Lisaleht Põhjakotkas: Kuidas elad, Loone malevkond?

0
256
Rapla maleva Loone malevkonna pealik Manivald Kasepõld. Foto: Kalev Kiviste

Liina Langi, Rapla maleva meediapealik

Usutlus Kaitseliidu Rapla maleva Loone malevkonna pealiku Manivald Kase­põlluga

Mis ajast saame rääkida Loone malevkonnast?
Maleva struktuurid kinnitati aastal 2010 ja siis oli Loone üksikkompanii, alustati 30 aastat tagasi Kaitseliidu taasloomisel. Kui liikmete arv jõudis niikaugele, et sai teha malevkonna, aastal 2015, räägime malevkonnast. Praegusel hetkel on loonekaid 307. Praktiliselt pool Rapla maleva koosseisust on Loone malevkond.

Kuidas malevkond jaotub? Rääkida saab territoriaalsest ja siis ülesannete järgi jaotumisest?
Loone malevkond hõlmab Rapla, Juuru, Alu ja Raikküla piirkonna. Rühmi on kaheksa: Juuru, Kabala, Loone, Mahlamäe, Rapla ja Sulupere rühm, õpperühm ja üldrühm. Ülesannete poolest ollakse kergjalaväekompanii koosseisus, aga on ka lahingrühma mehi. Kergjalaväe rühmad katavad Rapla maleva territooriumi, lahingrühm läheb kriisiolukorras täitma ülesandeid, mis on otseselt lahinguga seotud.

Kuidas malevkonnas meeste-naiste, nooremate ja vanemate liikmete jaotumine on?
Meeste ja naiste jaotust ei saa pidada oluliseks, sest ülesandeid täidetakse ühtemoodi. Malevkonna liikmete keskmine vanus on 42, mis on suhteliselt kõrge. Eks see ole ka loomulik, noortel inimestel on tegu töökohustustega, pere loomisega, oma elu sisseseadmisega. Tänased noored on elanud vabas Eestis, nad ei mäleta seda, et on olnud okupatsioon ja Eesti riik ei ole olnud kogu aeg vaba. Kui meie, vanem generatsioon, alustasime, oli eesmärk Eesti vabariigi staatus taastada, nõukogude väed Eestist välja saada.

Noorte jaoks, kes täna tulevad, neile ei ole ajalugu nii tähtis, pigem tegevused? Kuidas käib uuel liikmel sisseelamine?
Algusaastatel panime üksused kokku peamiselt selle järgi, kus keegi elas. Sulandumine oli lihtsam, ühe küla mehed moodustasid ühe jao või rühma, kui neid oli juba rohkem. Praegu ei jaotuta üksustesse elukoha, vaid tegevuste järgi. Varasem jaotuspõhimõte töötas paremini, olen veendunud.
Jaoülem ja rühmaülem – need on esimesed kontaktid, kes aitavad Kaitseliitu sisseelamisel ja palju sõltub neist. Kahjuks on olnud ka selliseid olukordi, kus uus liige, kes on organisatsiooni astunud, ei teagi päris kohe, kes on ta otsene ülemus, kellele ta vahetult allub, kellelt tuge saab.

See kõlab nagu probleem?
Eks ta teinekord natuke olegi, palju sõltub inimesest endast. Kompetentsete juhtide leidmine pole lihtne. Kes teisi juhib, peab suutma olla eeskujuks, peab olema pädev. Koolitus annab juhile põhja, selle peale tuleb end pidevalt täiendada. Juht peab olema see, kelle järel ollakse nõus minema igas olukorras ja keda usaldatakse. Olles juht, vastutad: oma mehed tuleb ka sõjaolukorras lahingutest elusana välja tuua. Probleemiks on tegelikult tänasel päeval hoopis vaba aja leidmine. Võrreldes varasemaga on seda palju tunda. Algusaastatel tuldi tegutsema aktiivsemalt, käidi ja tehti kõike oma varustusega. Nüüd on meil tasemel relvastus ja varustus, aga tihti pole aega.

Kui palju tänasel päeval Loone malevkonnas liitujaid ja lahkujaid aasta lõikes on?
Kui lahkutakse, siis peavad selleks olema väga mõjuvad põhjused. Olematu aktiivsuse tõttu väljaarvatuid ei ole palju, nii 10-20 meest aastas. Lahkujatega umbes sama palju on uusi liitujaid.
Kui riigis on ebastabiilsed ajad või toimuvad pöördelised sündmused, on Kaitseliitu tulijaid rohkem. Pronksiöö võib viimaseks näiteks tuua. Sellistel aegadel liitujatest osa langeb peagi välja, kuid on neid, kes püsivad tublidena meie ridades aastaid.

Suuremad liitumislained jäävad malevkonna algusaastatesse. Kes päris alguse juures olid ja kas nad on veel ka täna rivis?
Algusaastate tegemised olid Raplas tormilised, Kaitseliit taastatigi ju Järvakandis. Palju tol ajal kaitseliitlastena alustanuid on jätkanud karjääri kaitseväes või Kaitseliidus palgalisena. Tänaseks on mitmed neist ohvitseridena juba erus. Kindlasti mainin siin Raplas alustanud Martin Heremit. Tänaseks on ta kaitseväe juhataja, kindral, tol ajal oli vaid 16-aastane noor, kes osales Kaitseliidu taasasutamiskoosolekul ning hiljem aktiivselt tegevustes. Tema oli näiteks üks neist, kes osales EV aegsete piiripostide paigaldamise aktsioonis, tollal palju furoori tekitanud ülesande täitmisel.
Kui räägime tänasest Loone malevkonnast, kuidas malevkonnal läheb?
Loonel on mitmeid tublisid rühmaülemaid. Põhiline aur läheb lahingulisele väljaõppele ja sõjalisele ettevalmistusele, need on ka meie põhiülesanded ju. Leian, et peaksime püüdma rohkem kogukonnaga suhestuda, see on tahaplaanile jäänud. On küll üritusi toimunud, aga neid võiks olla enam. Loonekate ühtsustunne oleks suurem, kui oleks oma kodu, malevkonna oma maja. Muidu on nii, et käiakse õppustel ja siis kiirelt koju, suhtlemine jääb soiku. Raplas ei olegi meil olnud oma maja, Märjamaal oli. On muidugi rühmi, kes organiseerivad ka vabaajaüritusi ja see on tore. Kui inimesed elavad eri paikades, siis pigem ei tulda väljaspool õppusi kokku, vahemaad eraldavad.

Kuidas vaatad tulevikku?
Peamine on, et liikmeskond ei väheneks, vaid kasvaks. Tõesti, meil võiks olla oma maja, et ühist tunnet toetada. Palju jääb raha taha, ka Kaitseliidu Rapla malev ootab pikisilmi uut hoonet. Lootma peab, plaane on tehtud, et jõuaks raha eraldamise järg ka meie piirkonna kätte.
Kogukonnaga peaksime sidet tugevdama, end enam rahvale näitama. Pärgade panekud, võidupüha üritused, see ei ole piisav. Tihti takistab häid plaane noorte eestvedajate puudumine, aga peamiselt hoopis bürokraatia ja lõputute kooskõlastuste nõue. Kui seda poleks, võiksime kodanikele kasvõi lasketreeninguid ja võistlusi läbi viia, tähtpäevadel läbi linna marssida.

Mis on üksuse juhtimises rasket, mis teeb rõõmu? Millised tegevused ja õppused on sinu jaoks olulisemad?
Iga kaitseliitlane peaks olema saanud algväljaõppe ja peaks teadma, kuidas käia ümber relvaga. Sõdurioskuste baaskursus on elementaarne. Kaitseväe taustaga liitujad on selle väljaõppe saanud, edaspidi tuleb teadmisi pidevalt värskendada. Malevkonnas on kõige vundamendiks algtasandil juhtimine. Kui jaoülemad on aktiivsed, siis nad suudavad motiveerida ja õpetada ka liikmeid. Edasi on olulised head rühmaülemad ja jagude kokkutöötamine rühmadeks. Raske on teinekord inimesi tegevustesse kaasata. Võluvitsa ei ole, seda peavad jaoülemad ja rühmaülemad tegema. Uhkust ja rõõmu teeb, et olgugi teinekord raskelt, mehed tulevad ikkagi välja ja tulevad õppustele. Loone on suurim üksus malevas ja valmis tegutsema.

Kaua oled malevkonna pealik olnud? Sul on seljataga palju, ka Kaitseliidu kui organisatsiooni juhtimine. Millega tegeled veel peale Kaitseliitu panustamise?
Kümme aastat on pealikuna varsti täis, aeg läheb ruttu. Oleksin tahtnud olla reakaitseliitlane, laskur või autojuht, sest elu jooksul on ambitsioone olnud ja neid täidetud, aga määrati pealikuks. Üle kolmekümne aasta olen olnud Kaitseliidu liige, paarkümmend aastat plaanin veel olla (naerab).
Vahepealsetel aastatel tegelesin aktiivselt rallispordiga ja läbi aastate olen tegelenud karatega. Seda viimast olen õpetanud ka noortele. Rallitarkusi andsin edasi pojale, kes 2007 tuli neliveoliste klassis Eesti meistriks. Tänaseks olen spordipisikuga nakatanud ka pojalapsed – vanem on tubli judokas, keskmine tugeva potentsiaaliga kreeka-rooma maadleja ning mõlemad kõvad jooksjad. Kui nende isa oli pikemalt töö tõttu ära, sai poisid karti sõitma õpetatud. Vaatan, et kõige nooremale, kes kolmene, võiks juba karatest rääkima hakata. Autosporti teen ikka, sõidan lumerada, kui lund on.

Kuidas on Kaitseliidu kuvand ajas muutunud? Kas kogukonnal on meist selge pilt või on ka müüte, mis ei vasta tõele?
Niipalju kui on inimesi, on arvamusi. Usun, et tänane kuvand Kaitseliidust on küllaltki realistlik. 90-ndatel kujundas kaitseliitlastest teinekord vale pildi ajakirjanduses valitud teemade võimendamine, aastatega on suhtumine muutunud. Kaitseliit on olnud organisatsioon, mille isikkoosseisu, relvastust ja oskusi ei ole pigem väga avalikustatud. Loogika on lihtne: mida vähem vastasest ehk siis meist teatakse, seda keerulisem on tema vastu valmistuda. Ka täna on meie ülesandeks vajadusel olla valmis tegutsema vaenlase selja taga ja tekitada nii palju kahju, et ta hakkaks mõtlema, kas tal on ikka vaja siin hakata kanda kinnitama.
Meie ülesanne on vabatahtlikena kaitsta riigi iseseisvust, elanikkonda ja turvalisust ning seda me teeme. Kaitseliitlased on valmis aitama elanikkonda ka kriisides, mis ei ole sõjalised. Panustame sisekorra kaitsmisel ja olukordades, mis vajavad elanikkonna evakueerimist. Selleks me õpime pidevalt ja oleme valmis.

Kalitseliidu Rapla maleva liikmeks astumise soovi korral palun võta ühendust personali­spetsialist
Marju Pariga tel 717 9857;
[email protected]

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare