7.7 C
Rapla
Laupäev, 25 sept. 2021

Musikaalne pühapäev Märjamaal

Harvad on juhud, kui tahaks pühapäeva hommikul äratuse seada väga varajaseks, napilt pärast päikesetõusu. Põhjuseid, miks mina ja mitmed teisedki 6. juuni hommikul väga vara ärkasid, oli lausa kaks. Esiteks oli kella kuuest Märjamaa lähistel, enne Niidiaia tammikut linnulaulu kuulamise hommik. Ja tund hiljem oodati rahvast tammikusse, et seal koos pärimusmuusikute Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuuga (regi)laul üles võtta ja meie pärimusest rääkida.

Linnulaulumatkal jagas teadmisi ornitoloog Andrus Jair. Kui palju kuuldud lindudest edaspidi laulu järgi ära tunneks, on omaette küsimus. Seda, millist häält teeb rahvasuus ka lehmalüpsjaks kutsutud väike-lehelind, teab ilmselt enamik. Ka mets-lehelinnu justkui käivituva mootorratta heli meenutava siristamise võib ära tunda ja karmiinleevikese laulu, mis kõlab, justkui ta ütleks, et keegi on idioot. Kuulda oli ka väikest kärbsenäppi, käblikut, musträstast, porri, metsvinti, laulurästast, punarinda ja mustpea-põõsalindu.
Andrus jutustas lisaks ka huvitavaid juhtumeid. Näiteks kord puhastanud ta musta-kärbsenäpi pesa ja avastanud, et pesakoha üle läinud sel linnul pärast esimese kurna munemist rasvatihasega tüliks, rasvatihane kaotanud elu ja kärbsenäpp jättis nii laiba kui ka esimesed munad pessa ning tegi uue pesakoha uute munadega nende peale.

Niidiaia tammik on pärimuspaik, mille kohta öeldakse, et Haimre parun lasknud sinna istutada tammed, piiranud ala taraga ja alustanud ala niitmist. Sellest tulnud ka koha nimetus. Ääretult mõnus koht on eriti lummav hommikul, kui päike võimsate tammede võrasid paitas ja niidu rohkearvuline lillestik end imetlema kutsus.

Esimese regilauluga näitasid Meelika ja Lauri, kui oluline oli laulmine vanasti inimeste jaoks. Tänasel päeval tuuakse meile meelelahutus koju kätte, aga toona pidi inimene ise enda meele lahutaja olema. Lauri meenutas, kuidas ühes pulmas kohatud mees kurtis, et tema lapsepõlves lauldi pulmades ise, nüüd tuleb heli makilt.

Meelika ja Lauri laulu kuulates tekkis tunne, et ehk see nii iidvana regilaul polegi või on suurem osa sõnu meieni tulnud ajast, kui need tähistasid tegelikult midagi muud. Nii et praeguseks meieni jõudnud regilaul on nagu 3D pusle. Osad, millest laul koosneb, on vanemad kui laul ise ja pärit eri ajastutest. Kuid kõik meieni jõudnud regilaulud pole ainult ilusate, lausa poeetiliste väljenditega. Lauri rääkis, kuidas ta on Tallinna Linnamuuseumi „Kõlvatu Tallinn“ tarbeks välja otsinud ka kelmikamad lood. Kindlasti on neid rohkem olnud, kui meieni jõudnud, sest me elame rahvakultuuri üleskirjutajate valikute ja maitsete järgi.

Peale regilaulude on olemas ka ahellaulud, milles ühest asjast kasvab välja järgmine, aga kõik on omavahel seotud. Selline süsteem on vanem kui regilaul ja algselt olid need maagia ja rituaalidega seotud. Hiljem läksid need lood laste kätte, kes vedasid seda kõige arhailisemat kihistust kuni rahvakultuuri kogujateni välja. Laste folkloor on selles mõttes fenomenaalne, et see säilib palju pikemalt kui täiskasvanute laulud, kombed. Kui lapsed lõpetavad keksumängimise või kadri- ja mardisandiks käimise, siis ongi selle pärimusega kõik.

Kindel on, et meie regilaulude ja pärimuslugudega niipea veel kõik ei ole, kuna MTÜ Wäega Wärk on alustanud pärimuspaikade kontsertide sarja, millega käib kaasas ka näitus, mis neid pärimuspaiku tutvustab. Meelika ja Lauri kontsert oli selle sarja esimene pääsuke ja võib öelda, et see pääsukesteparv lendab küll kaugele.

Muusikaline pühapäev Märjamaal jätkus pärastlõunal, kui Märjamaa rahvamaja terrassil esines Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester, mille dirigendid on Silver Niinemets ja Tõnu Soosõrv. Kuigi võimalus proove teha oli koroonapiirangute tõttu napp, oli orkestri kavas siiski ka uusi lugusid. Kuulda sai rahvaviisidel põhinevaid lugusid, klassikalist muusikat ja tuntud meloodiaid. Tuntuimate lugude seas olid näiteks „Smoke on the water“, „Kikilips“, „New York, New York“ ja puhkpilliorkestri traditsiooniline lõpulugu „King of the road“. Vähemtuntute seast võiks esile tõsta Dolly Partoni „9 to 5“ ja Grammyga auhinnatud „Tänavakassi“ lugu. Täiesti tibutagi tõi aga nahale Andrea Bocelli „Con te partiro“.

Kuigi Tõnu Soosõrv ütles, et päris oma tuntud headuses nad hetkel pole, on mõne üksiku prooviga märkimisväärne töö ära tehtud ja kindlasti tasub puhkpilliorkestrit taas kuulama minna 26. juunil, kui nad esinevad Rapla kirikumuusika festivali muusikalisel perepäeval Rapla keskväljakul.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised