümnaasium pilgu tulevikku suunanud. Sügisest oodatakse uusi õppureid oma kooliteed jätkama just täiskasvanute gümnaasiumis. Selle üleskutse taustal on aga juba aastaid olnud õhus küsimus, kas algav õppeaasta jääb koolile viimaseks.

Täiskasvanute gümnaasiumi tulevikust rääkides ei saa mööda riigigümnaasiumist. Selle rajamise eel sõlmisid Rapla vald ja haridus- ja teadusministeerium 2014. aastal kokkuleppe kooli asutamise tingimuste määratlemiseks. Ühe tingimusena sai kokkuleppesse kirja, et vald koondab kõik gümnaasiumiharidust osutavad koolid üheks riigigümnaasiumiks.
See tähendas ümberkorraldusi Rapla ühisgümnaasiumis ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumis, mis sujuvalt 2018. aastal ka ellu viidi. Muuhulgas puudutas see punkt ka Rapla täiskasvanute gümnaasiumi, mis samuti oma tegevuse lõpetama oleks pidanud.

Kõik ühte asutusse

Täiskasvanute gümnaasium seda uudist hästi vastu ei võtnud ning on toonud välja mitmeid nõrku kohti selles otsuses. Kaks aastat tagasi, mõni kuu enne riigigümnaasiumi uste avamist oli täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamise küsimus volikogu laual. Saal oli täis kooli esindajaid, kes panid volikogu südamele kool päästa. Tollal olid sõnavõtud mõjusad ja volikogu tegevuse lõpetamisele heakskiitu ei andnud.
Aastake hiljem puudutati volikogu istungil taas Rapla täiskasvanute gümnaasiumit. Möödunud aasta aprillikuu istungil anti volikogule mõista, et täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamise otsus tehti juba 2014. aastal ministeeriumiga kokkuleppe sõlmimisel ära. Päevakorras oli lepingus muudatuste tegemine. Istungil andis volikogu seega heakskiidu Rapla valla ja haridus- ja teadusministeeriumi vahelisele lepingule, kus on fikseeritud täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamine 2021. aasta 31. augustil. See tähendab, et sügisel algav õppeaasta jääb koolile vähemalt senisel kujul viimaseks.
Möödunud aasta detsembris moodustati töörühm, mis hakkas ette valmistama üleminekuperioodi tegevusi. Sellesse kuuluvad nii ministeeriumi, Rapla valla, täiskasvanute gümnaasiumi kui ka Raplamaa riigikoolide (Kehtna kutsehariduskeskus (KHK), Rapla gümnaasium, Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool) esindajad. Enne kriisi jõuti kohtuda kolmel korral. Mitmed planeeritud tegevused jäid aga eriolukorras teostamata.
Päris lootusetu olukord täiskasvanud õppijatele siiski ei ole. „Töörühm on jõudnud seisukohale, et alates 2021. aasta sügisest on täiskasvanuõpet korraldav asutus Raplamaal Kehtna KHK,” selgitas Rapla abivallavanem Jüri Morozov. Uues rollis hakkab kool muuhulgas tegema koostööd ka Rapla gümnaasiumiga. „Samas on valmisolek täiskasvanuõpet korraldada ka Vana-Vigala TTK-l, kuhu saavad õppima asuda need noored, kes asuvad koolile lähemas piirkonnas,” lisas ta. Otsus tähendab, et edaspidi Rap­la vald ise täiskasvanute õpet ei korralda. See, kus õpilased haridust omandades füüsiliselt asuma hakkavad, oleneb tulevaste õppegruppide suurusest ja sellest, kui palju mingist piirkonnast õppijaid on.
Seni on Rapla täiskasvanute gümnaasium tegutsenud Rapla keskraamatukoguga samas majas. Olemasolevad ruumid jäävad vabaks järgmise aasta sügisest. Otsust nende edasise kasutamise kohta vald veel teinud ei ole, kuid need on planeeritud raamatukogu laienduseks.

Täiskasvanute õpe ühineb kutseharidusega

Rapla täiskasvanute gümnaasiumi direktor Vello Kübar selgitas, et tulevik toob täiskasvanute gümnaasiumile kaasa ühinemise Kehtna KHK-ga. Ta tõi välja ministeeriumi koostatud arengusuunad, mille järgi koolivõrku kujundatakse. Esimene punkt ütleb, et õppekohtade/koolivõrgu planeerimine keskhariduse tasemel on efektiivsem ja säästlikum, kui see on ühe vastutaja ehk riikliku õppeasutuse käes. Selle all mõeldakse kutsehariduskoole ja riigigümnaasiume. Teine punkt ütleb, et on oluline toetada üld- ja kutsehariduse ning kõrgharidusasutuste koostööd, et tekiks paindlikumad õpiteed, mis vähendaks varajast haridussüsteemist lahkumist.
Neist punktidest tulenevalt on asutud ühendama täiskasvanute gümnaasiume kutseharidusega. Möödunud aastal ühinesid nii Haapsalu täiskasvanute gümnaasium ja Haapsalu kutsehariduskeskus. Tänavu ühendatakse Rakvere täiskasvanute gümnaasium Rakvere ametikooliga, Valga täiskasvanute gümnaasium Valgamaa kutseõppekeskusega ja Võru täiskasvanute gümnaasium Võrumaa kutsehariduskeskusega.
Sarnane ühinemine ootab ees ka Rapla täiskasvanute gümnaasiumit, kui järgmisel sügisel pannakse leivad ühte kappi Kehtna kutsehariduskeskusega.
Protsessiga tegelev töörühm on tänavuse aasta esimese kolme kuu jooksul läbi arutanud ja kokku leppinud, et 2020/21. õppeaastal toimub mittestatsionaarse õppe õpilaste vastuvõtmine ainult Rapla täiskasvanute gümnaasiumis. Samuti on kokku lepitud, et alates 2021. aasta septembrist jätkub täiskasvanute õpe Rapla maakonnas Kehtna KHK üldõppe osakonnana Kehtnas. „Üldõppe osakonnale on eraldatud peahoone II korrus,” selgitas Kübar. Täiskasvanute gümnaasiumis õpinguid alustanud õpilased viiakse üle koos õpetajatega, kes soovivad jätkata Kehtnas. „Vajadusel saavad õpilased kasutada õpilaskodu ja lastehoidu lasteaias,” lisas direktor.
Samuti tõi ta välja, et täiskasvanuõppe Kehtnasse koondumisel tuleb täiustada ja muuta ka bussiliiklust Rapla ja Kehtna vahel. Veel selgitas ta, et sügisel jätkub õppekava ja õppekorralduse kooskõlastamine. Selles on kõige olulisem, et õppekava ja õppekorraldus lähtuksid täiskasvanud õppija vajadustest.

Valikuvõimalused avarduvad

Sel sügisel Rapla gümnaasiumi mittestatsionaarsesse õppesse vastuvõttu ei toimu. „Eesmärk on selguse loomine täiskasvanud õppijatele,” ütles abivallavanem Morozov. Kokkulepet kinnitas ka riigigümnaasiumi juht Sirje Kautsaar. „Rapla gümnaasium 2020. aasta sügisel uusi õpilasi mittestatsionaarsesse õppesse vastu ei võta. Haridus- ja teadusministeeriumi seisukoht on, et vastutus mittestatsionaarse õppe korraldamise eest piirkonnas on ühel haridusasutusel,” kommenteeris ta.
See otsus ei puuduta neid õpilasi, kes juba riigigümnaasiumi mittestatsionaarses õppes haridust omandavad, sest neil võimaldatakse oma koolitee lõpuni käia. Kautsaar ütles, et mittestatsionaarses õppes on õpilasi hetkel 13 ja kinnitas, et nad lõpetavad ettenähtud ajal.
Rapla täiskasvanute gümnaasiumis õpib seevastu maikuu seisuga 211 õpilast. Neist gümnaasiumiosas 183. Kehtna KHK kinnitas, et neil on valmisolek järgmisel aastal täiskasvanute gümnaasiumi õpilased enda kooli ruumidesse mahutada.
„Oleme täiskasvanute gümnaasiumi esindajatega kohtunud korduvalt ja leidnud, et koolide ühinemine avardab pakutavaid õppimisvõimalusi, parandab toetavate teenuste osutamist ning tagab õpetajatele vajaliku töökoormuse. Täiskasvanute gümnaasiumi esindajad käisid varakevadel meie majade ja võimalustega tutvumas ning leidsid, et pakutavad tingimused on sobilikud,” selgitasid oma ühisvastuses kooli direktor Eero Kalberg ja arenguosakonna juht Kaidi Kauffeldt.
Lisaks toovad nad välja, et hetkel on käimas kooli peahoone renoveerimine, mille käigus arvestatakse lisanduvate õppijate ja õpetajate vajadustega ning õppekeskkond saab märksa tänapäevasema ilme.
„Samuti on õppijad kindlustatud nii toitlustamise ja majutamise kui ka sportimisvõimalustega. Nad saavad liituda autokooliga ja kasutada meie arvukat partnerettevõtete võrgustikku kas hooajalise või püsiva töökoha leidmiseks,” ütlesid kooli esindajad.
Kahe kooli ühinedes saavad täiskasvanud õppijad ise valida, kas soovivad ainult keskharidust omandada või lisaks ka eriala.
„Meil on neid näiteid, kus inimene omandab samal ajal gümnaasiumiharidust täiskasvanute gümnaasiumis ja erialast haridust Kehtna KHK-s. Kes soovivad omandada ainult keskharidust vastavalt täiskasvanute gümnaasiumi tingimustele, neil on see võimalus samuti olemas. See on siiski iga inimese otsus, millise õppevormi ta valib,” rääkisid KHK esindajad.
Seni on KHK-s haridust pakutud vähemalt põhiharidusega õppuritele, aga ka see on muutumas. „Kehtna KHK-l on olemas õigus pakkuda õppimisvõimalust alates 7. klassist, kuid siiani me ei ole seda õigust kasutanud. Kahe kooli ühinemisel tekib see võimalus juurde,” selgitasid Kalberg ja Kauffeldt oma vastuses.
Sarnaselt täiskasvanute gümnaasiumiga on ka Kehtna KHK-s õpilastele tagatud sessioonõppe võimalus, kus kontakttunnid toimuvad kord kuus kolmel-neljal päeval. „Täiskasvanute gümnaasiumi pool jätkab õppetöö läbiviimist vastavalt oma ajagraafikutele. Õppuri seisukohalt on kõige suurem muutus kooli asukoht, kuid selle kaalub üles märkimisväärne valikuvõimaluste avardumine. Seda mõlema kooli õppuritele,” selgitasid Kalberg ja Kauffeldt.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused