Eestlased on alati klaastaarat eraldi kogunud

0
116
Foto: Stina Andok.

Alder Harkmann, Eesti Pakendiringluse OÜ juhatuse liige

Klaas on kõige jätkusuutlikum ja väga ainulaadne pakendimaterjal, kuna seda saab korduvalt ja lõputult taaskasutada, ilma et selle kvaliteet halveneks. See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid tasuks kodus eraldi kokku koguda ja klaaspakendikonteinerisse viia – sellisel juhul on pudelid ja purgid puhtad ning neid on lihtne ringlusesse suunata.

Klaasi eraldi kogumine on olnud Eestis pika traditsiooniga – see on tõenäoliselt üks esimesi pakendimaterjale üldse, mida on eraldi kogutud ja kordus- ning taaskasutatud. Nõukogudeaegne taarakogumine oli omaette protseduur, kõik teadsid taarahindu peast – need olid päris suure osakaaluga toote hinnast ning räägiti legende ja muidugi ka palju anekdoote taarast, mis nõukogude ajal tähendaski peamiselt klaastaarat.

Meenub näiteks: Jalutab hunt mööda metsa, kui äkki näeb, jänes sõidab mopeediga vastu. Hunt kohe küsima: „Kust said?“, mille peale jänes vastas: „Joo vähem.“ Mõne kuu pärast saavad jänes ja hunt uuesti kokku ning jänes endale vahepeal mootorratta ostnud. Hunt jälle küsib: „Kust said?“, mille peale jänes nähvab: „Joo vähem.“ Aasta läinud mööda ja jänes sõidab autoga mööda metsa ringi, äkki näeb – hunt lendab helikopteriga vastu. Jänes küsib imestunult: „Kust said?“, mille peale hunt vastab: „Ah, viisin taara ära.“

Pandipakendisüsteemiga liidetud pakendite kogumisega on ka täna asjad korras: pandipakendeid tuuakse automaatidesse innukalt ning süsteem tundub motiveerivat inimesi. Muude pakenditega, mis pandi alla ei kuulu, on lugu keerulisem: küll kiputakse segapakendikonteinereid muu prügiga risustama või ei viitsita pakendeid üldse eraldi sortida. Kahjuks jääb meil tihti välja sortimata ka klaaspakend (pudelid ja purgid), mis on ometigi väga väärtuslik materjal. Seetõttu oleme mõelnud erinevaid motivatsioonisüsteeme ja proovinud teenust ka inimesele järjest lähemale ja mugavamaks luua. Üks võimalus klaaspakendeid eraldi sortida on tuua need lähimasse avalikku klaasikonteinerisse. Tänaseks on Eesti Pakendiringlusel kokku ca 900 klaasikonteinerit kõikides maakondades ja need asuvad ikka kohtades, kus inimesed liiguvad. Peaks olema küll mugav ja lihtne klaasi eraldi ära tuua.

Rohkem ringlusse võetavaid pakendeid, puhtam loodus

Ühe motivaatorina lõime seose klaaspakendi ja metsa vahele: oleme võtnud eesmärgiks koguda kokku võimalikult palju klaaspakendeid, et loodus oleks puhtam. Koostöös metsaspetsialistidega loome iga just spetsiaalselt klaasikonteineritesse toodud klaaspakendite kohta kokku kogutud 10 000 tonni klaasi kohta viis hektarit metsa. Eesmärk ei ole istutada lihtsalt puid, vaid kasvatada metsa, st ökosüsteemi.

Mets küll algab puudest, aga ei sünni ainult istikute mahapanemisest. Meie eesmärk on säilitada tänasel tasemel ökosüsteem või seda parandada. Me ei taha istutada lihtsalt puid, vaid luua ökosüsteemi, seda rikastada ning säilitada ja tekitada looduslikku mitmekesisust. Seepärast otsustasime iga kokkukogutud 10 000 tonni klaasi kohta metsastada viis hektarit senist mittemetsamaad. Usume, et 2022. aasta kevadeks oleme kokku kogunud vähemalt kümme tuhat tonni klaasi ning siis istutame esimesed viis hektarit metsa. Istutame välja valitud maale 2022. aasta kevadel kuuse- ja kaseistikuid.

2021. aasta kevadel alustasime selle metsamaa ettevalmistamisega. Niisiis: ostes klaaspakendis tooteid ja tuues klaastaara pärast klaasikonteinerisse, aitad loodust puhtana hoida lausa mitmel moel.

Miks just pudelid ja purgid?

Klaasi valmistamine algab liivast, mis tähendab, et klaasi tootmiseks ei kasutata toormaterjalina fossiilseid kütuseid. Kokku kogutud kasutatud klaaspakendid sulatatakse ning kasutatakse uute toodete tegemisel – oluline on aga siinjuures eriti see, et klaasi tootmine kasutatud klaasist kulutab vähem energiat kui uue tootmine liivast.

Tooteid ostes proovi alati eelistada selliseid, mis on pakendatud taaskasutatavatesse materjalidesse, näiteks klaasi. Sedasi hoiad looduse pakendiprügist puhtamana. Kogu eraldi kokku oma klaaspurgid ja -pudelid ning too need Eesti Pakendiringluse klaasikonteineritesse. Meie suuname klaasi ringlusse ning lisame omalt poolt lubaduse metsastada iga kokku kogutud 10 000 tonni klaasi kohta viis hektarit maad. Sedasi aitame kaasa süsiniku sidumisele, mitmekesisuse suurendamisele ning puhtamale loodusele.

Raplamaal on kokku 37 Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerit, nende asukoha leiad siit: https://pakendiringlus.ee/pakendikonteinerid/avalik/

Eelista pakendeid, mille ringlussevõtt on 100% võimalik

Niisiis, ära viska klaaspakendit segaolme- või ka segapakendikonteinerisse, vaid kogu see eraldi ja too klaasikonteinerisse.

Pane Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerisse

  • klaaspudeleid
  • klaaspurke

 Ära pane klaasikonteinerisse:

  • aknaklaasi ega peegleid
  • kristalli ja opaalklaasi (kosmeetikatoodete pakendid)
  • portselani ega savi
  • plasti
  • kuumuskindlat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud)
  • hõõglampe jm

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare