-1.7 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
ArtikkelTarbeklaasi näitusel jutustab iga ese oma loo

Tarbeklaasi näitusel jutustab iga ese oma loo

Järvakandi klaasimuuseumis on juba pikemat aega üleval olnud erisuguseid Tarbeklaasi näitusi. Hetkel on näitusesaalis Tarbeklaasi klaastooteid muuseumi kogust aastaist 1940-1993.

Eesti üks 20. sajandi olulisemaid klaasitehaseid Tarbeklaas loodi 1940. aastal ning tehase toodanguks sai õõnesklaas, mille loomisel pandi rõhku rohkem utilitaarsele kui kunstilisele klaasile. Sellest ka nimetus Tarbeklaas.

Tarbeklaasi klaasist esemed on meile kõigile ühel või teisel moel tuttavad. Küllap leidub kasvõi mõni üksik ese igas meie ema-isa või vanaema-vanaisa kodus. Ühest küljest ongi nõud tarbeesemed ning nende esteetiline ilu on justkui teisejärguline. Neid toodeti massiliselt ja kuigi ülimalt levinud, on need esemed siiski omanäolised ja huvitavad. Miski neis jääb alati meenutama ajastut, mil neid loodi, ning küllap see neile väärtust juurde annabki.

Praegusel ajal on Tarbeklaasi tooted väga hinnas. Klaasimuuseumi varahoidja Külli Muromägi kinnitab seda ka enda tähelepanekutest. Ta on näiteks näinud klaasikunstnik Eino Mäelti võimsat värvilisest paksust klaasist vaasi müügil suisa mitmesaja euro eest. Seda hinda peab Muromägi siiski liiga hullumeelseks ning usub, et hind on üles kerkinud, kuna inimesed on koroonakriisi ajal lõksus olles oma vanu maju korrastama hakanud ning leidnud sealt, mida edasi müüa.

Kas näitusel vaatamiseks pandud tarbeklaasis on midagi tuttavat ja ka väärtuslikku, saab igaüks ise hinnata. Järvakandis on vaatamiseks väga mitme klaasikunstniku loomingut. Näha saab nii eespool mainitud Eino Mäelti valdavalt raskemaid klaasist esemeid, Pilvi Ojamaa kujundatud esemeid, siiditrükki juurutanud Tiia-Lena Vilde kujundatud tooteid kui ka veel mitme teise tegija loomingu valikut.

Näituse külaliskuraator klaasikunsti emeriitprofessor Maie-Ann Raun oskab muuseumi varahoidja sõnul iga eseme kohta lugusid rääkida. Mõned neist jutustas ta ka meile edasi. Nii näiteks jääb silm peale huvitavale taiesele, mis kohe meenutab inimese tagumikku, kuid jätan selle tähelepaneku esmalt enese teada. Hiljem, kui eset lähemalt uudistame, mainib ka Muromägi, et just inimese tagumikku see ese meenutama peakski. Kuuldavasti nimetatakse seda eset üheks koledamaks vaasiks, kuigi minu silmadele paistis see päris kena.

Teine teiste seas silma torkav ese oli kaunis klaasist siga. Muromägi teadis rääkida, et see ei kuulunud Tarbeklaasi tavapärase toodangu hulka, vaid sündis tegijate lõbutsemise tulemusena. Nimelt tegid puhujad vahel öövahetuses tööd tehes lõbusamaid kujukesi ning kui need olid valminud, anti need kellelegi kaasa, kes esemed tehasest välja toimetas.

Muromägi rääkis, et väga levinud klaasist esemete kõrval on ka mõningad pokaalid näiteks, mida väga palju ei tehtud ning mis olid niivõrd erilised, et kippusid tehasest enne müüki jõudmist juba „välja jalutama“. Kui kellelgi juhtub praegusel ajal neid kodus olema, kiputakse kalduma arvama, et tegemist on tehasest jooksu pannud pokaalidega.

Huvitav lugu on seotud ka praegusel ajal konjakisõpradele hästi tuntud konjakiklaasidega. Algul olid konjakiklaasid serviisi kõige väiksemad klaasid. Muromägi jutustas, et Pilvi Ojamaa oli mõelnud, et joonistab ikka need õiged suuremad konjakiklaasid ja neid ka toodeti.

Ülemused käisid seejärel Moskvas oma tegevusest aru andmas ja võtsid ka uued konjakiklaasid testimiseks kaasa. Praegu me teame hästi, et konjakit pannakse ainult natukene klaasipõhja, aga tol ajal seda teadmist ei olnud ning klaasid valati täis. Keegi neid tühjaks juua ei suutnud ning hiljem tuli koristajatelt tagasisidet, et need ei ole head klaasid, kuna neist on väga kehv jooki tagasi pudelisse valada.

Kunstnikud kujundasid oma loomingut ja tegijad lõid tooteid tehases mitmel moel. Puhuti käsitsi, automatiseeritud tootmisliinil, pressklaasi- ja tsentrifugaalmeetodil. Kaunistamisel kasutati nii lihvimis- kui ka graveerimistehnikat. Klaasidele ka maaliti ja kaeti dekooriga. Praegusel ajal otsivad paljud kogujad huvitavaid värvilisest klaasist esemeid, mis Tarbeklaasi tehasest tulid. Nõutumad on suitsutatud klaasist esemed, aga leidub ka näiteks rohelisest ja roosast klaasist nõusid.

Tarbeklaasi esemed olid väga nõutud kõikjal Nõukogude Liidus, tellimustöid täideti ka kaugemale ning oma aja näona on Tarbeklaas omal kohal tänagi. Usutavasti on Tarbeklaasi austajaid veel praegugi kõikjal maailmas.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare