9.4 C
Rapla
Laupäev, 24 sept. 2022
spot_imgspot_img

Maakonna kriisikomisjoni roll ja võimalused kriiside likvideerimisel

Raplamaa Sõnumite soov oli korraldada vestlusring maakonna kriisikomisjoni liikmetega. Covid-19 teine laine tegi aga oma korrektiivid ning tavapärast kokkusaamist toimetuses ei toimunud. Selle asemel vastasid komisjoni liikmed Meelis Mägi (Rapla vallavanem), Uku Torjus (Kohila vallavanem), Tanel Vahter (Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna juhataja) ja major Valjo Tooming (Kaitseliidu Rapla maleva pealik) ning SA Raplamaa Haigla juhataja Pille Mukk küsimustele kirjalikult.

Kindlasti on maakonna kriisikomisjoni ampluaa väga laiaulatuslik. Kõigest siinkohal rääkima ei hakka, keskenduksime vaid kõige aktuaalsemale. Mil määral tegeleb kriisikomisjon koroonakriisi reguleerimisega?

Tanel Vahter: Koroonakriis on üleriigiline kriis ja seega on soovitused ja juhised üleriigilised. Terviseamet ja Riigikantselei annavad välja käitumisjuhised ning soovitused (sh põhisõnumid). 47. nädala sõnumid on näiteks: 1) nakatuda võib igal pool; 2) eelista asjaajamisel elektroonilisi kanaleid ja e-teenuseid; 3) hangi infot usaldusväärsest allikast; 4) tähistame jõule ja aastalõppu pereringis. Seda kõike saab igaüks levitada ja võimendada – nii ka Raplamaa.

Selge on ka see, et Raplamaal ei ole üleval Terviseameti väikest staapi, mis koordineerib kõike ja kõiki ning jagab informatsiooni Raplamaa inimestele. Selleks ei ole vajadust ja ei ole ka ressurssi (inimesi). Selle koha täidab kohalik omavalitsus igas vallas eraldi ning Raplamaa ühine kriisikomisjon on toetav komisjon. Kriisikomisjon iseenesest loob head eeldused nelja valla koostöö toimimiseks ja sarnaste lahenduste leidmiseks. Kriisi lahendab vald, staap, kriisireguleerimise meeskond, mitte kriisikomisjon. Raplamaa kriisikomisjoni juurde on lisaks alalistele liikmetele kaasatud vastavalt vajadusele Rapla haigla juht, Terviseameti Raplamaa esindaja, ROL-i juhatuse esindaja jne.

Meelis Mägi: Alates kevadest on see olnud komisjonis põhiteemaks. Samas ei ole maakonna kriisikomisjon see, kes Covid-19 kriisi reguleerib, vaid erinevate ametite, asutuste ja omavalituste vaheline info ja kogemuste vahetamise koht ning teatud tegevuste kooskõlastamine maakonnas.

Uku Torjus: Koroonakriisis saab eristada 2 tasandit: esiteks ennetavate meetmete rakendamine, et viia miinimumini nakatumise võimalused, ja teiseks adekvaatse abi osutamine haigestunutele. Esimesel juhul saavad omavalitsused jälgida riigi kehtestatud piirangutest kinnipidamist ning keelduda avalike ürituste lubade väljastamisest, kui nende korraldamine võiks olla soodustavaks teguriks viiruse levikul. Samuti saab kriisikomisjon ettepanekuid maakondlike ürituste korraldamise osas.

Haigestunute ravi korraldamiseks kriisikomisjonil ja omavalitsustel võimalusi napib.

Millistest allikatest saadakse vajalik informatsioon ja missugune on kriisikomisjoni pädevus ning volitused kriiside lahendamisel?

T. Vahter: Pidevalt saab vajalikku informatsiooni riigikantselei edastatud raportitest (nakatunute arvud valdade täpsusega). Iga asutus saab informatsiooni loomulikult ka oma asutusest. Endiselt jätkuvad regionaalse kriisikomisjoni poolt info edastus ja korralised ning erakorralised istungid. Seal osalevad kõik Lääne päästekeskuse territooriumil asuvate valdade juhid. Regionaalses kriisikomisjonis jagatakse üldist infot, antakse ülevaade suuremate viiruskollete kohta ning arutatakse probleeme ja leitakse ühiseid lahendusi.

Terviseameti Raplamaa inspektorilt laekub kord nädalas ülevaade maakonna nakatunute kohta. Vajadusel toimub teabevahetus Terviseametiga tihedamini. Eelkõige saab maakonna kriisikomisjon anda soovitusi maakonnaüleste küsimuste kohta, mis puudutavad ürituste korraldamist. Lähtutakse riigi üldisest olukorrast, kuid ka maakonna nakatunute näitajatest.

M. Mägi: Raplamaa ühendkriisikomisjoni pädevus ja ülesanded on toodud kriisikomisjoni põhimääruses, mille kõik maakonna omavalitsused on 2018 kinnitanud. Lisaks komisjoni liikmete asutuste infole saadakse infot ka regiooni kriisikomisjonist (Lääne-Eesti), Terviseametist, Vabariigi Valitsuselt, Päästeametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt jt. Sõltuvalt kriisist on ka need kohad erinevad.

U. Torjus: Koroonakriisi reguleerimisel on juhtiv roll riiklikel institutsioonidel, peamiselt Terviseametil. Omavalitsused saavad iga päev infot koroonapositiivsete osas omavalitsuste täpsusega, märkega, et need on asutusesiseseks kasutamiseks (AK). Teabevaldaja on Riigikantselei.

Pille Mukk: Terviseamet annab haiglale jooksvalt infot nii haigestumisest maakonnas (mitte täpsemalt, ei pea ka vajalikuks) kui ka haiglaravil olevate patsientide kohta, haiglavoodite hõivatusest nii regioonis kui ka kogu Eestis.

Millest kohalike soovituste ja reeglite väljatöötamisel lähtutakse? Kas see on ülalt (ministeeriumist, terviseametist, valitsusest) tulnud korralduste peegeldus või lähtutakse kohalikest oludest ja vajadustest?

T. Vahter: Raplamaa ei ole eraldi mullis, sest inimesed liiguvad palju. Ei ole me ka kuidagi geograafiliselt piiritletud. Seetõttu tuleb meil kõigil võimalusel vältida asjatut kontakti teiste inimestega. Mingeid erilisi käitumisjuhiseid Raplamaa inimestele ei saa välja tuua, mis mujal ja teistele ei kehtiks. Mis puudutab asutusi ja omavalitsuste asutusi, siis loomulikult lähtutakse muudatuste ja ümberkorralduste tegemisel üldistest juhistest.

M. Mägi: Covid-19 puhul ei ole üldiselt erinevaid reegleid omavalitsuste või maakondade viisi. Reeglite jaoks on pädevad asutused, kes neid välja töötavad (Terviseamet, Covid-19 teadusnõukoda, mille juht on Irja Lutsar) ja kui on vaja mingeid erisusi, tulevad ka need vastavatelt ekspertidelt läbi Vabariigi Valitsuse (nt Harjumaa ja Ida-Virumaa erisused sellest nädalast).

U. Torjus: Peamiselt lähtutakse reeglite väljatöötamisel Vabariigi Valitsuse sätestatud piirangutest ja Terviseameti suunistest. Meetmete kehtestamisel arvestatakse ka nakatumise taset erinevates omavalitsustes, nt kaitsemeetmete rakendamisel erinevate teenuste osutamisel.

Major Tooming: Julgen väita, et inimesed käituvad ja elavad igal pool ühtmoodi, olgu Viru, Võru või Kohila.

Kes on Rapla maakonna Irja Lutsar ja kes on Arkadi Popov ehk siis need autoriteedid, kes komisjoni nõustavad? Kas neil on käepärast analüüsiks vajalik värske informatsioon või toetutakse kõigile kättesaadavale infole ja tehakse otsuseid kõhutunde järgi?

T. Vahter: Kõige tähtsam on see, et lisaks Riigikantseleist saadetud AK märkega infole ning avalikule infole (Terviseameti kodulehelt vabalt leitav) on kriisikomisjoni liikmed ja nende asutused jooksvalt infovahetuses nii üksteisega, Terviseametiga kui ka kõikide teiste vajalike asutustega.

M. Mägi: Nimetatud isikute koostatud soovitused ja reeglid on üheselt täitmiseks kõigile. Rapla maakonnas ei saa viirust piirata teisiti kui naabermaakonnas.

U. Torjus: Koroonakriis levib riigis ühtmoodi kõikjal. Irja Lutsari ja Arkadi Popovi nõuanded kehtivad ka Raplamaal. Informatsiooni saavad omavalitsused ja kriisikomisjon riiklike teabekanalite kaudu. Lisaks ollakse ühises infoväljas Päästeameti Lääne regiooni omavalitsustega regulaarselt toimuvate veebikoosolekute vahendusel.

P. Mukk: Ma ei arva ka, et eraldi veel peaks olema nõustajaid (a la teadusnõukogu), igal struktuuril on ka oma asutusesisene vajalik info ning mina ei vaja näiteks täpsemat ülevaadet PPA käes oleva info allikatest, vaid arvestan vastava struktuuri esindaja kompetentsiga, mille ta kriisikomisjoni toob.

Kui avalik on kriisikomisjoni valduses olev informatsioon, kes otsustab selle üle, mida avalikustada, mida enda teada hoida?

T. Vahter: Kõik teave, mis kriisikomisjoni aruteludesse on saabunud AK märkega raportitest või regionaalsest kriisikomisjonist (sh ettekanded, tabelid), ei ole laiemalt avalikustamiseks. Siinkohal peab muidugi mainima, et midagi salajast ei ole, vaid info on pigem tundlik isikuandmete tõttu. Kriisikomisjoni istungite üldisemaid kokkuvõtteid on avaliku info tarbeks võimalik avaldada.

M. Mägi: Kogu info, mis liigitub asutusesisese teabe alla, jääb komisjoni liikmete vahele. See on Avaliku teabe seadusega (AvTS) kindlaks määratud ja seda komisjon ei saa muuta.

Major Tooming: Kogu infotöötlemine toimub avaliku teabe seaduse alusel, see tähendab siis asutusesiseseks kasutamiseks või siis vastavalt: asutustesisesteks. Kõik, mis on vajalik avalikustada, seda ka tehakse.

Meil on raske uskuda, et keegi meie ajakirjanikest oleks tundnud huvi haigestunute või karantiini määratud isikute vastu. Küll oleme olnud arvamisel, et praegu meieni jõudev informatsioon on liiga pealiskaudne. Haigestumus võiks vähemalt vallati olla kirjeldatav, ka suuremates asulates toimuv peaks olema avalik. Seda mitte ainult koroona hirmus. Teadmatus sünnitab kuuldusi ja süvendab hirmu ning on viljakas pinnas paanika tekkimiseks. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

T. Vahter: Jooksvalt saabuvad vallajuhtidele ja teistele kriisikomisjoni liikmetele positiivsete arvandmed valla täpsusega. Seni on Rapla Hooldekeskuse kolle olnud ainus suur kolle, mis maakondliku nakatunute näitaja ka lakke lõi. Ka praegune olukord, kus päevas laekub juurde keskmiselt 3 positiivset proovi maakonna kohta, ei ole olusid arvestades väga halb. Kui mingis maakonna konkreetses asutuses või piirkonnas peaks levik olema laialdane, antakse ka kohaliku omavalitsuse poolt jooksvalt infot olukorra ja tegevuste kohta.

M. Mägi: Nagu juba korra öeldud, on Eesti Vabariigis täpsete andmete valdaja Terviseamet ja täpsemaid andmeid ei jagata kriisikomisjonile ega omavalitsuste juhtidele. Mitte nakatunud isikute elukoha teadmine, vaid meie kõigi käitumine nii, et nakkust mitte levitada, aitab kaasa olukorra lahendamisele. Kuulujuttude levitamise asemel võiks leida aega lugeda läbi näiteks Terviseameti kodulehelt juhendid, mis annavad meile infot, kuidas erinevate viiruse olukordade korral käituda (mida võib teha nakatunu, kuidas toimida lähikontaktsena, kuidas peavad pereliikmed käituma jne).

Kohalike omavalitsuste kodulehed jagavad operatiivset infot valitsuse korraldustest ja olulistest soovitustest.

U. Torjus: Nagu eelnevalt märgitud, saavad omavalitsused igapäevase info nakatunute kohta riigi kõigi omavalitsuste lõikes. Teave on märkega asutusesiseseks kasutamiseks. Põhimõtteliselt võiks olla info omavalitsuste lõikes ka avalik.

Major Tooming: Kuna inimeste terviseandmeid keelab avalikustada ka Avaliku teabe seadus, siin on tegemist ka delikaatsete isikuandmetega, jäägu pigem need andmed üsna üldsõnalisteks.

P. Mukk: Tänase nakatunute arvu juures minu meelest ei ole vajadust ega käi kokku ka seadustega nakatunute täpsem positsioneerimine asulate kaupa. Eneseisolatsiooni ja karantiini reeglid, rääkimata muudest riiklikest soovitustest, peavad kehtima universaalselt ning on sel juhul piisavad. Konkreetse asula haigestunute arv toidab ainult naabrite uudishimu, ei muud.

Kas kriisikomisjoni töö juures võiks kuulajana (mitte komisjoni liikmena!) osaleda ka ajakirjanik?

T. Vahter: Ajakirjaniku osalemine ei ole võimalik, kuna käsitletakse teemasid, mis puudutavad isikuandmeid ja pärinevad tihti teiste asutuste AK märkega dokumentidest. Kokkuvõtteid on loomulikult võimalik edastada ajakirjandusele.

M. Mägi: Väga palju on infot, mida levitada ei saa. Kui on avalikkusele mõeldud info, siis jagame seda hea meelega, samuti saab alati küsida, kui mingi teema konkreetselt huvitab.

U. Torjus: Ei pea seda soovitavaks, sest kriisikomisjon käsitleb oma koosolekutel infot, mis ei ole avalik info ja võib seetõttu kahjustada konkreetseid isikuid või asutusi.

Kuidas võib praeguse olukorraga maakonnas rahule jääda?

T. Vahter: Hetkel on olukord stabiilne. Raplamaa asub Tallinna lähedal ja paljud käivad seal tööl, koolis, huviringides. Arvestades kõike seda ning Tallinna laialdasemat viiruse levikut, on Raplamaa olukord ülejäänud maakondadega (v.a Tallinn, Ida-Virumaa) sarnane.

M. Mägi: Vaadates viimaste nädalate nakatunute arvu, on Rapla maakonna seis päris hea. Päevas on praegu keskmiselt 2-3 nakatunut maakonnas.

U. Torjus: Arvestades seda, et oleme suure nakatumise tasemega Harju maakonna naaber ja et suur osa Raplamaa inimestest käivad Tallinnas tööl, võime praeguse olukorraga maakonnas rahule jääda. Rapla Hooldekeskuses oli küll viirusepuhang, mille tõttu tõusime sel perioodil nakatumise tabeli etteotsa, aga kuna see puhang saadi kiiresti kontrolli alla, on olukord stabiliseerumas. Kuna Raplamaa elanike arv on võrreldes teistega pigem madal, põhjustab iga nakkuskolle maakondliku suhtarvu kiiret tõusu.

Major Tooming: Heameel on Raplamaa inimeste üle, kes on nii ettevaatlikud ja seaduskuulekad: üsna paljud ju õpivad ja töötavad Tallinnas. See, et rongides, autodes, bussides veel nii vähe viirust on maakonda toodud, mis siin levima saaks hakata, on kiiduväärt!

Kas elanikkond on teie arvates kriisikomisjoni tegevusest üldse ja eraldi praegusest kriisist piisavalt informeeritud? Milliseid kanaleid info jagamiseks kasutatakse, kui efektiivsed need on?

T. Vahter: Oluline on see, mida info saamiseks kasutatakse. Koroonakriisi üldine info on üleriigiliselt meedia ja ka Terviseameti kaudu iga päev kättesaadav. Konkreetselt kohaliku taseme oluline info levib kohaliku omavalitsuse kodulehtedelt, Facebooki lehtedelt ja kohaliku raadio kaudu. Kindlasti ka Raplamaa Sõnumite kaudu saab kodanik operatiivselt infot.

M. Mägi: Siin tuleb eristada maakondlikku ja üle-eestilist kriisi. Praegu on meil tegemist üleriigilise kriisiga, mida juhitakse Vabariigi Valitsuse tasemel. Kõik teated, info ja juhised on kättesaadavad kõigile (raadio, TV, ajalehed, Terviseameti koduleht jne) ja pigem on seda infot vahel liigagi palju ja inimesed ei jõua end kurssi viia, kuidas käituda vastavates olukordades.

Kohalike omavalitsuste kodulehed jagavad pidevalt operatiivset infot valitsuse korraldustest ja olulistest soovitustest.

U. Torjus: Omavalitsustes edastavad teavet kriisikomisjoni tegevusest komisjoni liikmed. Kui seda on vajalik edastada laiemale elanikkonnale, saab selleks kasutada maakondlikke ja omavalitsuste meediakanaleid.

Major Tooming: Mis puutub üleüldisesse inimeste valmisolekusse, siis siin paraku inimesed muutuvad üha sõltuvamaks heaoluühiskonnast, riigist, kommunikatsioonidest. Osalt on see õpitud abitus, osalt paratamatus, osalt ju riik muutubki tugevamaks ja võibki talle rohkem loota. Teisalt jälle muutuvad kriisid mitmekesisemaks, riik on üsna õhukeseks lihvitud ja igale poole ka ei jõua. Mina arvan, et info jagamine on üsna hea, kui võrrelda kasvõi kevadise kriisiga: on edasiminekut näha. Vahel tundub, et infot jagatakse juba liigagi palju, kriisist on saamas vaimne ärevushäire, mis ei lasegi enam normaalset elu elada.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised