Pahklas tegutsev Eesti suurim PVC hallide tootja ja paigaldaja FinEst-Hall Factory OÜ loob uue tootmise Harjumaale ja plaanib laiendada eksporti Rootsi, Norra ja Taani.
„Meile meeldib asju lammutada ja uuesti kokku panna,” ütleb ettevõtte juht ja omanik Jaanus Laane lõbusalt. Ta tutvustab meile Kohila vallas Pahklas asuvat tootmishoonet ja kontoriruume ning räägib, millega tema ettevõte viimased kümme aastat tegelenud on.
Rapla poolt Pahklasse sõites võib PVC halle tootev ettevõtmine kogemata märkamata jääda, kuigi tootmishoone ise on osaliselt võimas PVC hall. Vaikse küla nurgas tegutseb tagasihoidlikult ja silma torkamata aga Eesti suurim oma valdkonna tegija, kes on end aastate jooksul tõestanud, teeninud välja koha nii kohalikul kui ka välisturul ning laiendab otsusekindlalt tegevust koroonakriisile vaatamata.
Kümme aastat tagasi, kui ettevõte alguse sai, osteti tooted mujalt sisse ja müüdi siinsel turul edasi. Laane selgitab, et allhankijatega oli pidevalt probleeme ja toodete kvaliteet ei püsinud selline, nagu Laane oleks soovinud, mistõttu tuli pidevalt sisseostetud tooteid ümber teha. Üks hetk tundus, et lihtsam oleks siis juba täitsa ise tootma asuda.
Ettevõtte peamine tegevus täna on kliendile sobivais mõõtudes PVC hallide tootmine, paigaldamine ja hooldamine. Lisaks valmistatakse PVC-st teisigi tooteid, näiteks vahekardinaid tootmisse või ka spordisaali. Piiranguid tegelikult ei ole ning Laane nendib naerdes, et kui piisavalt asfalti anda, võib ka maakerale tiiru peale teha.
Liiga lihtsalt oma ettevõtmise loomise otsus Laane sõnul ei tulnud ning esimesed viis aastat oli kogu aeg mure, kas palgad saavad õigeks ajaks makstud või mitte. Laane usub, et ehk kehtib nende puhul reegel: kes kümme aastat vastu peab, peab järgmised kümme ka. Tänaseks on ettevõte oma jalad kindlalt maha saanud. „Tulime siia, õmblesime nööbi külge pintsaku, nüüd tahaks pintsaku külge nööpi,” ütleb Laane naerdes.
Pahklasse toodi oma tootmine 2012. aastal puhtalt sellise juhusega, et sealkandis oli saadaval piisava suuruse ja paraja hinnaga rendipind. Tänaseks on 1800-ruutmeetrine pind nii tootmisele kui ka kontoritöötajatele kitsaks jäänud.
Sel päeval, kui meie tootmishoones ringi jalutame, on näha palju tühja ruumi, aga Laane sõnul ei ole see sugugi alati nii. On olnud ka päevi, mil kogu vaba ruum on toodetega kaetud, mis ootavad kliendi juurde minemist, nii et liikuma mahub üksnes ühte kindlat rada pidi.
„Hoone logistika on paigast ära,” tõdeb Laane. Praegu töötatakse selliselt, et asju tuleb pidevalt eest ära liigutada ning osaliselt on praeguseid kontoriruume laiendatud garaaži arvelt. Harjumaale Rae valda loodavale pinnale kujundatakse ruumid vastavalt vajadustele. Esialgu jäävad mõlemad tootmised töösse, kuigi kontorirahvas kolib oma tegemistega samuti Rae valda. Laane sõnul kolitakse uude kohta peamiselt seetõttu, et Pahkla kandis kinnisvara väärtus väga ei kasva. „Uut kinnistut vaatame sellise pilguga, et kui ehitame, siis ka ehitusväärtus vähemalt säiliks ja see on ikka Tallinna lähistel kuldses ringis,” tõdeb ta. Ettevõtte esimesse tootmishoonesse Pahklas jääb osa tootmist ja laoplats.
Hoiab nii kliente kui ka töötajaid
„Karkassi teeme valmis, tsingime ära ja siis läheme platsile, paneme karkassi püsti, PVC katte peale ja ukse ette,” võtab Laane ettevõtte pakutavad teenused lühidalt kokku. Materjal tuleb tootmishoonesse, kus see lammutatakse osadeks ja seejärel ehitatakse karkassina kokku. Peamised tegijad on sertifitseeritud keevitajad. Koos paigaldusmeeste ja kontoritöötajatega on ettevõttes töötajaid hetkel 25 ja 30 inimese vahel.
Ettevõtte juhina on Laane võtnud oma eesmärgiks hoida töö kõrget kvaliteeti ja väärtustada inimesi. „Nagu kliente hoitakse, võiks ka oma inimesi hoida,” leiab Laane. Ta meenutab, et varasem kogemus palgatöötajana teises ettevõttes valmistas talle just selles osas pettumuse. Ise juhina püüab Laane, et keegi temas pettuma ei peaks.
Laane sõnul imestatakse vahel praegugi, et keevitajatel laekub õiglane töötasu igal kuul õigel ajal pangakontole, mitte ei tule kuidagi laua alt. Need keevitajad, kes ettevõttes praegu töötavad, on seal olnud juba 2012.-2014. aastast alates. Hooajaliselt vajatakse ka lisatööjõudu ning selleks kasutatakse tavaliselt renditud töömehi Ukrainast, sest Eestist on väga raske leida mehi, kes oleksid nõus ajutiselt mõneks kuuks tööle tulema.
Tööde kõrghooaeg on praegu käes. Laane ütleb, et inimesed ärkavad sügisel, kui on rohkem sademeid. Avastatakse, et on vaja oma tooteid katta. Viimasel ajal on põllumajandusettevõtjad Laane sõnul tublisti tellinud PVC halle ning ka näiteks pelletitehased on neile head kliendid. Nii põllumajandusettevõtetele kui ka pelletitootjatele ehitatakse PVC halle enamasti sadamatesse ja tehaste juurde. Peale Sillamäe ja Pärnu Sadama on sadamates Laane sõnul kõikjal FinEst-Hall Factory OÜ hallid püsti. Suurim klient on olnud Baltic Agro AS, kes on aastate jooksul tellinud 30 000 ruutmeetrit halle.
Ettevõtte müügitulu oli 2019. aastal 4,6 miljonit eurot ja see kasvas 2018. aastaga võrreldes 77%. Ettevõte ei tegutse ainult Eestis, vaid ka Soomes, Lätis ja Leedus. Sõltuvalt aastast muutub osakaal kodumaise ja välisturu vahel. Sel ja eelmisel aastal on Laane sõnul 70% tegevusest jäänud Eestisse.
Konkurente Laane ei pelga ning peab normaalseks, et neid tekib. Aga ka kaob. Mehe sõnutsi võib esiti tunduda lihtne asuda PVC halle tootma ja paigaldama, aga miskipärast kaovad paljud alustanud ettevõtted esimeste aastatega ära. „Täna on projekteerimine, materjalide ja töötajate valik hästi oluline,” selgitab Laane. FinEst-Hall Factory OÜ kuulub pigem kallima hinnaklassi ettevõtete sekka oma valdkonnas, kuid on aastatega võitnud ka klientide usalduse. „Oleme ka pärast paigaldamist ja garantii lõppemist olemas ja hooldamas,” kinnitab Laane.
Kontor Eestis ja Soomes
Ettevõte on senise tootmise baasil kümne aasta jooksul paigaldanud 180 PVC halli ja viimastel aastatel kasvatanud käivet keskmiselt 60% aastas. Aeg on küps laienemiseks. Rae valda investeeritakse uude ehitisse 5,5 miljonit eurot.
Suvel alustati ehitusega ja oli periood, mil mõeldi paar kuud, kas koroonakriisi mõjude perioodil siiski edasi ehitada, ehitamine külmutada või püüda kinnistutest üldse vabaneda. „Läheme selle teadmisega edasi, et igale kriisile järgneb tõus,” ütleb Laane optimistlikult.
Koroonaviiruse levik on mõjutanud kõiki eluvaldkondi ning loomulikult ka ettevõtlust. Kõige olulisemalt on viirusest tingitud kriisiolukord mõjutanud Laane sõnul müügitööd: „Peab asja kaks korda müüma. Ühe korra müüme toodet ja seejärel seda teadmist, et kriis lõpeb ära.” Mõnenädalane periood, mil Poola piir oli kinni, mõjutas ka ettevõtte eksporti mõningal määral.
FinEst-Hall Factory OÜ on huvitav ettevõte selle poolest, et Eestis on neil kontor ja tootmine, aga Soomes on neil oma müügikontor ning projekteerija on samuti Soomes, kes koostab projekte nii Soome kui ka Eesti tellimuste jaoks. Laane sõnul on eestlasena Soome ehitusturule minnes sinu hind soodsam ja kulub kümme aastat, et tõestada, et oled suuteline asju ära tegema. Projekteerija leiti Soomest suurema kogemustepagasi, aga väiksema töötasuga. Samal ajal on Laane sõnul soomlaste jaoks väga oluline, et just soomlane oleks projekteerinud.
„Võime rääkida küll, et on üks suur Euroopa Liit, aga tegelikult on Soome ehitusturg suhteliselt kaitstud ja Eestis samuti tegelikult,” räägib Laane. Halle püstitatakse lisaks Eestile ja Soomele veel Lätis ja Leedus. Tootmise laienedes tegutsetakse selle nimel, et siseneda lisaks ka Rootsi, Norra ja Taani turule.
Oma tootmise laiendamisel kavatsetakse kaasata ühisrahastusportaali Fundwise investoritelt kuni 400 000 eurot, mille toel soetatakse seadmeid Rae valla tehasesse. Suurim investeering uues tootmises saab olema Itaalia torulaser hinnaga 1,2 miljonit, mis kiirendab tööprotsesse kümme korda ning asendab masinaga töö, mida seni tehakse käsitsi. Lisaks on plaan osta metallkonstruktsioonide värviliin. Kokku plaanitakse investeerida seadmetesse 2,84 miljonit eurot, mis aitaks vähendada tööjõumahukamaid protsesse ja toote omahinda. EAS-i toel liigutakse aina enam edasi ka tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimise teel.
Suurem osa kolimisest seisab ees tuleval kevadel. Seejärel on järgmine suur tegevus uues hoones tootmislogistika paikasaamine. Suured muudatused tehtud, liigutakse edasi igapäevaste väiksemate, aga suurte mõjudega arengutega, näiteks väiksema ökoloogilise jalajälje jätmise eesmärkidega.
