“Tere, täna on kõigil võimalus end kontrollida,” ütleb Rapla politseijaoskonna patrulltalituse juht Margus Kaldma ja suunab tema kõrval peatunud auto juhiaknast sisse alkomeetri. On reede hommik, kell on seitse ja alanud on reid “Kõik puhuvad”.
Politsei pakkus Raplamaa Sõnumite toimetusele võimaluse teha kaasa üks tavapärane puhumisreid. Haarasime sellest võimalusest kinni ja kogunesime reedel, 23. oktoobril koos politseiametnikega kaua enne päikesetõusu, kella poole seitsme ajal Rapla politseijaoskonna ette.
Rapla jaoskonna patrulltalituse juht Margus Kaldma rivistas tööpostile tulnud politseiametnikud ja abipolitseinikud ning rääkis üle, mida tegema hakatakse. Kaldma selgitas intervjuus mõni päev enne reidi, et valdavalt valitakse reidide läbiviimiseks selline aeg ja koht, mis võimaldaks kontrollida võimalikult palju autojuhte.
Puhumisreidi läbiviimiseks valitakse selline aeg, mil liikluses on kõige rohkem sõitjaid, näiteks varahommikused tööle liikumised, või ka selline aeg, mil võiks eeldada, et napsused juhid ringi liiguvad, näiteks varahommikud pärast nädalavahetust. Asukoha valikul lähtutakse oma teadmistest ja kogemustest, kus mingil ajahetkel kõige rohkem autojuhte liikleb. Valitakse ka kohti, kust võiksid pidused juhid kodu poole sõita jne.
Enamik puhub meelsasti
Eelmisel reedel viidi puhumisreid läbi Rapla vallas enne Aranküla raudteeülesõitu. Seal rivistusid kõik kuusteist politseitöötajat ja valmistusid sujuvaks reidiks. Kuna reede hommikul tõttavad inimesed enamasti Raplast Tallinna poole tööle, kutsus Kaldma reidile palju politseinikke, et tagada võimalikult kiire liikumine. Nii said autojuhid paralleelselt puhuda ja kohe edasi sõita, erilisi ummikuid või ajaviivitusi tekitamata.
„Mõtlesin, kas hakkan tulema, aga ikkagi tulin,“ ütleb naerusuine kolleeg teisele ja rehmab käega. On veel pime, sajab peent sügisvihma ja puhub jahe tuul. Üks naisterahvas naeratab iseäranis laialt. Loen tema seljalt silti „abipolitseinik“ ja küsin: „Sina tulid vabatahtlikult täna nii vara siia reidile kaasa?“ Naine noogutab kinnitavalt ja ütleb: „Ma olen hommikuinimene, mulle meeldib.“ Kaldma sõnul katkestas üks politseinik oma puhkuse, et saaks reidile appi tulla.
Politseinikud võtavad oma koha sisse ja jäävad ootele. Otsustan jääda Kaldma kõrvale. Tema on rivis esimene politseinik. Kuna alguses on liiklus pigem rahulik ja autojuhid jõuavad politseinikerivi juurde ükshaaval, teenindab suurema hulga autojuhte just rivi esimene politseinik. Kaldma tervitab juhte selgel, valjul häälel ja on pigem sõbralik. „Tere, täna on kõigil võimalus end kontrollida,“ ütleb ta näiteks reipalt. Iga kord ta samamoodi muidugi ei ütle, aga päris iga kord ma ka ei jõua jälgida, mida ja kuidas ta ütleb. Jään mõneks ajaks hoopis autojuhte jälgima.
Rütm on, et politseinik, kelle juures autojuht peaks peatuma, viibutab punase tulega enda ees. Autojuht peatub, laseb juhiakna alla ja tervitab politseinikku. Julgelt pooled juhid ei vaata minu poolegi, vaid suhtlevad ainult politseinikuga. Mõtlen, et oleksin ise ilmselt samamoodi teinud. Mõni juht vaatab politseinikule väga teravalt silma ega lase pilku üldse mujale. Politseinikult oodatakse väga tähtsat sõnumit – kõik on korras. Isegi kui sa tead, et sa ei saaks ühtegi promilli välja puhuda, ootusärevus jääb.
Kaldmaga vesteldes selgub ka tõsiasi, et teatud juhtudel võib esmane indikatsioon alkoholi suhtes tulla ka siis, kui autojuht alkoholi tarbinud ei ole. Kaldma selgitab, et moodsad alkomeetrid, mida politseinikud praegu kasutavad, millesse puhutakse ilma toruta, on niivõrd tundlikud, et püüavad õhust ka kõige väiksema alkoholikübeme. Nii näiteks võib sattuda aparaati klaasipesuvedeliku auru, kui autojuht on seda vahetult enne kasutanud.
Jõuame reidi jälgida pikalt, enne kui juhtub midagi tavapäratut. Politseiniku aparaat viitas alkoholile õhus. See aparaat näitabki üksnes, kas alkoholi on või ei ole. Kui indikatsioon alkoholi suhtes on olemas, palub politseinik autojuhil rivist kõrvale tee äärde keerata ning seejärel kontrollitakse juhti juba täpsemalt.
Naisterahvas, kes kõrvale keerama pidi, oli ilmselgelt ärevil. Ja meie tema eest ka. Tõtt öelda lootsin mina ajakirjanikuna seal viibides, et mul ei tule ühtki joobes juhti lähedalt vaadata. Mõte hakkab kohe rändama ja automaatselt juhile vabandusi mõtlema, miks peaks see igati viisakas naisterahvas joogisena rooli istuma. Miks ta üldse joogine oli reede hommikul? Õnneks ei olnudki. Teine puhumine näitas, et joovet ei ole. Esimene alkomeeter püüdis alkoholi ilmselt mujalt, näiteks eespool mainitud klaasipesuvedeliku aurudest. Täpselt ei tea keegi öelda, aga naine saab kergendunult hingata ja edasi sõita.
Igal ajal on teel 2000 joobes juhti
Enamik autojuhtidest, keda mul õnnestub lähedalt näha, on pigem rõõmsameelsed ja kinnitavad ka oma sõnades, et selline puhumisreid on positiivne nähtus. Ühele lahkema näoga autojuhile astun ka ligi ja küsin, kas selline reid on pigem tüütu või vajalik, mille peale ta vastas: „Muidugi vajalik.“ Kuulsin ka mõnel korral, kui politseiametnik oli auto peatudes öelnud, et toimumas on reid, kuidas autojuht vastas „väga tore“ ja noogutas või naeratas. Loomulikult oli ka juhte, kes ei väljendanud ühtki emotsiooni või isegi ei öelnud ühtegi sõna.
Margus Kaldma suundus üks hetk autojuhte peatama teise teeotsa juurde ning hiljem, kui oli näha, et liiklusvool ei ole liiga suur, asuti peatama ka autosid, mis liikusid Tallinnast Rapla poole. Eesmärgiga ikka võimalikult paljusid autojuhte kontrollida.
„Kas on olnud ka reide, kus mitte ühtegi joobes juhti ei tuvastata?“ küsin enda kõrval seisvalt abipolitseinikult, kui juba tund aega ei ole ühtki joobes juhti leitud. Kontrollitud oli selleks ajaks Kaldma hinnangul umbes 400 autojuhti. „Vahel harva ikka,“ ütleb abipolitseinik Janar. Aasta aega abipolitseinikuna töötanud Janar on enesekindel ja kui ma ei oleks tema seljal kirja „abipolitseinik“ näinud, oleksin arvanud, et ta on kogenud politseiametnik. „Kord oli nii, et pikalt ei olnud kedagi ja siis tuli kolm tükki järjest,“ meenutab ta.
„Ma loodan, et täna on selline reid, kus kedagi ei leita,“ ütlen Margus Kaldmale. Ta noogutab ja nõustub. Eks loodavad ka politseinikud, et joobes juhte ei ole. Samal ajal on politseile Kaldma sõnul teada ka tõde, et joobes juhte liigub ringi siiski kogu aeg. Kaldma selgitab, et on välja arvutatud, et keskmiselt on igal ajal meie liikluses umbes 2000 joobes juhti.
Selle teadmise valguses tekib lootus, et ehk suudetakse mõni neist siiski teelt kõrvaldada. Kui ühtki joobes juhti ei tuvastata, võib jääda tunne, et nad siiski lipsasid enne juba eest ära või valisid täna teise tee. Oli väga hästi näha, kuidas mõnel juhil autos mobiilirakendus Waze näitas politseinike kohalolu selles asukohas. Kui keegi oleks tahtnud politseiga kokkupuutumist vältida, oleks ta tänu Waze’ile seda saanud ka teha.
Kui päike oli tõusmas ja meie fotograafiga hakkasime end juba tasapisi minekule sättima, keeras üks autojuht tee äärde ära. Ta puhus uuesti ja alkomeeter tuvastas alkoholi sisalduse üle lubatud piirmäära. Autot juhtinud hinnanguliselt umbes 40-aastane mees jalutas oma auto juurest politseibussi. Seal paluti tal veel puhuda ühte alkomeetrisse, et kinnitada joovet veel kord. Kuna joove oli olemas, algatati väärteomenetlus. Kaalusin võimalust temalt ajakirjanikuna küsida, kuidas võis juhtuda, et ta promilliga rooli istus, aga tõrkusin seda tegemast. Tõtt öelda oli mul tema pärast piinlik. Promille arvestades pakkus politseinik, et see võis olla jääknähe eelmisel õhtul joodud alkoholist.
Statistika püsib stabiilne
Seda õnnetut meest vaadates meenus mulle statistika, mille järgi on viimase paari aasta lõikes Eestis tabatud juhid kõige sagedamini vanuses 30-39 aastat. Rapla maakonnas on tabatud joobes juhid olnud kõige sagedamini 40-44-aastased. Siin on vaadeldud nii mehi kui ka naisi, kusjuures mehi tabatakse ligi kümme korda rohkem kui naisi. Ka Kaldma kogemus näitab, et need ei olegi valdavalt noored, kes promilliga rooli istuvad, vaid pigem keskeale liginevad püsiva töökoha ja perekonnata mehed, kes elavad alkoholismiga.
Reedesel reidil kontrolliti kokku 775 sõidukijuhti ja juhtimiselt kõrvaldati 3 alkoholi piirmäära ületanud juhti. Üks sõiduautojuht ja kaks veoautojuhti. Juhid kõrvaldati kuni kainenemiseni ja nende suhtes alustati väärteomenetlust. Kaks korda aastas viiakse igal aastal läbi reidid kindlatel kuupäevadel, samal ajal, samas kohas ja sama kaua, et oleks hea aastaid võrrelda. Üks selline oli ka reedel, 23. oktoobril toimunud reid.
Puhumisreidid, mida viiakse läbi keskmiselt korra kuus, ei ole ega saagi olla ainus meede joobes juhtimisega võitlemiseks. Üks asi on juht teelt kõrvaldada, kasvõi ajutiselt, ja teda karistada, aga on olemas ka teisi võimalusi. Praegu on politseinikel näiteks võimalus esmakordselt alkoholi piirmäära ületanud juhtidele pakkuda võimalust osaleda liikluspsühholoogilises järelkoolitusprogrammis KOJU. Kui nad programmi läbivad, väärteomenetlust ei alustata.
KOJU nimetus tuleb sõnaühendist „korralik juht“ ning programmi eesmärk on juhi liikluskäitumise muutmine uute hoiakute kujundamise kaudu. Tänavu on Lääne prefektuur suunanud programmi 87 juhti, Raplast on neist saadetud 16.
Kokku on sellel aastal 20. oktoobri seisuga tabatud 5440 joobes juhti, kellest 2259 on olnud kriminaalses joobes. Raplamaal on tänavu tabatud 194 joobes juhti. Eelmisel aastal tabas politsei sama ajaga 5744 joobes juhti, kellest kriminaalses joobes oli 2161 sõidukijuhti. Raplamaal tabati eelmisel aastal samaks ajaks 178 joobes juhti. Need jahmatavalt suured numbrid räägivad meile seega pigem korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänud juhtide loo.
Enamikul juhtudel on juht joobes olekus rooli istunud teadlikult, harvem juhtub see hommikul kogemata, eelmise õhtu pidu veel hingeõhus ja vereringes. Kaldma tõdeb, et kui vaadata, et keskmine joobes juht on tõenäoliselt alkohoolik, kelle tavapärane olek on joobeseisund, siis sellist käitumist ainult puhumisreidiga mõjutada on keeruline. Ta on oma mustris kinni ja jätkab sageli sama rada, kui sekkumist ei tule mujalt.
Politsei on aktiivselt inimesi mitmete kampaaniatega üles kutsunud takistama sõpru ja tuttavaid autot joobes juhtima minemast. Nende juhtide kõrval, kelle tavapärane olek ongi joove, on ka need pidused juhid, kes ilmselt õhtu alguses ei kavatse joogisena rooli istuda, kuid alkoholi manustades oma ettevaatuse unustavad ja seda siiski teevad. Ka sellistel juhtudel saavad eelkõige takistada teised ümberkaudsed.
Enamasti juhtuvad joobes juhtidega liiklusõnnetused juhi kodu vahetus läheduses. Kaldma sõnul tekitab kodukandi tuttav tee ekslikku turvatunnet ning see võib väga halvasti lõppeda. „Millegipärast on nad veendunud, et nendega ei juhtu midagi ja neil ei ole hirmu,“ tõdeb Kaldma. Näiteid, kuidas joobes juhid on hukka saanud või põhjustanud surmaga lõppenud liiklusõnnetuse oma koduteel, on aga väga palju.
Kaldma toob näitena Järlepas juhtunud õnnetuse, kus joobes juht sõitis teelt välja ja kõrvalistuja sai surma. Kaks päeva hiljem tabasid politseinikud samast piirkonnast järjekordse joobes juhi. „Just oli keegi sealsamas joobes juhtides surma põhjustanud, aga see ei mõjutanud. Paraku on nii, et mingit osa juhte ongi väga keeruline mõjutada, aga politsei eesmärk on need juhid alati tabada enne, kui nad jõuavad põhjustada õnnetuse, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed. Mida rohkem panustame joobes juhtide tabamisse, seda rohkem õnnestub neid ka liiklusest õigeaegselt kõrvaldada,“ ütleb Kaldma.
Kaldma sõnul on siinjuures hästi oluline märkamine ja teadaandmine. „Oleme tähele pannud, et pärast raskeid õnnetusi tuleb välja, et kogukonnas teati selle inimese harjumusest istuda purjus peaga rooli. Soovitame alati sellistest kahtlustest 112 teada anda, et politsei saaks juhti kontrollida ja ta vajadusel roolist kõrvaldada. Mida rohkem on meil inimesi, kes joobes peaga rooli istumist taunivad, seda väiksem on tõenäosus, et keegi purjus peaga sõitma läheb,“ sõnab Kaldma.
Eraldi infokastina:
- Joobeseisundis rooli istumine on lubamatu.
- Kui sa ei ole oma tervislikus seisundis kindel, püüa leida võimalus selle kontrollimiseks. Sellise võimaluse puudumisel pigem loobu mõttest rooli istuda.
- Kui näed joobnud inimest rooli istumas, siis sekku. Tuttava inimese puhul saab kasutada veenmisjõudu, võtta ära võtmed, paluda kedagi appi juhti füüsiliselt peatama. Võõra inimese puhul on mõistlik paluda vajadusel lähedal olijate abi või helistada 112.
- Üritusele või peole minnes võiks seltskonnas olla üks kaine grupijuht, kes sõpradel silma peal hoiab ja nad vajadusel turvaliselt koju sõidutab.
- Joove mõjutab nii tähelepanuvõimet kui ka reageerimise kiirust. Alkoholi tarvitanud juht ei hinda oma suutlikkust kriitiliselt, muutub liiga uljaks ja julgeks.
- Joobes juhi autosse istuja riskib oma eluga.
