Teenekas maadlustreener Leon Reitsak (83) jõuab peagi väärika tähiseni. Tänavu sügisel möödub nelikümmend aastat sellest, kui ta alustas maadlustreeningute läbiviimist Kehtnas. Selle aja jooksul on ta kogenud suuri õnnestumisi ning saatnud oma õpilasi Euroopa ja maailmameistrivõistlustele ning isegi olümpiamängudele.
See teekond ei ole loomulikult olnud ainult roosiline. Kui võrrelda 40 aasta tagust aega praegusega, võib öelda, et muutunud on kõik. Praegu toimuvad maadlusklubi Hammerlock treeningud tänapäevastes ruumides Kehtna põhikooli külje all. Kui Reitsak 1986. aasta oktoobris vanas saalis treeningutega alustas, oli see vaid helesinine unistus. Või siis pigem ei osatud nii korralikest tingimustest veel unistadagi.
Kellelegi ei tule uudisena, et 1986 oli hoopis teistsugune aeg kui praegu. Kui treeningutega Kehtnas algust tehti, olid peaaegu kõik koolipoisid matil valmis treenima. Enne Reitsakut viis Kehtna tehnikumis trenne läbi Harri Koiduste. Ühel hetkel kutsus ta Reitsakut vaatama. Treeniti ühes klassiruumis, kuhu olid matid maha pandud. “Mulle tundus, et ma teeksin seda teistmoodi. Arvasin, et mina teeksin paremini,” meenutas Reitsak.
Siis tegigi Koiduste pakkumise, et Reitsak võiks ise treeninguid juhendama hakata. Järgnesid nõupidamised August Englase ja Meinhard Niglasega, kes andsid sellele plaanile oma heakskiidu. Nii algaski Reitsaku töö treenerina. Algusajal treeniti spartalikes tingimustes. Ehe näide on see, et treeningsaali natukenegi soojendamiseks tuli enne trenni käivitada gaasi peal töötav puhur. Selle juures pidi leeki valvama, et õnnetust ei juhtuks. Kui juba trenn pihta hakkas, võis puhuri välja lülitada.
Esialgu polnud ka klubi, mille all treeniti. MK Hammerlock asutati aastal 1992. Nimi pärineb ühest maadlusvõttest. Reitsakul on kontorilaual 1938. aastast pärinev Nikolai Kursmanni maadlusõpik, nahkkaantega. Seal selgitab autor, et selles võttes on koos käsivarrelukk ja poolnelson. Tegemist on keerulise ja ohtliku võttega ning klubi nimeks sobis see ideaalselt.
Õpilaste saavutused
Maadlustreeningud ei tähenda ainult võtete õppimist matil. Ühtlasi on see õppevahend, mis õpetab lapsi enda eest seisma keerulistes olukordades. Matši ajal pole võimalust loota kellegi teise kui ainult iseenda peale. Maadlus sisendab väärikust ning õpetab, et edu tuleb ainult pingutades. Teisalt annab see ausat tagasisidet, sest kui sa kaotad, oli vastane järelikult sel hetkel osavam. Seeläbi õpetab maadlus sportliku viha rakendamist ja kaotusvaluga toimetulemist.
Seda kõike on Leon Reitsak aastate jooksul oma õpilastele edasi andnud. Tervelt 35 Reitsaku õpilast on aastate jooksul võitnud Eesti meistrivõistlustelt medaleid. Mitmed neist rohkem kui ühe. Põhjamaade meistrivõistlustelt on medali teeninud Reitsaku neli õpilast: Siim Riisenberg, Alari Romanov, Artur Rassmann ja Artur Vititin. EM-idel ja MM-idel on Eestit edukalt esindanud Siim Riisenberg, Tanel Samuel ja Artur Vititin. Sumomaadluses tuli Karlis Bollverk maailmameistrivõistlustel kolmandaks. Ühtlasi võitis ta kolmanda koha sumomaadluse Euroopa meistrivõistluste individuaalarvestuses ja ka võistkondlikult.
Need tulemused torkavad muidugi silma ja ehivad nii võitjaid kui ka nende treenerit. Teisalt on Reitsaku tööl olnud hoopis laiem kandepind. Ta on edasi andnud julgust ja sihikindlust, mis on aidanud tema õpilastel läbi lüüa ka elus. Küsimus ei olnud ainult võitmises mati peal, vaid väärikate ja sihikindlate noorte ettevalmistamises eesootavaks eluks. Näiteks toimetab tema õpilane Tanel Samuel praegu Eesti Maadlusliidu asepresidendi ametipostil.
Oluline hetk saabus 2021. aasta suvel, kui esmakordselt võistles olümpiamängudel Reitsaku õpilane Artur Vititin. Ühes varasemas intervjuus Raplamaa Sõnumitele tõdes Reitsak, et oli sellest hetkest unistanud ning seda uneski näinud ja Vititin viis selle ellu. Praegu töötab Vititin maadlusklubi Hammerlock treenerina, tehes seda koos Reitsakuga. Aastate jooksul on nende vahel välja kujunenud tugev side. Nii näiteks pani Vititin oma pojale treeneri järgi nimeks Leon. Kui Reitsak seda tõsiasja meenutas, võttis see veel praegugi tal silma märjaks.
Reitsaku tublidest õpilastest võiks kirjutada rohkemgi, kuid on ka teistsuguseid näiteid. On ka neid, kes on käinud tema juures trennis, jätnud selle pooleli ning hiljem kahetsenud. Reitsak seisis treeningsaali ees õues ning tema juurde jalutas sihvakas noormees, õllepudel käes. “Treener, miks sa mind ära lasid?” küsis ta mõtlikul toonil. “Vastasin, et jah, sa olid ju nii kõva mees, et minu sõnu sa ei kuulanud. Eks ta nägi seda uut maja ja mõtles siis, et miks ta treeningud pooleli jättis. Ta kindlasti ei olnud kuidagi lääbakil, lihtsalt õllepudel oli käes, tuli minu juurde ja eks ta siis kahetses oma otsust,” meenutas Reitsak ühte seika.
Leoni saal
Kõik, kes Reitsakut tunnevad, teavad, et ta ei ole suu peale kukkunud. Kui on vaja oma õpilaste eest seista, siis ta teeb seda. Näiteks oli Hammerlock üheksakümnendatel esimene maadlusklubi, kus kõigil olid ühesugused võistlusdressid. Kellelgi teisel neid ei olnud ja siis võistlustel käies konkurendid imetlesid. Ühesuguste dresside hankimine oli puhtalt Reitsaku enda pingutus. Selleks pöördus ta Marati eksperimentaaltsehhi poole Tallinnas.
“Koputasin neile uksele ja läksin sisse. Kõik töötasid õmblusmasinate taga. Ütlesin, et mul oleks vaja 12 komplekti dresse klubile, mul on mõõdud olemas. Nad imestasid ja hakkasid naerma. Selgitasin, et mul on vaja siniseid dresse ja et seal oleksid ka Eesti lipu värvid peal. Nad tegidki selle ära,” rääkis Reitsak.
Lisaks dressidele on Reitsak olnud n-ö eestvedaja ka teistes valdkondades. Näiteks oli Hammerlock esimene maadlusklubi Eestis, mis lasi oma logo panna auto peale. Samuti oldi esimene klubi, kes võttis treeningutele lasteaialapsed. Kaks olulist aastat Reitsaku jaoks olid 2019 ja 2020. Esmalt 2019 – siis avati Kehtna põhikooli külje all endiste köögiruumide asemel nüüdisaegne maadlusmaja. Selle valmimine oli kohaliku omavalitsuse, spordiringkondade ja erasektori ühise pingutuse tulemus.
Veel enne saali pidulikku avamist tegi Tanel Samuel oma treenerile üllatuse. Viimasel õhtupoolikul enne avamispidu ütles Samuel Reitsakule, et ta varem koju puhkama läheks. Reitsak tõdes, et see palve tundus kummaline, kuid ta kuuletus sellele. Järgmisel päeval saali tulles sai ta aru, miks nii tehti. Vahepeal oli kunstnik kirjutanud saali seinale suurelt “Leoni saal”. See nimi ongi sellele ruumile jäänud.
2020 oli oluline aasta seetõttu, et siis pälvis Reitsak oma töö eest presidendi tunnustuse. 21. veebruaril 2020 andis president Kersti Kaljulaid talle üle Valgetähe V klassi teenetemärgi seerianumbriga 3556.
Veel praegugi tegeleb Reitsak treeneritööga. Esmaspäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti toimuvad treeningud Kehtnas. Teisipäeviti ja neljapäeviti on need Raplas. Reitsak treenib praegu veel kõige nooremaid, ülejäänud grupid on enda peale võtnud Artur Vititin. Ühtlasi on Reitsak korraldanud aastate jooksul mitmeid võistlusi nii maadluses kui ka mitmel teisel spordialal, näiteks triatlonis, jalgpallis ja jõuspordis. Hammerlocki korraldatav maadlusturniir Kehtna Liud toimus nüüd juba 36. korda.
