12.2 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Kodune kunst on vaatamiseks kõigile

Eelmisel reedel, 15. jaanuaril avati Rapla kaasaegse kunsti keskuse ruumides näitus “Kunst on kodus”, kus saab näha ligi 50 pilti Rapla Rotary klubi liikmete koduseintelt.

Esindatud on maastikumaalid, portreed, akvarellid ja graafika näiteks sellistelt kunstnikelt nagu Jüri Arrak, Malle Leis, Andrei Jegorov, Olev Soans, Evald Okas, Heitti Polli, Tõnis Laanemaa. Maalide omanikud, kes oma kodusesse kunstikokku pilgu lasevad heita, on Harri Õunapuu, Tiit Tammsaar, Raivi Juks, Tõnis Blank, Aare Leinberg, Toomas Ponkin ja Ruve Schank.

Näitusega kutsub Rapla Rotary klubi üles väärtustama kunsti meie ümber. Ruve Schank, kelle ideest näitus alguse sai, on näitust tutvustavas tekstis välja toonud, et üks hea pilt võib anda päevaks esimese annuse energiat või stressirohke päeva järel maandada pingeid.

Galerii üks omanikest, Kairi Orgusaar sõnas avamisel, et see näitus on inimestele heaks eeskujuks, näitamaks, et kunsti tasub osta ja kodus eksponeerida. Näituse kuraator Valter Uusberg lisas, et iseenesest mõistetav on eristada kunstivormide liike ja žanre, kuid pildi analüüsimine ja see, mida pilt meiega teeb, on kõige olulisem.

Näitusel olevaid pilte iseloomustas Uusberg kui meesteklubile kohaselt rangeid ja kammerlikke. „Kui proovida kujundlikult mõelda, siis on kunst iseseisev nähtus, mis lausa otsib endale kodu, tal on mitu kodufaasi – esimene kunstniku ateljees, teine on galeriis ning parimal juhul jõuab ta lõpuks kellegi koju. Aga ta on nagu suurema ruumi saadik seal, mitte ainult füüsilises mõttes, vaid ka teadmiste mõttes. On tõesti erakordne tuua kunst korraks kodudest siia suurepärasesse galeriisse, tagasi suurde ruumi,“ sõnas Uusberg.

Iga kunstiteost saadab ka tekst, mis räägib natuke selle autorist, teosest endast, annab edasi omaniku arvamuse ning nii Valter Uusberg kui ka Ruve Schank on lisanud oma kommentaarid. Need tekstid on üks näituse suurimast väärtusest lisaks piltidele endile. Tähelepanuväärne on ka see, et kõik pildid on pärit Raplamaa inimeste kodudest. Iga pildi juures on värviline täpp, mille abil saab teada, kellele ta kuulub. Piltide juurde käivad tekstid on üleval Rapla kaasaegse kunsti keskuse kodulehel. Uusberg tõi välja, et ühel Rotary klubi liikmel, Raivi Juksil on väga suur kogu ja ta on ka ise mitme teose autor.

Kõige noorem kunstnik, kelle töö on välja pandud, oli teose tegemise ajal vaid 13-aastane. Tegemist on Tõnis Blangi pojatütrega, kes maalis merd. Blank meenutas, et meri oli niivõrd sinivetikaid täis, et akrüülvärvi lahustamiseks sealt vett ei saanud ja tuli kasutada limonaadi. Näitusel on ka paar Blangi poja tehtud maali.

Näituse vanimate maalide kunstnikud on tundmatud ja valminud on need ilmselt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Üks neist, suur maastik jõega, on klassikaline maastikumaal, kus on tunda, et kunstnik esindas vene realistliku maali koolkonda. Maastikumaalidest, mida on kõige rohkem, tõi Uusberg välja Andrei Jegorovi realistlikud maalid, kus silma paistab lumevalguse esiletoomine, millega kunstnik on ära teeninud talvemaastike meistri tiitli.

Vastukaaluks tasub vaadata ka portreesid. Uusberg tõi eriti esile Avo Päädami maali „Poliitik ja jahimees“, mis kujutab Tiit Tammsaart. „Pildil on alati teema, mis tuleb tema pealkirjast. Siin tuleb see teema pildilt esile, me näeme meest, kellel võib olla kaks rolli. Minu hinnangul on kõige olulisem portree puhul pilk. See nõuab teatud virtuoossust, et see pilk ära tabada. Siin on see pilk üks aktiivsemaid kujundeid,“ ütles Uusberg, pöörates vaataja tähelepanu ka kahele põhivärvile, mis loovad portreele tasakaalustatud meeleolu. Maal on tehtud foto järgi, kuid Uusbergi sõnul on tunda, et kunstnik on läinud fotost edasi.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised