10 C
Rapla
Reede, 17 sept. 2021

Kriisist väljumise eelarve

Heiki Hepner, Isamaa erakond

Eelmise nädala esmaspäeval (19. oktoobril) läbis 2021. aasta riigieelarve Riigikogus esimese lugemise. 2021. aasta riigieelarve peamine eesmärk on võimalikult kiiresti tervise- ja majanduskriisist väljumine. Ja seda tuleks teha Eesti rahvuslikke huve silmas pidades, avatud majandust soosides, riigi julgeolekut kasvatades ja inimeste vabadust ise otsustada arvestades.
Riigieelarve ei ole lihtsalt Exceli tabel finantsnäitajatega, vaid iga arvu taga on meie inimesed ja nende käekäik.

Vastutustundlik eelarvepoliitika

Vastutustundlik eelarvepoliitika on Isamaa erakonna jaoks olnud varem ja on ka praegusel ajal oluline. Ilma laenudeta täna kriisi ei ületa, aga meie jaoks on tähtis, et me liiguksime pikas vaates tasakaalu poole. Väga palju on räägitud, et elatakse laenude arvel ja et laenuraha kulutatakse jooksvateks kulutusteks. Tegelikult see nii ei ole. Järgmise aasta riigieelarves on 1,9 miljardit investeeringuid, millele lisanduvad ka ettevõtlust toetavad meetmed, ja laen suurusjärgus 2 miljardit eurot, mis kulub kõik just nimelt investeeringuteks ja ühekordseteks kulutusteks ettevõtluse ja konkurentsivõime tõstmiseks. Ka pärast eelpool nimetatud laenu võtmist on Eesti Euroopa Liidus madalaima laenukoormusega riik ning jutte laenuauku kukkumisest ei saa tõsiselt võtta.

Majanduse konkurentsivõime on kõige alus

Mina ja meie erakond on seda meelt, et kõik hakkab pihta majandusest. Kui Eesti majandus on konkurentsivõimeline, Eesti majandus kasvab, siis tekib ka lisavahendeid selleks, et pensioni tõsta, selleks, et palkasid maksta ja kõiki muid erinevaid investeeringuid teha. Ja mul on hea meel nentida, et tegevused, mis aitavad kaasa majanduse konkurentsivõime kasvamisele, on järgmisel aastal riigieelarves näha.
Kõige märgilisem on siin teaduse rahastamise viimine ühele protsendile SKT-st. Sellest on rääkinud erinevad koalitsioonid aegade hämarusest peale, aga eesmärgini pole jõutud. See läheb maksma järgmisel aastal täiendavalt 56 miljonit eurot ja jõuab suurusjärgus 282 miljoni euroni. Märkimisväärne summa läheb majanduse tervise parandamiseks KredExi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Riigikaitse tugevus peitub järjepidevas rahastamises ja planeerimises

Uue aasta eelarves riigikaitsekulutusi ei kärbita ja järgmisel aastal on kavandatud eraldada riigikaitsele 645 miljonit eurot. Küllap lehelugejad mäletavad debatti kaitsekulude üle kahe protsendi SKT valguses. Tuimalt sellest numbrist kinnihoidmine ning riigieelarve strateegia eiramine oleks tähendanud ca 50 mln eurost kärbet ja mitmete investeeringute edasi lükkamist. Õnneks seda ei juhtunud ja säilitati kavandatud stabiilne rahastamise tase kogu riigieelarvestrateegia perioodil. Tänu sellele tagatakse meie kaitsevõime planeeritud areng ja heidutusvõimekuse kasv, mis tänases julgeolekupoliitilises olukorras on hädavajalik.

Emapensioni tõstmine

  1. aastal suunatakse pensionitõusuks 50 miljonit eurot. Kui pensionite baasosa tõstmisest on küllalt palju räägitud, siis emapensionist mitte niipalju. Selleks kulub viiendik ehk 10 mln eurot pensionitõusuks kavandatud vahenditest. Laste osatähtsuse tõstmine makstavas pensionis on ennekõike väärtuspõhine küsimus. Lapsed on need, kelle töö ja maksutulu tagavad tulevikus pensioni meie pensionäridele. Seetõttu on ainuõige, et kõrgemat pensioni saavad need inimesed, kes on järeltulevatesse põlvedesse rohkem panustanud.

Kultuuri järjepidevuse tagamine

Kultuuri rolli meie ühiskonnas ei tohi minetada ka rasketel aegadel. Eelarve koostamisel on seda silmas peetud, aga põhjaliku ülevaate tegemiseks ei ole selles artiklis ruumi. Ekstra tõstan esile kolm tegevussuunda. Ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks on väga oluline, et oleks tagatud täiendav eesti keele õpe venekeelsetes lasteaedades ja koolides. Raplamaal on see olematu mure, aga paljudes teistes maakondades pole siiani selle küsimuse lahendamisega hakkama saadud.
Uus algatus on laulu- ja tantsupeo protsessis osalejate tasustamine, et ei kustuks säde nende inimeste silmis, kes on seotud laulu- ja tantsutraditsioonide hoidmisega. Kolmandaks toon rahvusteaduste täiendava rahastamise. Kahetsusväärselt on just eesti keele, ajaloo ja kultuuri teaduslike uuringute rahastamine kippunud jääma vaeslapse ossa.
Läbimõeldud prioriteetidega jõukohane eelarve on jõudnud Riigikokku. Järgnevad arutelud ning debatid Riigikogus aitavad riigieelarvet kindlasti veelgi paremaks teha. Aga üks on selge. See raha, mis riigieelarvega ümber jagatakse, saadakse tänu meie töökatele inimestele ja tublidele ettevõtjatele. Ja see kohustab vastutustundlikult käituma.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised