-1.2 C
Rapla
Laupäev, 27 nov. 2021

Rohelised Sõnumid: Raplamaalt suunati ringlusesse ligi 7 miljonit pandipakendit

Eesti Pandipakend on teinud oma iga-aastase kokkuvõtte kogutud pandipakendite kohta. Sellest selgus, et möödunud aastal koguti Eestis kokku ja suunati taaskasutusse üle 266 miljoni ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendi. Seda on märkimisväärselt rohkem kui aasta varem.

Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba ütles, et kevadel märgati, et inimesed jäid rohkem kodudesse ja hakkasid oma kodusid ja garaaže koristama. Kindlasti tuli osa kogutud pakenditest just ajaloolisest tarbimisest. Teine põhjus on Karba hinnangul asjaolu, et möödunud aastal liikus tarbimine pigem kodudesse. Inimesed käisid vähem väljas ja ei saanud alati restorani külastada. On teada, et pakend kipub kaduma minema olukorras, kus see on soetatud emotsiooniostuna ja tarbitud näiteks linnatänavatel ning lõpetab prügikastis. Kodudes tarbides on ka suurem tõenäosus, et pakendid sorteeritakse ja tagastatakse.

„Kuigi eelmisel aastal jäid ära mitmed suurüritused, Eestit külastas drastiliselt vähem turiste ja mõned toitlustusasutused olid sunnitud tegevuse lausa peatama, suurenes taaskasutusse suunatud pakendite hulk 16 miljoni võrra. Väikese, kuid olulise panuse andsid koolilapsed, kes kogusid keskkonnakampaania #ärarääma raames kokku 31 000 pakendit, mis muidu oleksid oma elukaare prügikastis lõpetanud. On selge, et Eesti elanike keskkonnateadlikkus on veelgi kasvanud ning taaskasutusele pööratakse aina enam tähelepanu,” ütles Karba.

Rapla maakonda lähemalt vaadates selgus, et taaskasutusse suunati 6,9 miljonit pakendit. Ka siin läks taaskasutusse varasemaga võrreldes enam pakendeid. Eestis kasvas kogutud pakendite arv varasema aastaga võrreldes 6,3%. Raplamaal oli kasv aga veelgi suurem ja ületas 11%. Arvuliselt koguti Raplamaalt möödunud aastal 700 000 pandipakendit enam kui aasta varem. Maakonna ühe elaniku kohta tagastati keskmiselt 209 pakendit.

Karba ütles, et maakonniti otseselt eraldi analüüsi ei tehta ja seega ei saa ka rääkida, mis põhjused pakendite hulga suurenemise taga on. Ta tõmbas aga paralleeli taas kord möödunud aasta eriolukorraga, kui varem Raplamaalt Tallinnasse tööl käinud inimesed jäid rohkem kodukontorisse ja tarbimise asukoht muutus.

Kogutud koguseid müüdud pakendite hulgaga võrreldes on jõutud tulemusele, et eelmisel aastal suunati taaskasutusse kümnest Eestis müüdud pandipakendist enam kui üheksa. Eelmisel aastal turule pandud tagatisrahaga joogipakenditest võeti ringlusse 90% plastpakenditest, 95% metallpakenditest ja 86% klaaspakenditest.

See on mõistagi hea tulemus. Karba ütles, et üritatakse põhjamaadega konkurentsis püsida ja praegu ollakse heas olukorras. Samas nõustus ta norrakate poolt välja öeldud mõttega, et ka see üks pakend, mis täna justkui kaduma läheb, oleks vaja kätte saada. Vaadates seda kadu kümne aasta peale, läheb kaduma juba kümme pakendit. Samas aga tuleb arvestada, et Eesti Pandipakendil puudub terviklik statistika ja analüüs, kui paljud neist tagastamata jäänud pakenditest läbi tavalise konteinervõrgustiku taaskasutusse suunatakse.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised