Lรตngaga mรคngimine ja esemete kirjuks ehk ilusamaks tegemine on naistel veres juba ammustest aegadest. Lรตnga vรคrvimine annab mรคngulusti juurde ja vรตimaldab luua mustrilisi esemeid ja seda nii telgede taga kangast kududes kui ka varrastel silmkoelisi sokke-sukki-kindaid kududes. Kui aga รผks lรตngaviht vรคrvidagi kirjuks, ei ole vaja kudumisel mustrit lugeda, see tekib peaaegu ise.
Neolรตng, mis see siis on?
Eesti keele seletava sรตnaraamatu jรคrgi: โneolรตng on mitmest kohast kรตvasti kinni seotud, vihtidena vรคrvitud ning seetรตttu kirju lรตngโ. Eestimaal on kasutusel olnud murdesรตnadena neotud, nidutud, seotud. Kรตik need tรคhendavad sama tegevust. Kui vaatame kodumaast kaugemale, kohtame tehnikat nimega ikat. Sรตna tuleneb malaikeelsest sรตnast mengikat, mis tรคhendabki kรถitma vรตi kinni siduma. Ikattehnika on maailmas pรคris levinud, esinedes nii Aasias, Aafrikas, Lรตuna-Ameerikas kui ka Euroopas laialdaselt pรตlisrahvaste rรตivastuses ja kodutekstiilis. Ka meie kirju lรตnga vรคrvimise tehnika on ikat, seni on aga kirjandus ja esiemad kasutanud mรตistet neolรตng. Nรตnda kasutame tรคnapรคeval mรตlemat mรตistet.
Ikattehnika pรตhimรตte on lihtne. Vihis olev lรตng seotakse mรตnest kohast vรคga tugevasti linase niidiga kinni (nartsude vรตi muu lรตngaga) ning vรคrvitakse nagu ikka, kas katsetades taimedega vรคrvimist vรตi kasutades tรถรถstuslikke vรคrvipulbreid. Kinniseotud kohad jรครคvad vรคrvumata ja tulemuseks on kirju lรตng. Nii vรตib sidumist ja vรคrvimist korrata ja saab lausa kolme-neljavรคrvilist lรตnga.
Neolรตnga on Eestis kasutatud mitmel ajastul.
Ristilised rahvarรตivaseelikud
- sajandi lรตpul, kui olid juba moodi tulnud ruudulised seelikud, hakati eriti Lรครคne-Eestis lisama neile neolรตngadest triipe, algul seeliku allรครคrde ning hiljem juba รผle terve seeliku. Kui vaatame taas oma maakonda, saame nentida, et Vigalas said ristilised seelikud eriliselt popiks. Vigalas olid seelikud pรตhiliselt punasetoonilised โ oranลพist kuni tumepunaseni vรคlja. Ruudustik moodustati kollastest, valgetest, rohelistest, sinistest, lilladest toonidest.
Nende seelikute kudujad olid suured meistrid, sest vรคrvumata lรตngaosad oli nii lรตimelรตngas kui ka koelรตngas vaja sรคttida kohakuti, et seelikule tekiksid ilusad ristid. Lรตimelรตngade sidumine tehti tavaliselt kรครคrpuudel ja sidumise kohti tuli vรคga hoolikalt mรตรตta ja arvestada. Iga viga vรตi hooletus sidumisel maksis kรคtte vildaka ja mitteklappiva ruudustikuga. Mis vรคrvidega ja kui suured ruudud-ristid tekkisid, oli iga meistri omalooming.
Vigalast ja mujaltki Lรครคnemaalt on sรคilinud neid seelikuid pรคris palju ja kahte รผhesugust nende seast ei leia. Ristilised seelikud valmistati pikad, mรตne teate kohaselt olid seelikud lausa maani. Ristilised ja ruudulised seelikud kindlasti kurrutati, mitte ei volditud, nagu me rahvarรตivaseelikute puhul harjunud oleme. Vigalas olla kurrud ka veel eriti peened olnud. Veel tรคnapรคevalgi on Vigala taludes sรคilinud palju esiemade seelikuid.
Varrastel kootud sukad, kindad
Vihis vรคrvitud kahevรคrvilisest lรตngast on kootud sokke, sukki, kindaid juba 19. sajandil. Nii on meie maakonnast sรคilinud รผhed meeste sokid Mรคrjamaalt, naiste sukad Juurust ja sรตrmkindaid Hagerist, Vigalast ja Mรคrjamaalt. Sรตrmkinnaste puhul on huvitav, et tihti on randmeosas kasutatud lapilist vรตi valelapilist kudet ja neolรตngaga on kootud just sรตrmed.
Silmkoeliste esemete kudumiseks vรตis neolรตnga vรคrvida rahulikuma sรผdamega, sest siin vรตis tekkiv muster olla suvalisem, eesmรคrgiks oli kirju pind. Kuigi ka siin saab vรคlja arvestada, kui palju kulub lรตnga silmuse moodustamiseks ja mitmesilmuselisi laike soovitakse. Meisterliku vรคrvimise korral on vรตimalik saada kaunid รผleminekud ja nn leegikirjalised mustriosad.
Uus tulemine
1970.-80. aastatel alustas neoยญlรตng oma uut moelainet. Ka sel ajastul vรคrviti kodudes ise lรตnga ja paljud teist mรคletavad veel kollase-pruunisรคbrulisi suusakampsuneid vรตi valge-rohelisi karupรผkse.
Tรคna saame osta peost spetsiaalseid vรคrviรผleminekutega sokilรตngu, mis on ju meie eest kirjuks vรคrvitud ja mustriline sokk valmib kiirelt ja muretult.
Neolรตng on olnud mรคnguline vaheldus pรคrast korrektseid valgeid sukki vรตi triibuseelikuid ja ruudul pรตhinevaid kindakirju. Neolรตnga ise vรคrvides ei ole alati kindel, mis muster kududes just tekkima hakkab. Kannatliku planeerimise ja pรผรผdliku sidumisega aga vรตid saavutada meistritaseme ja ise ka uhkeid seelikukangaid kududa.
Ikattehnikat saab รตppida IIDA Kรคsitรถรถkoolis Vรคndras. Uuri jรคrele iida.ee
Artiklis on kasutatud Liis Luhamaa koolitusmaterjale.
