1.9 C
Rapla
Laupäev, 23 okt. 2021

Märjamaa metsapark sai raie vastu esmase õiguskaitse

Juba üle aasta on kohalikud loodushoidjad võidelnud Märjamaa lauluväljaku lähedal asuva metsa lageraie vastu. Loodushoidjate silmis on tegemist väärtusliku metsapargiga, kus vaba aega veeta. Lageraie peatamiseks on asutud vaidlustama keskkonnaameti väljastatud metsateatiseid.

Sisuliselt algas vaidlus 2019. aasta oktoobris, kui keskkonnaamet väljastas metsateatised raieõiguse ostnud Stora Enso Eesti AS-ile. Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaar alustas kohtuteed möödunud aasta veebruaris, kui ta metsateatised vaidlustas. Vaidlus jõudis riigikohtuni, kuid lõpetati metsateatiste aegumise tõttu. Sellega vaidlus aga ei lõppenud.

Üldplaneeringuga arvestamine

Vahepeal väljastas keskkonnaamet uued metsateatised, mida MTÜ eestvedamisel taas halduskohtus vaidlustama asuti. Lisaks Raplamaa Loodushoiu MTÜ-le on kaebuse kohtusse andmise taga ka Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future ja eraisikud.

Laanesaar selgitas, et otsus jätkata protsessi pärast eelneva kohtuvaidluse lõppemist sündis suuresti tänu välismaistele keskkonnaorganisatsioonidele, kes neid rahaliselt toetavad. Toetajateks on Suurbritannia keskkonnaorganisatsioon Lifescape Project ja USA keskkonnaorganisatsioon Partnership for Policy Integrity (PFPI). Lisaks on panustanud ka Eesti Metsa Abiks MTÜ.

Vaidlusaluse maa uued metsateatised väljastati möödunud aasta oktoobris. Metsateatised kehtivad aasta. Kohtust on saadud ka esmane õiguskaitse kohtuotsuse tegemiseni. „Halduskohtu otsust on oodata aprillis, edasist asjade käiku on raske ennustada,” ütleb Laanesaar.

Raplamaa Loodushoiu MTÜ seisukohast on seni Eesti õigusruumis jäänud määratlemata, kas „detailplaneeringuga sätestatud metsapark peaks olema omavalitsuse poolt elanike jaoks tagatud tervikliku elukeskkonna osa, mille kaitsmine ja säilimine on elanike jaoks tagatud, või kuulub ka üldplaneeringuga määratletud parkmets ostmiseks-müümiseks lageraie eesmärgil”.

“Keskkonnaameti praegune metsateatiste väljastamise süsteem on automatiseeritud, keegi ei kontrolli väljastatud raielubade vastavust üldplaneeringuga. Küll aga on riigikohus teinud sellekohase lahendi, mille tulemusena peaks keskkonnaamet muutma senist metsateatiste väljastussüsteemi. Hetkel ei ole näha keskkonnaameti poolt selleks mingit huvi ning kodumetsade kaitse sõltub endiselt kodanike aktiivsusest,” ütles Laanesaar. “Meil on vaja muutust keskkonnaameti suhtumises kohalikesse elanikesse, kellel on ometigi õigus oma kodumetsade kaitseks sõna sekka öelda. Loodetavasti hakkab riik peatselt arvestama ka inimeste põhjendatud arvamustega.”

Kohtutee ettevõtmise eesmärk on Laanesaare sõnul saada teada, mil määral peab keskkonnaamet metsateatisi väljastades jälgima üldplaneeringut. „Vaadates, kui palju on viimasel ajal probleeme sellega, et asulates ja nende vahetus läheduses teostatakse lageraieid, siis isiklikult sooviksin, et taastataks kaitsemetsade mõiste, mis 2007. aastast kehtivas metsaseaduses enam ei sisaldu. Loodan, et see kohtuprotsess aitab vajalike arutelude tekkimisele kaasa. Täna ei ole enam kellelegi uudiseks, et oleme keskkonnaga hooletult ümberkäimise ja liigtarbimise tulemusel sattunud väga raskesse olukorda ning minu meelest on mõistlik eesseisvaks hakata valmistuma. Peame laskma loodusel taastuda, et tekiks saamise ja andmise vahel tasakaal. Asulaid ümbritsevad vanad metsad ja metsapargid võivad pakkuda ühel hetkel keeruliste ilmastikuolude eest hädavajalikku kaitset,” rääkis Laanesaar.

Üldplaneeringu ebaselge sõnastus

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk ei nõustu väitega, et keskkonnaamet ei kontrolli metsateatiste menetlemisel üldplaneeringutes toodud tingimusi.

„Alates 2018. aasta teisest poolest on keskkonnaamet arvestanud üldplaneeringutes metsade majandamisele seatud kitsendustega. Nendega arvestamiseks on vajalik, et kohaliku kogukonna ootused oleksid selgesti sõnastatud. Märjamaa metsapargi puhul ei olnud kitsendused üldplaneeringusse paraku selgelt sõnastatud,” ütles Etverk.

Tema sõnul on see väide seda kummalisem, et kohtumisel MTÜ Eesti Metsa Abiks juhtliikmetega 2021. aasta jaanuaris informeeris keskkonnaamet sellest, et metsateatiste menetlemisel arvestatakse üldplaneeringutes toodud tingimustega. „Meil on kahju, et see info ei ole jõudnud MTÜ Eesti Metsa Abiks koostööpartneriteni maakondades,” lisas Etverk.

„Pelgalt mõne metsaosa kasutamise eesmärgi sõnastamisest, kus ei ole täpsustatud, millised metsamajandamise võtted selle eesmärgi täitmiseks on lubatud või keelatud, tekitavad eri osapooltes erinevaid arusaamasid. Täpselt nii on juhtunud ka Märjamaa metsapargi puhul,” arutles Etverk.

Ta jätkas, öeldes, et keskkonnaamet hoolib inimeste elukeskkonnast. „Selle kohalikule kogukonnale sobival viisil hoidmiseks on parim viis reguleerida kohaliku metsamaa kaitset üldplaneeringute kaudu, kus on arvesse võetud erinevate huvirühmade arvamused ja maaomanike õigused. Kutsume üles kohalikke inimesi omavalitsusega suhtlema ja osalema planeeringute koosolekutel,“ lisas Etverk.

Ta väljendas seisukohta, et keskkonnaameti hinnangul vastab väljastatud metsateatis kõikidele seadusandlikele aktidele, nende seas ka üldplaneeringule. „Kuna kõnealuse metsateatise üle käib praegu kohtuvaidlus, ei pea keskkonnaamet võimalikuks seda praegu rohkem kommenteerida,“ võttis Etverk kokku.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised