Alates 3. juulist toimub Raplas igal neljapäeval Rabava Raplamaa Poe õuel Tallinna maanteel hooviOTT ehk otse tootjalt tarbijale kaubakohtumine. HooviOTT-i eestvedajaks on naiskond, kuhu kuuluvad Rikka Toman, Siret Jakobson, Triinu Simkin, Janeli Säärits ja Anni Vahter.

Anni on ka see, kes OTT-i loomise ideele, mis aastaid raplakate seas olemas oli, kuid särasilmset eestvedajat otsis, lõpuks elu sisse puhus ja leidis enda ümber õige naiskonna, kellega OTT-i vankrit vedada.
Oma juurtelt ei ole Anni aga põline raplakas. Tema lapsepõlvemaa on hoopis Türi ja Raplasse kolis ta suure armastuse tõttu aastal 2011, kui tema praegune abikaasa Rapla komandos tööd sai. Esialgu oli see väikelinn Anni jaoks mittemidagiütlev koht, kuid ajaga on siin nii palju tehtud, toimunud ja siin elatud aastaidki on piisavalt, nii et Rapla on Annile südamesse kasvanud. Kui varem oli Anni jaoks kodulinn ikka Türi ja Rapla oli elukoht, siis nüüd on nii, et Türi on tema jaoks nostalgiline lapsepõlvemaa ja kodu on Rapla.
OTT-i loomisel on aga Türilgi oma oluline osa. Eelmine aasta läks seal OTT edukalt käima ja see inspireeris Annit. “Mulle oli see mõte väga sümpaatne, et inimene saab vahetult suhelda tootjaga, saab otsa vaadata sellele inimesele, kes on tema saia küpsetanud, ja saab kõik need tooted kätte ühest ja samast kohast. OTT tundus selline mõnus ja hubane asi, mis peakski väikelinna elu juurde käima,” sõnas Anni. Turg on justkui Raplas olemas, kuid nendel kordadel, kui Anni sinna on sattunud, on seal vaid mõni riide- ja taimemüüja olnud, toidumüüjaid mitte. Nii oligi Anni soov luua koht, kus saaks kord nädalas pärast tööpäeva värske toidukraami otse tootja käest kätte. Lisaks veel kohvikunurk ja elav muusika, nii et iga OTT on kui väike erakordne sündmus.
Peale tavapäraste hooviOTT-ide on tulemas ka eriprojekte, näiteks järgmisel nädalal tuleb pidupäevaOTT, mis on tavapärasest pikem ja päevasel ajal, sisaldades endas ka pidupäeva kohvikut, kus saab kiluleiba ja karaskit, ning muusikalise poole eest hoolitseb lõõtsanaine.
Enne kooli tuleb ka kooliOTT, kuhu tulevad kooliõpilaste ja laste kodukohvikud, näomaalingud ja punupatsid. JõuluOTT-iga on korraldajatel aga eriti uhked plaanid. See saab Anni sõnul olema ilus ja pidulik turg koos kakao ja glögi ja saanisõiduga. Selliseid eriprojekte mõtleb naiskond ilmselt jooksvalt teisigi välja, tulenevalt sellest, mida neil endal oleks tore ja lõbus teha.
HooviOTT-id on iga nädal kuni septembri lõpuni. Sealt edasi tulevad kohtumised ehk korra kuus, kuid see plaan vajab veel kauplejatega arutamist. Nii mõnigi on aga juba öelnud, et sellest jääb väheks ja et nad joostakse siis ostjate poolt pikali. „Me aga tahaks, et see sügistalvine aeg oleks meile samuti hingetõmbeperiood ja oleks aega atra seada kevadeks,“ lisas Anni. OTT-i korraldamine võtab siiski korralikult aega. Anni sõnul ei ole sellist päeva olnudki, kui ta üldse ei tegeleks ühegi OTT-i asjaga. „See tuleb küll kuidagi jooksvalt. Mul on kaks väikest last, nii et iseenesest oled harjunud sellise tempoga, et kogu aeg teed midagi.“
Nüüdseks on saadud ka kogemused, mis saab siis, kui kauplejaid on tavapärasest vähem ja kuidas mõjutab kehv ilm külastatavust. „Siiamaani üks kõige mõnusama õhkkonnaga OTT oli selline, kus tavapärase 20+ kaupleja asemel oli mõniteist. Sattus niimoodi, et olid ainult toidumüüjad, ja see oli täiega mõnus. Ma ei tea, kas seal mängib rolli, et kauplejad on juba omavahel tuttavad, kõigile viskavad käppa üle laadaplatsi ja räägitakse, kuidas läinud on. Eelmine nädal saime ka kogemuse, mis juhtub, kui on üsna kehv ilm. Sadas, inimesi oli vähem, aga ikkagi täiesti korralikult. Juba on näha, et kes on tõeline OTT-i fänn, see on kohal ikka iga ilmaga. Ja ka kauplejad olid üllatunud ja rahul, et ikkagi kehva ilmaga käidi, osteti ja oli tore.“
Anni ei ole aga vaid hooviOTT-i eestvedaja. Ta teeb turundusmeeskonna liikmena koostööd Edu Akadeemiga. Selle üks asutaja Roland Tokko koos inspiratsioon.ee asutaja Harald Lepiskuga andsid sel kevadel välja raamatu „Minu elu kutse“. Anni oli selle raamatu projektijuht, vastutades selle eest, et õige info jõuaks õigel ajal õigesse kohta, raamat saaks kokku nii, nagu peab, jõuaks trükimasinasse, sealt välja ja poodidesse.
Küsimusele, mis on Anni enda elu kutse, vastas ta, et nüüd on ta esimest korda jõudnud arusaamiseni, et see on okei, et ta seda ei tea. Pärast keskkooli oli surve igaltpoolt selline, et tuleb minna ülikooli õppima. Annil polnud aga õrna aimugi, mida ta tahaks õppida. Kuna talle tundus, et talle meeldiks teha tööd, mis oleks inimeste ja suhtlemisega seotud, läks ta Tartu Ülikooli psühholoogiat õppima. Kuigi õige eriala see polnud, andis haridus siiski mingi maailmatunnetuse ja analüüsivõime. Kuidagi on aga ikkagi läinud nii, et kõik Anni töökohad on väga suhtlemispõhised olnud.
Ametlikult on ta praegu lapsehoolduspuhkusel olev tõlkebüroo müügijuht. „Kogu aeg on palju kontaktide loomist, suhtlemist, tajumist, kuidas ja mis olukorras kellelegi läheneda,“ lisas Anni. Aastaid oli küll Annil imelik endast mõelda kui müügiinimesest, võõrastega suhtlemine oli raske, kuid nüüd on ta jõudnud arusaamiseni, et sellise töö tegemine on tema jaoks loogiline valik. Tänu sellele, et ta enam ei pea pabistama võõrastega suhtlemise ees, on Annil ka lihtne OTT-i vedada.
Taas jõuamegi Anniga rääkides jutuga OTT-ini ja kõigi nende väiketootjateni, kellega ta viimastel kuudel tuttavaks on saanud. „Väiketootjad teevad oma asja südamega, sellepärast need tooted ongi nii ägedad. Ma arvan, et mitte üks väiketootja ei tee sellepärast oma asja, et ratsa rikkaks saada, see ei olegi rikkaks saamise koht. Kui tootjaga räägid, siis näed, kuidas ta särasilmil nii uhkelt jutustab, kuidas ta mingi kastmeni jõudis või mis ta oma sepiku sisse paneb või millal ja kus ta oma singi valmis teeb. Ja see on kohe tootest tunda, et sinna on eriline hool ja armastus sisse pandud,“ sõnas Anni.
Peale toidukraami on OTT-il ka käsitöötegijaid. Nemad kipuvad Anni sõnul end aga liiga toidutootjatega võrdlema, kellel kogu aeg saba leti ees on. „Käsitöömüük OTT-il toimub niimoodi, et inimene tuleb, vaatab ja ta ei tee seda ostu kohe, ta käib nädal-kaks vaatamas, aga mingi asi jääb ikka kripeldama. Kui ta tuleb mingi aeg tagasi ja seda käsitöömüüjat pole, tuleb ta küsima, et miks ei ole, ma tahan ju osta. Meil on neid näiteid nüüd mitu korda olnud. Näha on, et neil, kes on mitu korda käinud, hakkab müüki tulema ka,“ rääkis Anni, julgustades ka käsitöötegijaid rohkem OTT-il osalema.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare