7.2 C
Rapla
Kolmapäev, 24 apr. 2024
ArtikkelRabapäev tuleb, et jääda ja rabada

Rabapäev tuleb, et jääda ja rabada

Sügisel, kui loodus on justkui värvilise rüü selga tõmmanud, on hea võtta ette üks mõnus rabamatk. Kes seda üksi teha ei julge, saab seda õige pea teha juhendajate käe all. Nimelt on 17. oktoobril esimest korda Raplamaa rabade päev, kus viie matkajuhi juhtimisel saab räätsadel matkata viies Raplamaa rabas.

Sellest päevast kujuneb MTÜ Väärt Raplamaa Toode eestvedamisel järgnevatel aastatel sügisene traditsioon. Matkapäeva eesmärk on tutvustada Raplamaa rabasid, mida siin leidub eriti rohkelt, ja harida inimesi, kuidas rabas liikuda ja loodusega ümber käia.

Rabadepäeva idee pakkus välja Ain Mihkelson, kes tuli Rabava Raplamaa Poodi Rikka Tomani jutule, et ehk aitaks MTÜ naiskond tal selle mõtte teoks teha. Mihkelson soovib, et Raplamaa rabade päev kasvaks niisama ägedaks, nagu seda on näiteks Hiiumaa kodukohvikute päev.

Igasse matkagruppi võetakse vaid 12 inimest, kuna leiti, et see on kõige mõistlikum arv kõiki tegureid arvestades. Kokku on päeva peale viis matka ja ajaliselt on võimalik käia päeva jooksul isegi kolmel matkal, kuna iga matka vahe on tund aega. Kõik matkajuhid peale Mihkelsoni teevad kolm matka, Mihkelson teeb kaks, kuid see-eest pikemat matka.

Teised matkajuhid on Andres Lääne, Anu Kaar, Marko Aleksejev ja Romet Vaino. Kõigil on oma teema, millest nad matku tehes lähtuvad, kuid neid ühendab oskus rabas liikuda ja seda unikaalset maastikku väärtustada.

Andres Lääne korraldab koos Suur Seiklus OÜ-ga erinevaid matkasid, ellujäämisretki ja üritusi looduses, nii et Keava rabas temaga matkates saab selgeks kaardi ja kompassi käsitsemise ning baasoskused looduses hakkama saamiseks.

Marko Aleksejevit teatakse kui Preeriakoja indiaaniküla ülesehitajat ja Pealikku. Linnurabas saab koos temaga avastada ja tuvastada metsloomade tegutsemisjälgi.

Anu Kaar on omandanud matkajuhi eriala ja tegeleb matkamisega põhitöö kõrvalt. Jalase rabas aitab ta inimestel loodusega sõbraks saada, tutvustades sealseid taimi, loomi ja linde.

Romet Vaino korraldab tavapäraselt Metsalooduse retki. Palasi rabas koos temaga matkates kiirustamisel kohta pole ja jagatakse mõtteid sellest, mida võiks raba ja loodus tervikuna meile tähendada täna ja tulevikus.

Ain Mihkelson on Kasvu Labori coach’i ja mentorina otsinud võimalusi, kuidas ühendada looduse jõud Idamaade ja indiaanlaste iidse tarkusega. Tema matk Loosalu rabas saab olema rohkem iseendasse vaatamine, lastes loodusel ja hingel rääkida.

Algul oli plaan rabapäev lõpetada Rapla keskväljakul nii-öelda raba toomisega keskväljakule, ehk et on lõkkeõhtu ja mõni rabadega seotud esineja, kuid koroona tõttu nii suuri üritusi teha ei saa. Väikeses formaadis toimub kokkuvõttev üritus Preeriakojas.

Neid, kes matkagruppidesse ei mahu, kutsuvad Rikka Toman ja Siret Jakobson üles omal käel rabas käima, seda pildistama ja filmima ning tulemusi nendega jagama. Toman loodab, et selline rabadest reportaažide tegemine võiks saada rabaskäijatel aastaringseks harjumuseks. Samuti ootavad nad inimeste soovitusi ja tähelepanekuid rabas liikumise kohta. Näiteks see, et rabas toimib foorile vastupidine süsteem – punane turbasammal on ohutum, roheline aga armastab vesiseid kasvukohti. Nii kujuneb n-ö rabaharidus, mis on vajalik selleks, et inimesel oleks rabas võimalikult hea ja ka raba kui siinse looduse üks suurimaid varasid säiliks ja oleks kaitstud.

Ehk muudab Raplamaa rabade päev ka meie arusaamu teatud sõnadest ja väljenditest. Näiteks väljend „omadega rappa minema“ väljendab millegi untsuminekut, kuid võiks ühel hetkel väljendada hoopis sisemise rahu leidmist ja loodusega kooskõlas olemist.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare