Rail Balticu projekt Raplamaal

0
442
Rail Baltic Rapla jaamahoone.

2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõpevad tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta alguses. Hoiame teid kursis, kuidas nii projekteerimis- kui ka ehitustööd Rapla maakonnas edenevad ning ootame teid küsimusi esitama ja tagasisidet andma.

Harju-Rapla maakonnapiirist Tootsini ulatuv projekteerimislõik on 71 km pikk ning koosneb viiest alamlõigust. Raudtee projekteerimistöid teostab Hispaania insenerifirma IDOM ja raudteega ristuvate objektide (viaduktid, ökoduktid) rajamise eest vastutab Rail Baltic Estonia.

Raudteelõik hõlmab Raplamaal:

  • 5 raudteesilda
  • 19 maanteeviadukti
  • 1 raudteeviadukti
  • 12 ökodukti
  • ca 100 truupi vee ja loomade läbipääsuks

Projekteerimisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), et leida raudteele parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui ka inimkeskkonnaga. Keskkonnamõjude hindamine toimub Rapla maakonnas ning Pärnu maakonnas kuni Tootsini kulgevas projekteerimislõigus kolmes osas. Keskkonnamõju hindamine peab tagama, et lõplik ehitusprojekt, mille alusel raudteed ja raudteeobjekte ehitama hakatakse, sisaldaks mõjude minimeerimist ning leevendusi.

Peatume täna pikemalt projekteerimise alamlõigul Kohila vallas, kus edasiminek on olnud kõige kiirem.

Alamlõik 1 – Kohila

Raudtee projekteerija on liikunud edasi raudtee ning seonduvate objektide projekteerimisega. Projektlahendusi on koordineeritud ametiasutuste, maaomanike ning trassivaldajatega. Maade omandamiseks on koostatud krundijaotuskavasid ning valmimisel on keskkonnamõjude hindamise aruanne. Samal ajal on toimumas projektide ülevaatamine ning ekspertiishinnangute teostamine.

Järgnevate kuude jooksul on kavas esitada keskkonnamõjude hinnangu aruanne ülevaatuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, samuti viia lõpule raudtee põhiprojekti lahendus, mis võimaldaks hiljemalt 2022. aasta alguses alustada ehituslubade taotluse protsessiga.

Raplamaal Kohila vallas on üks osa Rail Balticu rajatisi juba ka ehitushankes (Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt) ning aprillikuu esimeses pooles läheb ehitushankesse järgmine objekt, milleks on Urge ökodukt. Urge ökodukti alused maad on tänaseks Maa-ameti poolt juba omandatud. Mainitud ristumiste ehitamiseks sõlmitakse ehitusettevõtjatega lepingud juba lähikuudel. Ökoduktide rajamine enne põhitrassi ehitamist võimaldab loomadel harjuda ülepääsuga enne suuri põhitrassi ehitustöid.

Loone ökodukt

Ökodukti pikkus on 80 m ning ületuskoha laius varieerub vahemikus 70 m ületuskoha keskmes kuni 80 m selle otstes. Ökodukti eesmärk on turvaline raudteeületusvõimalus ja suurem liikumisvabadus erinevatele metsloomadele nagu põdrad, metssead, hundid, karud ja rebased, kuni pisikiskjate ja närilisteni välja. Nii raudtee enda kui ka ulukite turvalisuse huvides paigaldatakse ökodukti äärtesse puidust piirded. 2,6-2,8 meetri kõrgused piirded aitavad summutada müra, varjavad rongitulesid ja sulatavad loomade ülekäigu kokku ümbritseva loodusega. Ökoduktile istutatakse puud ning luuakse taimestiku kooslus, mis on omane sealsele piirkonnale ning harjumuspärane piirkonnas esinevatele loomadele.

Künka tee viadukt

Kohila vallale kuuluv Künka tee asub Loone külas ning külgneb vahetult põllu- ja metsamassiividega. Tee ühendab Tallinna-Rapla-Türi maanteed väiksemate kohalike teedega. Künka tee viadukt võimaldab kohalikul elanikkonnal liikuda üle raudtee ning säilitab olemasolevad ühendused. Sarnaselt Tagadi tee viaduktiga (asub Urge külas) on ka Künka tee viadukt raudbetoonist konstruktsiooniga. Projekteeritud viadukti kogupikkus on veidi üle 53 m ning laius 9,4 m. Viaduktil on tagatud kaks 3,5 m laiust asfaltkattega sõidurada ning 1,3 m laiused piiretega eraldatud hooldusalad viadukti äärtes. Viadukti servades on ette nähtud kaitsepiirded. Vahetult raudteeliini kohale paigaldatakse kõrgem vandalismikindel tara. Künka tee ehitustööde käigus tõstetakse ümber olemasolevaid tehnovõrke ning rajatakse raudtee juurdepääsu- ja hooldusteede mahasõidud.

Tagadi tee

Tagadi tee ühendab omavahel Tallinna-Rapla-Türi maanteed ning Kurtna küla ja Kohila alevit. Tagadi tee viadukt võimaldab liiklusel üle raudtee liikuda ning säilitada olemasolevad ühendused.

Tagadi viadukti puhul on tegemist tervikliku betoonist konstruktsiooniga, mille kogupikkus on 75 m. Viadukti kogulaius on 9,4 m, tagades kaks 3,5 m laiust sõidurada ning mõlemal pool sõiduteed

on 1,2 m laiused piiretega eraldatud hooldusalad. Viadukti servades paikneb kaitsepiire.

Projekti raames ehitatakse ümber piirkonda jäävad maaparandussüsteemid (kraavid, truubid). Rajatakse tulevase raudtee juurdepääsu- ja hooldusteede mahasõidud. Pärast viadukti ehitamist ning samal ajal raudtee ehitusega rajatakse viadukti alla haljastatud loomarajad.

Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võtke ühendust: Arto Lille, rajatiste ja põhitrassi projektijuht – [email protected]

Maade omandamine

Maade omandamine toimub paralleelselt põhiprojekteerimisega. Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks 328 maatükki, 2021. aasta märtsi seisuga on neist raudtee ehitamiseks omandatud 108 maatükki. Maade omandamise menetlusi viib läbi Maa-amet.

Maade omandamisega seotud küsimuses võtke ühendust:

Katrin Rannama, maakorraldaja-planeeringute ekspert – [email protected]

Raudtee kulgemise ja täna planeeritud objektide asukohaga on võimalik tutvuda ka vastavas kaardirakenduses, mis asub www.rbestonia.ee

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare