Sattusin lugema artiklit, kus kirjutati praeguse aja populaarsematest nimedest, mis lastele pandud. Seal oli viide Statistikaameti kodulehele, kust saab vaadata, kui palju on sinu või mõne sõbra-tuttava nimelisi kokku, kui populaarne on see nimi teatud vanusegruppides, esinemissagedus maakondade lõikes ning millistel kuudel ühe- või teisenimelisi on rohkem sündinud.
Olin nagu väike laps, kes on uue mänguasja saanud. See maailm, mis avanes, on lihtsalt nii põnev. Tore on vaadata, kas nimed, mis omal perekonnas, on kadumas või uuesti populaarsust kogumas. Hämmastav on see, et paljud vanad nimed on just viimastel aastakümnetel uuesti avastatud (näiteks Otto ja Mia) ja samas on vanu nimesid, mis on üldse kadumas (ega väga ette kujutakski, et väikese lapse nimi on Vambola või Leida).
On tore, et eestlasi ei kammitse nimepäeva komme nagu lätlasi, või kirikukalender nagu venelasi, kuigi vahel tekib siis ka liigagi omapäraseid nimesid. Vahel mõtlen, miks panna nimesid, mille hääldamisega laps ise hakkama ei saa. Originaalitseda saab ka niimoodi, et leitakse suguvõsast huvitav vana nimi ja lisatakse sellele mõni teine harvaesinev, kuid siiski lihtsa kõlaga nimi. Mul on näiteks kahju, et meie suguvõsas olnud Saul on nii vähe kasutuses, ainult 13 meest kannavad seda.
Tahaks teada, kuidas mõni nimi on tekkinud. Näiteks minu nimega naisi on ainult 205 (saaks lausa kokkutuleku teha) ja vanimad Helerinid on vanusegrupis 45-49. Nii et 50 aastat tagasi mu nime sellisel kujul veel ei eksisteerinud. Mingist nimest on see omakorda tuletatud, kuid millisest? Olen rääkinud naisega, kelle järgi ema mulle nime pani, kuid ununes küsida, kuidas tema oma nime sai.
Kui osata otsida, siis leiab seoseid raamatute, filmide ja nimede populaarseks saamise taga. Võib päris kindlasti öelda, et nimi Krister on tulnud Astrid Lindgreni raamatust “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses”, kus peretütre Malini peika kandis sellist nime. Eestikeelsena anti raamat välja 52 aastat tagasi ja vanimad Kristerid on vanusevahemikus 50-54. Brita nime tekkimist saab seostada “Bullerby laste” ilmumisega. Elsa nime mõningast kasvu võib seostada multifilmiga “Lumekuninganna ja igavene talv” ning Roosi nime väga kõrget kasvu multifilmiga “Lotte ja kadunud lohed”.
Minu laste nimed on samuti osaliselt inspiratsiooni saanud filmidest, vanem sai “Metsluikede” järgi nimeks Eliise ja teine “Karoliine Hõbelõnga” järgi Karoliine. Kui otsisin talle teist nime veel, sain teada, et Raplas on olemas Emma-Karoliine. Ilma sidekriipsuta variant saigi lapsele nimeks. Olen selle teise Emmaga rääkinud ning öelnud, et just tema järgi sai mu lapse nime esimese poole.
Lapsed võiksid kindlasti oma vanematelt küsida oma nime saamise lugu. Need lood, mis nii eesnimede kui ka perekonnanimede taga, on vahel nii hämmastavad ja toredad. Ühe mu lemmikloo nime saamisest rääkis jutuvestja Piret Päär. Kord kohanud ta naist nimega Geniira ja arvas, et ehk on tegemist Gruusia nimega. Kuid naisega rääkides selgus, et ema tahtis talle nimeks panna Regiina, kuid nime panema minnes läinud isa kõrtsist läbi. Ametniku juurde jõudes oli tal nimi meelest läinud, pakkus, et kas oli Nigeera või Geniira. Esimene ei sobinud ja kuna aeg oli selline, et nime vahetada ei saanud, kannab üks proua väga erilist nime.
