Viis ala, mida tasub Tokyo mängudel jälgida

0
74
Ajakirjanik Siim Jõgis.

Eeloleval reedel, 23. juulil on Jaapani pealinnas Tokyos suveolümpiamängude avatseremoonia. Sellega lükatakse käima ajaloolised edasilükatud mängud, mis pidid esialgu toimuma juba 2020. aasta suvel. Küll aga kannavad need jätkuvalt Tokyo 2020 tiitlit, ehkki võistlused peetakse tänavu. Suure spordipeo avavaatus algab Eesti aja järgi kell 14.

Tegemist on tõesti suure spordipeoga. Lausa hoomamatult suure peoga. Isegi parima tahtmise juures ei ole võimalik süveneda kõikidesse võistlustesse või isegi kõikidesse aladesse. Kui näiteks jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel oli vabalt võimalik kõik mängud ära vaadata, siis olümpiamängudel pole selleks lootustki. Seetõttu tuleb spordisõbral langetada valikud. Muidugi on kõige põnevam kaasa elada Eesti sportlastele. Eriti kui heitlus käib medalite nimel, aga mängude käigus on jälgida palju muudki. Need kestavad kaks nädalat, mis on täis põnevust, mängulisust ja küllaldaselt intriigi.

Tänavune suveolümpia on juba läinud ajalukku ning eeloleva kahe nädala jooksul tuleb selleks kindlasti põhjuseid juurdegi. Mängud on aasta võrra edasi lükatud, kogu sündmust saadab koroonavari ja kõige tipuks on enamik jaapanlasi üldse selle vastu, et nende kodumaal olümpiat peetakse. Kõige selle keskele peab ennast ära mahutama ka sport. Raplamaa Sõnumid toob välja viis võistlust või ala, millele tasub kaasa elada, kui tahaks vaadata ka midagi muud peale eestlaste esituste.

1. Esimesed alad algavad juba täna. Just nimelt. Isegi kui avatseremoonia on reedel, peetakse esimesed võistlused juba kolmapäeval. Jalgpalli ja pehmepalli mängudega tehakse algust varem, sest muidu ei mahuks need kahe nädala sisse ära. Jalgpalli puhul on seda tehtud ka varasematel mängudel, aga pehmepalli puhul on see midagi uut. Isegi nimi pehmepall kõlab kuidagi kohmakalt. Inglise keeles on selle ala nimi softball. Kontrollisin eesti keele seletavast sõnaraamatust järele, selle ala eestikeelne nimetus ongi pehmepall. Tegemist on pesapalli mõnevõrra lihtsustatud vormiga ning Tokyo mängudel võistlevad selles naised.

Veel enne avatseremooniat tehakse algust ka vibulaskmise ja sõudmisega, aga medaleid enne seda välja ei jagata.

2. Meeste korvpall. See on alatine maiuspala. Kaksteist riiki asuvad võistlustulle olümpiakulla nimel. Erinevalt jalgpallist on korvpallis olümpiakuld võib-olla isegi väärtuslikum kui maailmameistritiitel. Suurfavoriit on jätkuvalt Ameerika Ühendriigid, ehkki nende ettevalmistus olümpiaks on olnud pehmelt öeldes okkaline. Kaotused on tulnud vastu võtta Nigeeria ja Austraalia vastu. Samas on võidetud Argentiinat ja Hispaaniat. Siiski kuuluvad Ühendriikide koosseisu sellised NBA staarid nagu Kevin Durant, Damian Lillard, Devin Booker ja Zach LaVine. Igati õigustatult peetakse just neid suurfavoriitideks.

Tugevat konkurentsi tulevad pakkuma Hispaania ja Prantsusmaa. Miks mitte ka Sloveenia, kus mängib Luka Doncic. Korvpallimängudega tehakse olümpial algust pühapäeva, 25. juuli varahommikul. Medalivõitjad selguvad laupäeval, 7. augustil.

3. Naiste ja meeste 100 meetri jooksud. Olümpiamängude graafik on üles ehitatud kavalalt, nii et kergejõustikuvõistlused toimuvad alati teisel nädalal. Nii püsib esimese nädala jooksul ootusärevus, sest kergejõustik on teatavasti spordialade kuninganna. Ja mis saaks veel intrigeerivam olla, kui saja meetri sprint. Möödas on need ajad, kui Usain Bolti võis kroonida võitjaks juba enne starti. Nüüd on tema võistlused võisteldud ja aeg on esile kerkida järgmistel staaridel.

Saja meetri jooksud toimuvad 30. ja 31. juulil ning 1. augustil. Naiste võitja selgub 31. juulil ja meestel 1. augustil. Kuldmedalile ihuvad kindlasti hammast mitmed sportlased, kuid välja saab tuua ka põhilised pretendendid. Naiste konkurentsis on üks selline kahtlemata jamaikalanna Shelly-Ann Fraser-Pryce. Tema põhiliseks vastaseks võib pidada teist jamaikalannat Elaine Thompson Herah’t. Kindlasti tahab oma sõna sekka öelda ka Suurbritanniat esindav Dina Asher-Smith. Meeste 100 meetri jooksus saab välja tuua kaks tugevat pretendenti – ameeriklased Trayvon Bromell ja Ronnie Baker. Poleks üldse üllatav, kui kuldmedali võidaks just üks neist. Küllap hellitab lootusi ka Kanada sprinter Andre de Grasse.

4. Maadlus. Mäletate veel, kui 2013. aastal tekkis küsimus, kas maadlus tuleks olümpiakavast välja jätta? Toona käidi see välja rohkem ettepaneku kui konkreetse plaani formaadis ning õnneks see läbi ei läinud. Olgugi et olümpiakavas on nüüd rula- ja BMX rattasõit, peaks kindel koht olema ka traditsioonilistel spordialadel. Ja maadlus kindlasti selline on. Sarnaselt kergejõustikuga peetakse ka maadlusvõistlused olümpia teisel nädalal algusega pühapäeval, 1. augustil. Seejärel maadeldakse kuue päeva jooksul välja kõik kaheksateist medalikomplekti. Mis siin salata, oma medalilootused on ka eestlastel – võistleb ju Epp Mäe.

5. Sõudmine. Ka see on traditsiooniline olümpiaala. Erinevalt kergejõustikust ja maadlusest selgitavad sõudjad endi seast parimad kohe esimesel nädalal. Võistlused algavad juba reedel, 23. juulil enne avatseremooniat. Medaleid hakatakse küll jagama alles teisipäeval, 27. juulil. Kuid miks on põnev seda jälgida? Sest sõudmine on tehniliselt filigraanne ala. Sõudetehnika peab olema paigas ning jõud selle taga.

Neljapaadil lähevad oma tulemust tegema ka eestlased. Meeskonda kuuluvad Tõnu Endrekson, Allar Raja, Kaspar Taimsoo ja Jüri-Mikk Udam. Nagu Tokyo mängude puhul tavaks on, algavad Eesti aja järgi võistlused varakult. Esimene sõudmise ülekanne algab Kanal 2-s reede, 23. juuli hommikul kell 5.20. Ja kellele meeldib suvehommikuti eriti varakult ärgata, siis vibulaskmine algab sel päeval veel varem – kell 2.50.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare