Jaak Juske, Riigikogu SDE fraktsiooni liige
4. jaanuaril 2021 mรถรถdub sajand Riigikogu avaistungist. Kui esimesel iseseisvusperioodil sattus Eesti rahva esinduskogu kriisi, siis uuel ajal oleme suutnud parlamentaarset demokraatiat hoida.
Riigikogu eelkรคija oli 120-liikmeline Asutav Kogu. Jรผripรคeval 1919 Estonia kontserdisaalis August Rei juhtimisel tรถรถd alustanud Asutava Kogu esimene istung Toompea lossi Valges saalis peeti 27. mail 1919. Ruumi oli saalis aga vรคhe ja see viis Asutava Kogu vanematekogu peagi otsuseni ehitada keskaegse konvendihoone kohale rajatud vangla varemetele rahvaesinduse jaoks uus suurema saaliga hoone.
15. juunil 1920 sai heakskiidu Eesti esimene pรตhiseadus, mis kujundas Eestist tugevalt parlamentaarse demokraatiaga riigi. Asutav Kogu pidas oma viimase istungi sama aasta 20. detsembril. Jรคrgmise aasta 4. jaanuaril kogunenud 100-liikmeline I Riigikogu pidas Valges saalis istungeid kuni uue parlamendihoone valmimiseni 1922. aasta septembris. Edaspidi kasutas Valget saali Vabariigi Valitsus.
Novembri lรตpus 1920 valitud I Riigikogus jagunesid kohad jรคrgmiselt: Tรถรถerakond 22, Pรตllumeeste kogud 21, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tรถรถliste Partei 17, Eesti Rahvaerakond 10, Iseseisvad sotsialistid 11, Kristlik Rahvaerakond 8, Ametiรผhingud 5 ja sakslased 4 kohta, venelased ja majandusrรผhm said mรตlemad รผhe koha.
I Riigikogu lรคks ajalukku sellega, et pidi 1923. aasta veebruaris ennetรคhtaegselt laiali minema. Nimelt oli rahva enamus usuรตpetuse sรคilimise osas koolis teist meelt, kui Riigikogu vasakpoolsete vaadetega enamus.
1934. aastal saadeti Riigikogu Pรคtsi riigipรถรถrde jรคrel neljaks aastaks vaikivasse olekusse. Enne okupatsiooni jรตuti valida kuus Riigikogu koosseisu, seejuures oli 1938. aastal uue pรตhiseaduse jรคrgi valitud Riigikogu kahekojaline: 80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginรตukogu.
Pรคrast pikki okupatsiooniaastaid valiti 1992. aasta septembris 101-liikmeline Riigikogu VII koosseis. Tรคna tรถรถtab Toompea lossis meie parlamendi XIV koosseis.
Esimesel iseseisvusperioodil ei pidanud parlamentarismile tuginev demokraatlik riigijuhtimine vastu. Teisel korral oleme toonastest vigadest รตppinud. Paari aasta pรคrast saame tรคhistada tรคnase pรตhiseaduse ja tegevuse taastanud Riigikogu 30. aastapรคeva. Demokraatia vรตib aga olla vรคga habras. Selle sรคilimise, hea tervise nimel tuleb iga pรคev vaeva nรคha. Ja siin on oma roll igal Eesti kodanikul, meil kรตigil.
Demokraatia aluseks on arvamuste paljusus ja selle osana opositsiooni tegevusvabadus parlamendis. Nii tagatakse tasakaalustatud riigijuhtimine. Tรคnases Riigikogus on olnud koalitsioonisaadikute poolt soovi piirata vastasleeri รตigusi, aga tegudeni pole รตnneks veel jรตutud. Negatiivsete otsuste korral on aga demokraatia kaitseks oma kaitsemehhanismid kirjas pรตhiseaduses.
Hoopis suurema vรคljakutse on Riigikogu tรถรถle esitanud viimase aasta jooksul mรถllanud viirus. Tรคna toimuvad fraktsioonide ja komisjonide koosolekud รผldjuhul virtuaalselt. Rakendamiseks on valmis ka Riigikogu tรคiskogu ehk suure saali istungitel kaugtรถรถd vรตimaldav sรผsteem. Eks lรคhikuud nรคitavad, kas seda ka reaalselt kasutada on vaja.
Igal juhul astub meie parlament seadusandliku vรตimuna kindlalt oma teise sajandisse, et kujundada Eesti tulevikku kรตrgemalt vรตimult rahvalt saadud mandaadi alusel.
