9.1 C
Rapla
Laupäev, 25 sept. 2021

Kas ja kuidas võetakse parimate sportlaste selgitamisel arvesse nende tulemusi?

Mihkel Laurits, treener, tegevsportlane, spordiveteran

Eesti Vabariigis tervikuna, spordialaliitudes ja meie maakonnas on spordiaasta parimate väljaselgitamisel toimiv süsteem, mis välistab sportlaste kõrvalejätmise vaekausilt aasta kokkuvõtete tegemisel. Tundub, et Märjamaal 2018. aasta sügisel tööd alustanud valla kultuurne spordikomisjon ei tea valda esindanud spordiveteranidest ja nende saavutustest mitte mõhkugi.

Kinnitatud määrus ütleb, et loodud süsteem peab tugevdama sportlaste tahet koduvalda esindada, aga tegelikkuses on kujunenud olukord, kus selline tahe otsekui mõõgaga läbi raiutakse. Need sportlased, keda 15. jaanuariks ei ole komisjonile vaagimiseks esitatud, lihtsalt elimineeritakse ehk jäetakse kõrvale, kuid kes iseend ikka selleks esitab!

2020. spordiaasta oli raske ja erandlik, mil möllava viiruse tõttu peeti vaid üksikuid rahvusvahelisi tiitlivõistlusi. See andis võimaluse osaleda aktiivsemalt Eesti ja Baltimaade kergejõustikuveteranide meistrivõistlustel – kokku seitse võistlust. Jõutõstmises peeti möödunud aastal neljad Eesti meistrivõistlused, mille tulemuste järgi said alaliidu parimaiks noortest Mariann Enok ja Germo Pikani-Vanatua. Kahjuks määrus ei sätesta üldse parimate noorte väljaselgitamist vallas. Miks? Arvatakse, et piisab, kui neid premeeritakse rahaliselt treeneri esitatud taotluse põhjal vastavalt saavutatud kohale tiitlivõistlusel. See on toimunud juba kahel aastal ja igati tervitatav osa valla määrusest.

2020. aastal mahtus nimekirja üheksa noort jõutõstjat. Masters-klassis tuli viiendat korda parimaks Kaido Leesmanni ees artikli autor, kes võitis esmakordselt kõik kolm Eesti meistrivõistluste veteranide karikat absoluutklassis. Lisaks tulid võidud Eesti meistrivõistlustel 100 m jooksus ja kuulitõukes, hõbemedalid kaugus- ja kolmikhüppes. Baltimaade veteranide MV võit tuli kuulitõukes, teine koht 100 m jooksus ja kolmas koht kaugushüppes. Neil võistlustel saavutatud tulemused viisid oma vanuseklassi kõigi aegade edetabelis kindlalt kümne parema särava sportlase seltskonda.

Seekord nimetati valla parimaks Eesti veteranide meister ühe Eesti taseme tulemusega, milleks on Eesti veteranide meister paarisvõrkpallis +70 vanuseklassis. Samas jäi tunnustamata ka 2020. aastal jõutõstmises silmapaistvaid tulemusi näidanud Heino Maiste, kes tuli esmakordselt Eesti meistriks absoluutklassis kuni 74 kg kehakaalus ja pälvis veteranide klassis hõbe- ja pronksmedali. Ka tema tulemused ületavad oluliselt parimaks saanu omi. Kuid sellest ei piisanud parimaks saamiseks. Kuigi hindan kõrgelt parimaks nimetatud spordimeest ja kauaaegset head kolleegi Heino Vankrit, kes on igati tubli, tulnuks komisjonil otsuse langetamisel olla teadlikumad ja objektiivsemad ning hankida infot Rapla SVK-st ja Rapla Maakonna Spordiliidust.

Ja nii järeldub, et kui sind ei ole keegi esitanud, siis oled valla spordijuhtide silmis ümmargune null. Küsimus ei ole kadeduses, vaid nii kaotab aus sport oma mõtte, kui viimaseks jäänud võistleja tõstetakse pjedestaali kõrgemale astmele ja tegelikke võitjaid protokolli üldse ei kantagi. Sa võid olla kogu maailma, Euroopa, Baltimaade, Eesti ja maakonna parim, kuid seda mitte oma koduvallas. Nii on see olnud uue jõustunud määruse valguses juba kahel viimasel aastal, otsekui Eurovisioni lauluvõistlus, kus soosikuteks sugulussidemetega lood ja lauljad.

Märjamaa uude spordikeskusesse soetati jõusaaliseadmeid enam kui 200 000 euro eest ja jõutõstjaile hädasti vaja minev 5000 euro eest jäi soetamata, sest olnud kallis. Siis küsis Märjamaa spordipealikuks tituleeritud mees minult: „Aga milleks te peate üldse võistlema!?” Kas siin äkki ongi peidus vastus probleemile, miks valla edukaid peita soovitakse?

***

Rapla Maakonna Spordiliidu peasekretäri Rein Pajunurme kommentaar:

Raplamaa parimaid sportlasi on valitud juba 60 aastat järjepanu. Esimene parim1961. aastal oli Asta Kalmet-Satsi, kes veel esikolmikus ka tänavu.
Kandidaate on viimastel aastakümnetel 100-150, nominendid selgitatud ja tunnustust jagatud ikka enne jõule. Valimisprotsess toimub nagu valimised ikka. Spordiaktiiv esitab aasta lõpu poole kandidaadid, spordiliit koostab nimekirja ning esitab valijameestele, kes on meil spordiklubide esindajad, treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordiliidu juhatus ja endised peasekretärid, omavalitsuste spordijuhid.
Erinevate spordialade tulemuste hindamine on tihtilugu pigem subjektiivne ja komplitseeritud. Sportlasi reastatakse ennekõike iseenda väljakujunenud sisetunde alusel, arvestades kindlasti ala populaarsust, atleedi tuntust ja mainet kogukonnas. Ja kui vabatahtlikult oled oma järjekordsed valikud teinud, siis selline see otsus on ja edasikaebamisele ei kuulu.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised