Käsitöölane: Nahkseid mütse

0
57
Pärnu -Jaapugi meestemüts aastast 1835. legendina on kirjas , et mõts kuulus Are mõisa asunikule Abergile. Mütsi nimetati peimemütsiks. Foto: ERM

Anne Ummalas

Talvine külm nõuab ka pea katmist millegi soojaga. Eesti loominguline rahvas on loonud mitmeid põnevaid talimütse. Igati soovitan ka meie tänapäeva mütsimoodi rikastada mõne alloleva eeskujul.

Meeste mütsid olid valmistatud samuti nahast. Meeste talimütside pealmised osad õmmeldi pargitud karvata nahast. Mütsid olid nn läkiläki-lõikelised, ülestõstetud kõrvadega. Mütsi vooder oli karvane ja ülestõstetud kõrvadest tekkis mütsile karvane serv. 19. sajandist säilinud mütsidel oli pealae detail veidi ovaalne. Kui mäletame, olid nõukaajal meeste karusnahksed mütsid ümarapõhjalised.

Naiste talvemütsid nagu ka kogu muu riietus olid aga tunduvalt mitmekülgsemad ja piirkonniti vägagi erilised. Kus kanti pottmütse, seal ei olnud eraldi talvemütse. Pottmütsile pandi peale valge linane rätik ja selle peale veel villane rätik. Talvise kasuka ja pearätiku kattis veel suurrätt, mida kanti kas õlgadele või pähe asetatuna.

Kogu Eestis on aga kantud mitmeid nahast ja kangast õmmeldud eriliste lõigetega talvemütse.

Vigalast Ojaste külast on pärit kolme topiga müts. Mütsi valmistamise aeg jääb 1813.-1843. aastatesse. Mütsi serv on mustast tallenahast, topid on õmmeldud punasest villasest kangast. ERM 9843 mütsi legend ütleb: „Kanti viimast korda 30 a. tagasi (muuseumisse korjatud 1913). Kirikus pidid neiud nad maha võtma, kuna naesed pähe jätsid. Ennemine oli niisugune pruuk olnud – tokid maa sisse pistetud, kuhu kirikusse minejad naesterahvad omad topilised mütsid otsa panid.“

Toppidega mütsi variante on eriti palju Saaremaalt, kus talimütse nimetati üllideks – ratasüllid ja sariküllid. Ratasüllid on pealaelt ümmargused, servad kitsenevad ja lambanahksed. Sariküllidel moodustuvad pealaele „sarved“. Need on kas sissepoole kaardus, püstised või väljapoole kalduvad. Pealne punasest villasest kangast.

ERM 12153 legendist saame teada: “Üll kanti talvel ja suurte riietega. Tarvit pärast ainult laulatusel. Üll oli sarik-üll ja ratas-üll. Ratasülli ei olnud enam saada. Ratasüll olevat olnud umbes ümarik keisrikrooni moodi sakidega.” Üllidele pandi peale ka villane pearätik. Üllide servas olevat musta karakull-lambanahka sai kõige paremini paaripäevaste tallede nahast. Saaremaa neiud olevat ilusate mütside saamiseks käinud salaja tallesid nõelaga torkamas, et tall sureks ja saaks ühe ilusa mütsi.

Mandril olid mütsid lihtsamad ja mõistlikumad, koosnedes neljast villase kanga siilust ja karusnahksest servast. Tihti on kuklapool pikem kui esipool. Nahkadest on kasutatud küll kõige enam lambanahka – must ja hall võimalikult krussis nn karakullnahk, aga ka rebase- või muid metslooma nahku.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare