spot_img
-0.1 C
Rapla
Teisipäev, 29 nov. 2022
spot_imgspot_img
LisalehtRohelised Sõnumid: Helkurpostidele paigaldatud reflektoritega hakatakse ulukeid teelt peletama

Rohelised Sõnumid: Helkurpostidele paigaldatud reflektoritega hakatakse ulukeid teelt peletama

Eesti Jahimeeste Selts on alustanud projektiga „Ulukid teel”, mille abil loodetakse leida tõhus vahend vähendamaks kokkupõrkeid metsloomade ja sõidukite vahel. Selleks uuritakse järgneva kolme aasta jooksul maanteedele paigaldatavate valgustõkke reflektorite mõju.

Statistika näitab, et iga viimase aastaga on Eesti teedel metsloomadega juhtunud õnnetuste arv tõusnud ligi 10%. Igal aastal juhtub metsloomade osalusel ligi 5000 õnnetust. See tähendab, et jahimeestele on sellised õnnetused igapäevased. Nende ülesanne on teelt kõrvaldada seal hukkunud või vigastada saanud suurulukeid. Enamasti juhtuvad need õnnetused pimedal ajal, mil loomad rohkem liiguvad.

Probleemile loodetakse abi reflektoritest, mis toimivad nii, et mööduva auto tuled tekitavad teepervele metsa suunas valgusmüüri, mis peaks mõjuma ulukile hoiatavalt ja peatama tema liikumise sõiduteele. Autojuhte helkurpostidele paigaldatud reflektorid ei sega, sest need paiknevad piirdepostide väliskülgedel, kus inimesele nähtamatud valguskiired suunatakse teelt eemale.

Vahendeid on katsetatud umbes kümnes suuremas riigis.

„Mitme riigi kogemused annavad aluse arvata, et valgustõkke reflektorite kasutamine võiks aidata ka Eestis metsloomadega seotud õnnetusi vähendada. Varem Saksamaal teostatud uuringud kinnitavad, et reflektorite valgusvoog peatab uluki, kuniks valgus kaob. Oluline sealjuures on järeldus, et valgustõke ei muuda nende liikumisharjumisi ka aastate möödudes. Soovime järgneva kolme aasta jooksul põhjalikult uurida, kas ja mil määral sellistest reflektoritest siinsetel teedel abi oleks,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust. Julgust katsetada annab näiteks asjaolu, et Saksamaal oli möödunud aasta seisuga paigaldatud enam kui 250 000 reflektorit.

Tulemuste analüüs uuringu teel

Ainult teiste riikide kogemusele Eesti jahimehed toetuda ei taha ning viivad seega läbi kohaliku uuringu selgitamaks välja, mil määral reflektoritest ulukite peatamisel kasu on. Projekti “Ulukid teel” raames alustati septembri alguses reflektorite paigaldamist. Tänaseks on neid Eesti eri paikades üle 400. Projekti on valitud 17 teelõiku, igaüks neist 500-1000 meetri pikkune. Ühtekokku on kaetud 8,5 kilomeetrit. Projektijuht Urmas Salmu sõnul on osa reflektorite paigaldamine veel ees, sest olemasolevad teelõigud vajavad pisut täiendust. Tõenäoliselt paigaldatakse uuringuks umbes 600 reflektorit.

Eestis on eesmärk testida kaht peamist tüüpi reflektorit, millest üks kuvab metsloomadele sinist ning teine valget valgust. Uuringus osalevad teelõigud on kantud kaardirakendusse, mida saab Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel vaadata.

Silma torkab asjaolu, et Raplamaal ega Kesk-Eestis üldisemalt ei osale uuringus ükski teelõik. Salmu sõnul on tal sellest kahju, sest talle teadaolevalt on ka Raplamaal mitu olulist teelõiku, kus palju õnnetusi juhtub. „Tõsi on, et mingitel lõikudel kindlasti võiks olla Raplamaa jahimeeste kõrgendatud tähelepanu. Nad teavad seda väga hästi, kus nad käivad suurulukite jäänuseid koristamas,” ütles Salmu.

Infot projektis osalemise kohta jagati ühiste infokanalite kaudu. Salmu lisas, et kuna Eestis on üle 400 jahiseltsi, ei olnud kõigi poole isiklikult pöördumine mõistlik. Teelõigud valiti lõpuks välja koostöös huvitatud jahiseltsidega. Raplamaalt keegi sellest üleskutsest kinni ei haaranud.

Salmu sõnul ei ole aga veel liiga hilja, sest kuni aasta lõpuni on veel võimalik otsustada uuringus osaleda. Pärast seda osalejate nimekiri lukustatakse.

Uuring ise on samuti võrdlemisi uuenduslik. Salmu sõnul neile teadaolevalt varem sellist meetodit kasutatud ei ole. Uuringu metoodikat ja selle sisulist läbiviimist koordineerib Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer. Reflektorite analüüsimiseks on iga välja valitud ja reflektoritega varustatud teelõigu kõrvale valitud sama jahiseltsi piirkonda kuuluv teine sarnaste kokkupõrgete hulgaga teelõik, mida samuti jälgitakse. Väljavalitud teelõikudel on oma kindel vastutav jahiselts, kes ulukite ja sõidukite kokkupõrked spetsiaalsesse kaardirakendusse märgib.

Esimene vahekokkuvõte loodetakse teha juba järgmisel kevadel. Lõplikud tulemused peaksid saabuma kolme aasta pärast ja neid esitletakse ka Maanteeametile.

„Me püüame Maanteeametile tõestada midagi, mida me veel ise päris täpselt ei tea. Ja kui me saame selle teadmise võrra rikkamaks, saab ka Maanteeamet selle teadmise võrra rikkamaks,” selgitas Salmu.

Reflektorid on Eesti Jahimeeste Selts soetanud omavahenditest ja neile on kulunud juba üle 3000 euro. Uuringu poole rahastamisel on abikäe ulatanud If Kindlustus. „Nad ei ole siin oma ärihuvidega. Nad on huvitatud turvalisuse tagamisest,” sõnas Salmu.

„Tegu on väga ulatusliku probleemiga, mistõttu liitusime selle projektiga ka meie. 72% loomadega seotud õnnetustest juhtub kitsedega ja 7% põtradega, nii et need on üsna tõsised avariid, kus kannatada saavad nii metsloomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. On vägagi tavapärane, et õnnetus lõpeb looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu,“ ütles If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.

Ootused reflektorite osas on praegu positiivsed. Salmu sõnul on tootja, kellelt reflektorid soetati, mitu korda kinnitanud, et kõik, kes korra neid ostavad, tulevad ka edaspidi tagasi. Loogika ütleb, et mõttetult raha ei raisata ja see annab lootust, et neist on ulukiõnnetuste vältimisel ka reaalset kasu.

Raplamaa jahiseltsid

Haimre jahimeeste seltsi esimees Tõnis Mäerand ütles, et on uuringust meedia vahendusel kuulnud, kuid seltsis pole osalemist otseselt arutatud. Ta oli optimistlik, et moodsast tehnoloogiast võiks õnnetuste vältimisel kasu olla küll. Samas arvas ta, et kuigi seltsi aladele jääb ka umbes 10 kilomeetri pikkune lõik Tallinna-Pärnu maanteed, poleks nende osalemisest ehk nii palju kasu. Piirkonnas on suursõraliste liikumine lihtsalt üsna väike.

Raikküla jahiseltsi esindaja Margo Aedla ütles samuti, et on projektist kuulnud, kuid polnud päris täpselt aru saanud, kuidas teelõikude valimine välja näeb. Põgusa vestluse jooksul ütles ta, et võiks kohe öelda, kus tõelised valukohad asuvad. Aedla oli projektis osalemise suhtes positiivselt meelestatud.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused