15.5 C
Rapla
Teisipäev, 27 sept. 2022
spot_imgspot_img

Lisaleht Rohelised Sõnumid: Võõrliik verev lemmalts on ohuks loodulikule mitmekesisusele

 

Verev lemmalts (Impatiens glandulifera) on võõrliik, mis ohustab kodumaiste taimede kasvukohti.

Taim on looduslikult pärit Himaalajast ja Indiast, kuid toodi Suurbritanniasse juba 1839. aastal ilutaimena. Tema dekoratiivsed lillad õied meeldivad ilmselt paljudele. Taimel on mitmeid meelepäraseid omadusi, mis võivad ta aiapidajale ahvatlevaks muuta. Nende hulgas näiteks tema kiire paljunemine, kõrge kasv ja võime õitseda juunist öökülmadeni. Ei tasu end aga tema kenast välimusest ja headest omadustest lummata lasta. Nii Eestis kui ka terves Euroopas on vereva lemmaltsa oma aeda või loodusesse külvamine ja istutamine keelatud. Samuti taime ost, müük, kasvatamine, levitamine ja paljuneda laskmine.

Vereva lemmaltsa massilise leviku algus jääb 20. sajandi algusesse. Tänaseks on tegemist Euroopa ühe invasiivsema taimeliigiga. Sama staatus on tal ka Aasias, Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. Võib julgelt öelda, et tegemist on kogu maailmas looduslikku mitmekesisust vähendava taimega.

Eestis on verev lemmalts plahvatuslikult levinud viimase 15 aastaga. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis kaardistatud u 140 kasvukohta ligi 200 hektaril. Tõrjetegevusest loobudes muutub ta massiliseks terves riigis.

Ohtlikuks muudab ta asjaolu, et taim paljuneb kiiresti. Kasvamiseks eelistab ta veekogude kaldaid, inimhäiringutega alasid (nt jäätmaad ja raiesmikud), metsa, teeservasid ning õue- ja pargialasid. Soodsates tingimustes, kus on piisavalt niiskust ja poolvarju, moodustab ta väga tihedaid ja suuri kolooniaid, kus teised liigid enam ei kasva. Ka tema võime seemneid toota on silmapaistev. Eri andmetel kasvatab üks taim 2500–4000 seemet, mis võivad paiskuda kuni 5 m kaugusele.

Kuigi tegemist on üheaastase taimega, võivad tema seemned mullas üks-kaks aastat idanemisvõimelisena püsida. Eriti tasub tähelepanelik olla selles osas, et niiskele pinnasele sattudes juurduvad taime murtud varred uuesti.

On selge, et tegemist on taimega, mida tuleb kasvukohtadest tõrjuda. „Ehkki suurte lillakas-roosade õitega taim on välimuselt kaunis, on see üks suuremaid nuhtlusi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kuna taim levib kiiresti, võtab see enda alla kodumaiste taimeliikide elupaigad. Selleks, et taime levimist peatada, on oluline seda pidevalt tõrjuda,“ ütles Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd.

Tõhusaim tõrjeviis on taimede väljarohimine või järjepidev niitmine. Seemnete mitmeaastase idanemisvõime tõttu tuleb jõupingutusi teha vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul. „Kui vereva lemmaltsa taimi enne seemnete valmimist pidevalt kasvukohast välja rohida, on lootust kolooniast kolme aastaga vabaneda,” selgitab Keskkonnaamet.

Oma roll on ühise eesmärgi saavutamisel igal aiapidajal. Eluslooduse hoidmiseks on äärmiselt oluline, et inimesed loobuvad oma aedades vereva lemmaltsa kasvatamisest. Lisaks tuleb meeles pidada, et väljarohitud aiajäätmeid ei tohi viia loodusesse, sest taime seemned võivad hakata idanema ka metsa alla tekitatud kompostihunnikus.

Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmaltsa kasvupaikade kohta kogu Eestist e-posti aadressile [email protected] Samal ajal saab võõrliigi teadaolevate leiukohtadega tutvuda Keskkonnaameti kaardirakenduses, mille leiab nende kodulehelt.

Kohilas on olukord kontrolli all

Ühe kasvukohana on kaardirakendusele märgitud jõeäärne piirkond Kohilas. Valla keskkonnanõuniku Nele Leitaru sõnul on vald kasvukohaga kursis ja tegeleb aktiivselt tõrjumisega. Peamiselt tehakse seda vallaaednik Anu Adamsoni korraldusel. Tõrjumiseks kasutatakse puhtalt füüsilist väljatõmbamist. „Kui me oleme teadlikud mõnest piirkonnast, siis seal ka seda tõrjet teostatakse,” ütles Leitaru. Ta lisas et peale jõe piirkonna teisi kasvukohti, kus taime massiliselt leiduks, ei paista hetkel olevat.

Neil on hea näide ka sellest, kuidas ringi liikudes märgati, et ühes koduaias kasvatati võõrliiki ilutaimena. Selle avastamisel teavitati aia omanikku liigi invasiivsusest. Kuna omanik oli sellest äsja teadlikuks saanud, lubas ta taime oma aiast likvideerida. Leitaru lisas, et hetkel tundub vereva lemmaltsa levik vallas kontrolli all olevat, kuid kindlasti hoitakse sellel teemal silma peal.

Verev lemmalts on väga vastupidav taimeliik, kuid kindlal tegutsemisel väga kergesti tõrjutav. Keskkonnaameti tähelepanekud:

  • Taime juured on pindmised ja tulevad kergelt maast välja. Rohi hoolikalt välja kõik taimed. Vars kipub kergelt murduma, seega tõmba kindlasti välja ka juureosa. Kui võimalik, võib ala ka püsivalt niita, kuid siis tuleb seda hoida madalmurusena.
  • Ära viska rohitud taimi maha, sest need juurduvad uuesti. Riputa või viska nad kuhugi kuivama. Suure hulga taimede puhul pane kõik ühte suurde hunnikusse.
  • Liik kasvab, õitseb ja viljub kuni esimeste korralike öökülmadeni. Seega korda rohimist mitmel korral hooaja jooksul.
  • Ala rohides jälgi servi, et kindlasti leiaksid üles kõige äärmised. Nii kasvukoht ei laiene.
  • Kindlasti tuleb taimi rohida vähemalt 2 aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena.
spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised