Õhtu romantiliste helidega

0
59
Oreliprofessor Dariusz Bakowski-Kois. Foto: erakogu

Tiiu Luht

Orelikontsert Rapla Maarja-Magdaleena kirikus algas pidulikult ja võimsalt Max Regeri muusikaga.

Oreliprofessor Dariusz Bakowski-Kois Poolast Krakovi muusikaakadeemiast oli valinud oma kontserdi alguslooks saksa helilooja, pianisti ja organisti Max Regeri (1873-1916) mahukast loominguvaramust piduliku Variatsioonid ja fuuga – God save the King. Samal teemal on kirjutanud muusikat mitmed heliloojad, nt Paganini, Beethoven jt. See patriootlik muusika ei olegi tundmatu: kui on vaja pidulikku esindatust, mängitakse seda ning kui sõna King (kuningas) asemel kasutatakse sõna Queen (kuninganna), kõlab muusika riigihümnina.
Teise heliloojana oli professor oma õhtu kavva valinud ungarlase Ferenc Liszti (1811-1886). Mõjutatud küll prantsuse romantismist, rajas kodumaa austaja tugeva ungari rahvusliku koolkonna muusikas. Üsna noorelt alustades jõudis ta ringi reisides paljudes linnades kontserte anda, ka Moskvas ja Peterburis. Ja heameel on märkida, et 1842 ka Tartu ülikooli aulas.
Kui Liszt oli käinud Suure Paganini viiulikontserdil, oli ta üllatunud ja hämmastunud ning otsustas, et temast peab saama samasugune suur – aga pianist. Saigi. Virtuoossed fantaasiad ja temaatilised ümberkujundamised lubavad teda nimetada romantilise ajastu heliloojaks.
Rapla kontserdil kõlasid Ave Maria (itaalia heliooja Arcadelti teemal) ja Mu süda on täis muret, mille teema oli valitud Bachi kantaadist.
Saksa helilooja Sigfrid Karg-Elert (1877-1933) oli Griegi õpilane ja Regeri sõber ning pärast teda Leipzigi konservatooriumi õpetaja. Orelimuusika kõrval on ta kirjutanud ka palju flöödilugusid ja ise seda pilli mänginud. Tänapäeval avastatakse teda uuesti kui julget ja tarka inimest, kelles on midagi kosmopoliitilist. Rapla kontserdil esitas poola oreliprofessor tema kaks koraaliimprovisatsiooni: Herzliebster Jesu, was hast du verbrochen ja Nun danket alle Gott (Nüüd tänagem kõik Jumalat).
Prantsuse romantilise orelimuusika esindaja ja väljapaistev organist Louis Vierne (1870-1937) on kirjutanud orelisümfooniaid, samas on tema loomingus klassikalisi ja moodsaid mõjutusi. Aastal 1900 sai temast Pariisi Jumalaema kiriku peaorganist. Tänavu tähistatakse kirikutes tema 150. sünniaastapäeva. Kontserdi lõpul Rapla kirikus kõlasid Vierne’i kaks pala: Prelude funebre ja Sortie.
Kava oli kokku pandud läbimõeldult ajastutausta loomestiili arvestades. Heliloojad mitmelt maalt – eks kõnele see piiriülesusest.
Professor Bakowski-Kois on end täiendanud muusika valdkonnas ja ka ajaloos, osalenud konkursižüriides, esineb tegevmuusikuna. Eestis ei olnud ta esimest korda ja kiidusõnu meie oreli kohta oli hea kuulda. Aga meie uhket pilli on ju nimetatud ka romantiliseks oreliks.
Täna õhtul on Rapla kirikus flöödiõpilaste kontsert.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare