10 C
Rapla
Reede, 17 sept. 2021

Muutuste tuuled Märjamaa hariduselus

Oktoobrikuu volikogu istungil algatati umbusalduse avaldamine hariduskomisjoni esimehele ning üles läks kuulutus uue haridusnõuniku leidmiseks.

Märjamaa vallavolikogu 20. oktoobril toimunud istungil osales 19 volikogu liiget. Enne päevakorra kinnitamist andis volikogu liige Villu Karu volikogu esimehele üle kaheteistkümne allkirjaga avalduse, millega algatatakse umbusalduse avaldamine hariduskomisjoni esimehele Helve Riitsaarele.

Karu selgitab, et hariduskomisjon on üks kahest komisjonist volikogus, mille juhtimine on usaldatud opositsiooni esindajale. Viimasele istungile oli esitatud eelnõu, millega kavatseti erinevail põhjustel välja vahetada kolm komisjoni liiget. Eelnõu oli eelnevalt hariduskomisjoni esimehega kooskõlastatud ja ilmselt oleks ka sellisel kujul vastu võetud.

Probleemiks kujunes asjaolu, et päev enne volikogu istungit ilmus komisjoni esimehelt ettepanek suurendada hariduskomisjoni liikmete arvu ja arvata lisaks kokkulepitule liikmeteks veel Merlin Suurna ja Teet Tomson. Seda ei olnud eelnevalt koalitsiooniga arutatud ja ettepanek ei ole koalitsioonile väärtuspõhiselt vastuvõetav.

„On kohane meelde tuletada, et enne viimast võimupööret Märjamaal kaotas Merlin Suurna oma vallavanema ametikoha juhtimiskriisi tekitamise pärast Märjamaa gümnaasiumis ja Teet Tomson sunniti taanduma sama kooli hoolekogu esimehe kohalt samal põhjusel. Volikogu koalitsioon oli üksmeelne, et sellist käitumist ei saa lugeda koostööks ja komisjoni juhtimine tuleb koalitsioonil üle võtta,“ põhjendab Karu.

Helve Riitsaar meeleldi teemat üldse ei kommenteeriks, öeldes, et on rahumeelne inimene. Ohates võtab ta siiski hetke ja sõnab: „See on poliitika, võimuvõitlus. Ma hea meelega teeksin tööd, mida minu valijad minult ootavad.“

Umbusalduse avaldamine läheb hääletusele järgmisel volikogu istungil, mis praeguse kava järgi peaks olema 17. novembril.

Haridusnõunik vahetab elukohta

See oli alles selle aasta 15. juunil, kui Märjamaa vallavalitsuses alustas haridusnõunikuna tööd Eda Leesalu. Oktoobrikuus ilmus aga töökuulutus, et otsitakse taas haridusnõunikku.

Eda Leesalu kinnitab, et tõepoolest on tema töösuhe Märjamaa vallavalitsusega lõppemas ja seda tema algatusel. Kuigi Märjamaa hariduselu on olnud viimastel aegadel üpris keerukas, ei ole Leesalu lahkumise põhjused siiski seal.

„Minu otsuse tagamaad on seotud elukeskkonna vahetusega. Olen olnud mõnda aega armunud Vormsi saare erilisusesse, loodusesse ja n-ö teistpidisusse ning arvasin siiani, et saan seda saart nautida vaid suvepuhkustel. Ootamatult aga vabanes Vormsi vallavalitsuses hariduse, kultuuri ja noorsootöö spetsialisti ametikoht ning hetkel on minu valik nende kasuks. Kuid nagu juba ütlesin, eelkõige ikka väikesaare erisuse ning enda kallutatuse tõttu, et olen juba varem mänginud mõttega Vormsile kolimise osas,” räägib Leesalu.

Seniks, kuni Märjamaa vallavalitsus uue haridusnõuniku leiab, võtab Leesalu sõnul kooliga seonduvad tööülesanded üle õigusnõunik Fredy Bogomolov ning lasteaedade osas aitab Maigi Linna, kellele on valdkond viimasest haridusnõuniku asendusajast tuttav.

Vaja on haridusstrateegiat

Kuigi Leesalu lahkumise asjaolud on tema enda seisukohalt igati positiivset laadi, on Leesalu hingel teema, mis teda ametit üle andes murelikuks teeb. Nimelt näeb Leesalu, et Märjamaal oleks vaja välja töötada valla haridusstrateegia.

“Haridusvaldkond on ka üleriigiliselt väga kiiretes muutustes ning lähiaeg nõuab kiireid ja sisukaid otsuseid (väikekoolide toetamine vs nende erisusse investeerimine, õpetajate palgakorralduse juhised ja kvalifikatsiooninõuetele vastavus, suurenevad tugiteenuste mahud ja erivajadustega õpilastega arvestamine, Märjamaa gümnaasiumiga seonduv jne).

Teisisõnu, kindlasti tuleb kiiresti ja intensiivselt tegeleda vähemalt järgmise viie aasta haridustegevuste strateegilise planeerimisega. On palju alusdokumente, mis võiksid olla Märjamaa valla põhised, mitte igal koolil ja lasteaial erinevad. On mõttekoht, kas teenused võiksid olla tsentraliseeritud (tugiteenuste keskus). Aeg on küps, et kaasa liikuda innovaatilisema suunaga, see puudutaks siis õppetöö üldist korraldust ja neid tulevikusuundi ja kavasid, millele annab hoogu haridusministeerium. Ka õppekorralduse lähtepunkt on liikunud õpilasekeskseks ja erisustega arvestavamaks, selle kõigega tuleb arvestada, see muudab igas mõttes lasteaedade/koolide töökorraldust. Foonil on ka piiratud eelarve COVID-ist tulenevalt,” selgitab Leesalu.

Ta näeb aga, et sellise suure sisulise töö jaoks on vaja, et tõrgeteta toimiks kolmnurk: praktikud (plaanide realiseerimine), teoreetikud (eestvedajad) ja poliitikud (rahastus ja selged prioriteedid). “Aeg on küps, et kõik osapooled ja ka haridusteenuse lõpptarbijad (laps ja lapsevanem) peaksid saama kaasatud üldisemasse teemaalgatusse, et kuhu, kuidas ja missuguses tempos me oma hariduseluga Märjamaa vallas liikuda tahame.

Mina näen, et olemas on selge vajadus lähituleviku planeerimiseks ning erinevate töögruppide ja andmekorje tulemusest võiks sündida üks asjalik ja kaasaegne haridussektorit juhtiv strateegia. Muidu ükshaaval teemasid käsitledes jääme lihtsalt ühelt poolt ajahätta ning teiselt poolt (kaas)ajale jalgu,” ütleb haridusnõunik.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised