-0.1 C
Rapla
Reede, 28 jaan. 2022
Podcast

Sisearhitekt Aulo Padar: Valutan KEK-i hoone tuleviku pärast südant

Eelmisel kolmapäeval, 26. augustil külastas Rapla KEK-i haldushoonet ehk Okta Centrumit maja sisearhitekt Aulo Padar. Temaga oli kaasas grupp Eesti Kunstiakadeemia (EKA) üliõpilasi ning praktiseerivaid arhitekte, kes on selle kõrgkooli lõpetanud. Kolmapäevane külastus oli üks osa Aulo Padari juubeliaasta tähistamisest.

Endise KEK-i peahoone on ainulaadne ehitis mitte ainult Rapla linnapildis, vaid terves Eestis. Selle kaheksanurkne kuju leidis laia kõlapinda juba 1977. aastal, kui see avati, ning pilke köidab see tänase päevani.
Kahjuks seisab maja praegu tühjana ning mingit tegevust seal ei ole. Küll aga külastavad seda aeg-ajalt arhitektide grupid või niisama huvilised. Nii oli ka eelmise nädala kolmapäeval.
Tänavu novembris täitub Aulo Padaril kaheksakümnes eluaasta. Seoses sellega valmib tema tegevusest raamat, vändatakse film ning pannakse üles näitus. Oluline osa Padari tööst on ka Rapla KEK-i peahoone. 1977. aastal sai ta selle töö eest sisekujunduse aastapreemia. Kui hoone sisemuses ringi jalutada, on väga palju tema tööd veel näha. Möödunud 43 aasta jooksul on sisemust muudetud või moderniseeritud õige vähe. Just seda tuligi grupp EKA sisearhitektuuri üliõpilasi Raplasse kaema. Grupis oli pisut rohkem kui kolmkümmend inimest. Nagu öeldud, oli nende seas nii praeguseid üliõpilasi kui ka juba kõrgkooli lõpetanud praktiseerivaid arhitekte.

Võimalik tulevik?

Ringkäiku juhtis Aulo Padar isiklikult. Juttu oli sellest, mis asutused selles majas varem on tegutsenud, kuid üliõpilased ise tundsid huvi just tuleviku vastu. Mis hoonest edasi saab? Ühte ja konkreetset vastust praegu öelda ei saagi. Aja jooksul on läbi käinud mitmed ideed, kuid tänaseks päevaks ei ole neist ükski veel realiseerunud. Aulo Padar tõi ise välja, et aastaid tagasi liikus ringi idee kohandada KEK-i peahoone ümber riigigümnaasiumiks. See siiski toona vedu ei võtnud.
Veel on läbi käinud rohkem ja vähem ulmelisi ideid. Näiteks see, et sinna võiks rajada hotelli. Toad on ju iseenesest olemas. Hiljuti kerkis esile mõte, et sealsetesse ruumidesse võiks kolida Rapla vallavalitsus, kuid ka sellest ei saanud asja. Praegu tühjalt seisva hoone omanik on Stipend Investments OÜ.
Ringkäigu jooksul tõi Padar välja, et hoones domineerivad värvid on algusest peale olnud valge, sinine ja roheline. Väljastpoolt vaadates torkavad silma valge ja sinine värv. Valget värvi plaadid katavad hoone ülemist osa ning sinistega on kaunistatud alumine pool. Roheline toon torkab silma uksest sisenedes. Rohelised on näiteks teisel korrusel asuvad kapid, tumbad ja kohati ka seinad. Samuti on rohelist värvi spordisaali istmed.

Padari tööd

Rapla KEK-i peahoone oli üliõpilaste ja arhitektide ringkäigus tegelikult ainult üks peatus. Enne septembris algavat õppeaastat tehti ring peale peaaegu poolele Eestile. Tegelikult oli see ringkäik planeeritud kevadesse, kuid eriolukorrast tingitud piirangud ei võimaldanud seda siis läbi viia. Lisaks KEK-i peahoonele vaatasid üliõpilased Raplas ka uut keskväljakut.
Üle-eestilise ringkäigu ajal käidi veel näiteks Võrumaal Kobelas, kus asus endine Linda kolhoos. Ka sealse peahoone interjöör on Padari looming. Tähtsaima osa tema töödest moodustavadki avalike hoonete ja endiste kolhoosikeskuste interjöörid. Näiteks kuulus Padar Moskva olümpiamängudeks ehitatud Pirita purjespordikeskuse (1975–1980) autorite kollektiivi. Tema loomingusse kuulub ka valuutapoe Turist (1981–1982) ning nüüdseks hävinud poliitharidusmaja, hilisema Sakala keskuse (1982–1986) sisearhitektuur. Seega avanes Padaril karjääri vältel võimalus tegeleda rea Eesti arhitektuuri kullafondi kuuluvate hoonetega. Isikupärase autorina lõi ta neisse interjöörid, mis olid või on väärtuslikud nii tervikuna kui ka üksikesemete tasandil.

*

Küsimustele vastab Rapla KEK-i peahoone sisearhitekt Aulo Padar

Kellega te täna siin ringkäiku teete?
Ühe kursusega, kes on jäänud minu lemmikkursuseks. Igal aastal teeme midagi koos.

Saan ma õigesti aru, et tänane ringkäik Rapla KEK-i peahoones on üks osa teie 80 aasta juubeli tähistamisest, mis novembris tuleb?
Jah, nad tahavad enne seda läbi käia need objektid kogu Eestis, millega ma seotud olen, ja vaadata, mis seis nendega on. Seis on muidugi kurb.

Seis on kurb?
Selle majaga ma ütleksin isegi, et nii kurb ei ole. Suhteliselt hea. Mõne teisega on ikka päris halb seis.

Mis sellesse majasse siin puutub, kas te olete nõus, et mida varem siia uus funktsioon leitakse, seda parem?
Aga loomulikult. Siin pole üldse küsimust.

Kas teil on visioon või mõte, mis Rapla KEK-i peahoonest võiks saada?
Ausalt öeldes ma ei ole selle peale mõelnud. Paar-kolm aastat tagasi oli plaan kasutada seda riigigümnaasiumina. Millegipärast see läbi ei läinud. Saal on siin olemas, lastele suurepärane ju. Isegi kui klassiruumideks see ei sobi, saaks vähemalt väiksemad ringiruumid teha.

Millal ise siin viimati käisite?
Juunis. Mul on suvekodu Vana-Vigalas ja aeg-ajalt käin siin Raplas ka.

Kui palju valutate südant Rapla KEK-i peahoone tuleviku pärast?
Natukene ikka. Oleks väga meeldiv, kui siin asjad käima läheksid. Kui me tookord juunis koos Toomas Reinuga (Rapla KEK-i peahoone arhitekt – toim.) siin käisime, siis arutasime, et kui ei leia tugevat kivi, mis seal üleval astmete peal vastu peaks, siis võiks ju olla tugevad ja sirged teraspaneelid, värvitud. Erinevaid variante jagub.

Rääkisite enne, et hoone värvid on roheline, sinine ja valge. Oli see toona taotluslik valik?
Kõik seinad olid alguses valged. Isegi saali seinad olid valged, mitte helesinised nagu praegu. Uksed olid tumesinised. Mööbel on roheline, nagu näha. Ma ei mäletagi, miks just need värvid valiti. Võib-olla tuli see sellest, et just selline keraamika oli kättesaadav. Toona ei olnud nii, et võtan kataloogi lahti ja valin, mida tahan. Ajad olid sellised, et kui ühe kivi said kuskilt kätte, siis seda tuligi kasutada.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised