Harjumaa (HOL) ja Raplamaa omavalitsuste liit (ROL) saatsid tänavu oktoobris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) pöördumise seoses Tallinna – Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamisega. Pöördumisele kirjutasid ühiselt alla mõlema omavalitsuste liidu esimehed.

Nüüd saabus MKM-i vastus: ministeerium peab võimalikuks toetada möödasõidukohtade rahastamist, kuid alles Euroopa Liidu rahastusperioodi 2021–2027 vahenditest. Samas on lisatud, et lõpliku otsuse langetab valitsus. Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Heiki Hepner ütles, et päris rahul selle vastusega olla ei saa.

9. oktoobril toimus Raplas suur raudteeteemaline arutelupäev, kus kõneldi raudteetaristu hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest. Päeva tulemusena MKM-ile saadetud kirjas toodi välja, et oluline on suurendada Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõimet. Pöördumises on öeldud: “Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime on tipptundidel ammendunud, mistõttu ei ole reisirongiliikluse edasine tihendamine seal enam võimalik. Raudtee läbilaskevõime suurendamiseks on hädavajalik rajada rongide möödumisvõimalused Hagudi, Saku ja Männiku jaama.” Samuti on välja toodud, et tehniline lahendus raudtee läbilaskevõime suurendamiseks Tallinna-Rapla raudteelõigul on tänaseks olemas, projekti hinnanguline maksumus on 4,7 miljonit eurot.

MKM-i nimel saatis vastuse transpordi asekantsler Ahti Kuningas. Vastusest saab välja lugeda, et MKM nõustub sellega, et Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõime on tipptundidel praeguseks ammendunud. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab võimalikuks toetada vastavate möödasõidukohtade rahastamist Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 vahenditest, kuid lõplikud otsused teeb Vabariigi Valitsus mh lähtuvalt läbirääkimiste tulemustest Euroopa Komisjoniga,” seisab vastuses. Ühtlasi on lisatud, et juhul, kui EL-i vahenditest ei õnnestu möödasõidukohtade projekti rahastada, tuleb Edelaraudtee AS-il kaaluda võimalust investeeringu rahastamiseks võõrvahendite ehk laenurahaga.

Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Heiki Hepner sõnas, et MKM-i vastus ei olnud päris see, mida oodati. “Päriselt selle vastusega ikkagi rahul olla ei saa. Rahul oleks võinud olla siis, kui vastuses on kirjas, et meil on vahendid olemas ja teeme ära. Samas ei ole seis päris lootusetu. Tööd tuleb veel edasi teha,” rääkis Hepner.

9. oktoobril oli kõne all see, et ehk oleks võimalik kõik kolm möödasõitu välja ehitada Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahenditest. MKM-i vastuses aga viidatakse järgmisele rahastusperioodile. “Praeguses seisus ma näen, et kõige varem võiks ehitusega alustada 2022. aastal. Vajadus nende möödasõitude järele on ilmne. Raudtee näol on tegemist niivõrd olulise infrastruktuuriga, et pikalt ei ole siin midagi arutada. Kõik kolm möödasõitu tuleb välja ehitada,” sõnas Hepner.