Käsitöölane: Vanade piibumeistrite jälgedes

Tänavuse aasta on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kuulutanud meeste tehtava käsitöö aastaks. Nii et sel aastal võtame meiegi meeste tehtava käsitöö suurema tähelepanu alla, valides esimeseks teemaks piipude valmistamise.
Suitsetamine iseenesest kahjustab küll tervist, kuid kui siiski suitsetada, võiks ju seda teha stiilselt, võttes aja maha ja lastes meele rändama, kogudes niimoodi inspiratsiooni.
Kui mõelda nende peale, keda ollakse harjunud nägema piip suus ringi käimas, siis kangastuvad kohe Sherlock Holmes, Gandalf, Nuuskmõmmik ja Albert Einstein. Kuigi kolm neist on väljamõeldud tegelased, ühendab neid mingi erakordne tarkus ja mõtteselgus. Tabavalt on Tiit Palu kirjeldanud Sirbis ilmunud artiklis “…,” ütles ta mõtlikult sigaretti süüdates” piibupopsutajat: “…küllap on tegemist isikuga, keda paeluvad sisekaemused rohkem kui kergelt kätte juhtuvad võimalused. Kui piibumees aga tegutsema hakkab, on ka tagajärjed kapitaalsed, piibumeest on võimatu ümber veenda või tagasi keerata. Piibumees on filosoof, sigaretimees temaga võrreldes närvipundar.”
Käsitööna puidust piipude valmistamine on kummardus vanadele piibumeistritele. Nii väikese eseme kvaliteetselt tegemine nõuab vilumust, sisemist tasakaalukust ja oskust võtta aeg maha. Piibukultuur iseenesest on aga ääretult põnev ja nüansirikas maailm.