Lumearmastajate jaoks on praegu käes kõige ideaalsem aeg, et looduses jalutada ja talviste, lund nõudvate harrastustega tegeleda. Paljudel on kapist välja toodud suusad, mis ammu pole korralikku kohalikku talve näinud, ja mäenõlvad on kelgutavaid lapsi ning lapsevanemaid täis.
Eelmine nädal oli veel koolivaheaeg ning neljapäevane ilm talviste tegevuste jaoks igati ideaalne. Nii võtsime lastega suuna Palukülla. Paluküla Mäe Keskus, mida veab MTÜ Paluküla Klubi, pakub muuhulgas võimalust snowtuubiga sõita. Vastlad ju lähenevad, vaja harjutada pika liu saamist.
Öösel oli lund natukene juurde sadanud, mis tegi ka mäel olevad rajad mitte liiga libedaks ja paremini läbitavaks. Õhus olev kerge miinus oli täpselt paras, et mitte külmetada, kuid samas ka mäest üles rühkides mitte liialt ülekuumeneda. Oma tuube tuleb sellel rajal ise mäe otsa vedada. Alla tuled sekunditega, ülesronimine võtab minuteid. Üles jõudes tahaks minusugusel, kes iga päev trenni ei tee, osa lihaseid lausa karjuda, kuid samas tead, et see kõik on ju järgmise ägeda laskumise nimel. Ja jalad on tegelikult sellise trenni eest pärast tänulikud.
Enne rajale minekut tuleb igal mäele minejal ära kuulata keskuse eestvedaja ja tuube laenutava Lauri Möldri instruktsioonid, et tuubiga sõitmine oleks ohutu nii enda kui ka teiste jaoks. Näiteks tuleb teada, et nöör, millega tuubi mäest üles veetakse, tuleb laskumisel hoida tuubi sees.
Mäest minnakse üles ainult mäe külgedelt, et mitte laskujatele ette jääda. Ja samuti ei minda rajale keset mäge, selleks on oma kohad, kust sõitu alustatakse. Esmalt soovitaski Mölder tuubide laenutuskohast kaugemale jäävat, väiksemat ja mitte nii järsku nõlva. Kuue hooajaga on mäe reeglid käijatele ka juba selgeks saanud ja omaks võetud.
Kui meie Palukülas käisime, oli rahvast mäel päris korralikult. Oli perekondi, vanaema lastelastega ja mõned väiksemad noortekambad. Isegi üks koer oli talverõõme nautimas ja tuubitas koos enda omanikuga mäest alla. Arvata võib, et õhtu poole oli rahvast veelgi rohkem. Käijate hulgas ei ole vaid kohalik rahvas, tullakse ka kaugemalt kohale. Mägi on ka kella kümneni valgustatud ning suusarajad kella üheksani. Kohale võib minna ka oma kelkude ja tuubidega.
Möldri sõnul käib rahvas päris korralikult snowtuubitamas, ja mis kõige olulisem, see on neile meeldiv ja nauditav, nii et kes korra käinud, tahab ilmselt tagasi tulla. Sel aastal veab ka lumega. Jaanuari alguses sai tuubitamise hooaeg avatud ja tundub, et lund mõneks ajaks ikka jätkub. Eelmine aasta jagus lund tuubitamiseks vaid üheks nädalavahetuseks.
Lumelaudurite jaoks oli neljapäeval lund veel vähevõitu, kuid ühe lumelauduri nägime siiski ära. Tänaseks on sellegi tegevuse jaoks piisavalt lund ja kellel oskused puudu, kuid soov lumelauatamist õppida, neile pakutakse Paluküla Mäe Keskuses ka koolitust.
Juba esimene tuubiga mäkkeronimine tekitas tunde, nagu oleks korraks sauna astunud. Väiksel platool, kus väiksema nõlva pealt laskumine käib, sain hinge tõmmates teada, et üks lastest on varem Palukülas tuubitamas käinud, teise jaoks oli see aga esmakordne kogemus. Ma ise olen aastaid tagasi paar korda Otepääl tuubitamas käinud, kuid natukene võttis südame värisema mõte, et nüüd tuleb mäest alla laskuda. Kõige julgem meist oli just see, kellel igasugune varasem kogemus puudus. Tema oli ka pärast paari laskumist väikselt nõlvalt valmis suuremat proovima.
Olles julguse kokku võtnud ja väikesest nõlvast laskunud, oli esimene mõte, et ei ole see nii hull midagi, raja keskmine osa aga tekitas korraliku adrenaliinilaksu ja päästis ka keelepaelad valla. Pärast kolme laskumist läksime ka teise lapsega suuremale nõlvale.
Suure raja äärsed postid on pehmenduse saanud juhuks, kui kellegi tuub või kelk neile otsa peaks põrutama. Suuremalt nõlvalt laskudes tuleb osata ka natukene vaadata, et tuub ikka õiges suunas läheks. Muidu võib juhtuda nagu minuga – proovisin küll keskelt minna, kuid ilmselt läksin ikkagi liiga äärest, kaldudes vastu puud ja saades tulemuseks sinika. Rohkema lume korral saab tekitada snowtuubitamiseks ka rajad, mis muudab mäest laskumise ohutumaks.
Korralik adrenaliinilaks on aga tuubitades garanteeritud ja pärast tunnikest üles käimist ja alla laskumist on kontides meeldiv väsimus sees.
