19.7 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Jutte/triipe/viirge möödaläinud suvest

Eha Metsallik

Uskumatu, kui kaua ja kõlavalt käod tänavu kukkusid. Nii hommikul vara kui ka õhtul hilja, mõned isegi lõuna ajal. Teadagi, mida nood käod kukuvad ja ennustavad! Ikka H hoolt, Õ õnne ning mõni isegi L leina. Kukkusid kuni 20. juulini, kuid „tänu” põuale alustasid kombainid tänavu juba 14. juulist varajase odra koristusega.
Kukulinnud-käokesed, vanarahva tarkuse järgi peaks teil ammugi odraokas kurgus olema. Odral ammugi viljapead loodud ja teradki juba valminud, kõnelemata koristusest. Vanarahva tarkused ei taha kehtida juba kevadest peale, kuna kevadise vihma eest lubatakse pool Riia linna. Mõnes kandis peetakse kevadist sadu lausa terve Riia linna vääriliseks. Tänavu aga sadas kevadisel a’al lausa ladinal ja mitmeid päevi jutti, mis on meie vööndis ennekuulmatu (40 aasta jooksul pole täheldanud). Üks vanarahva tarkus on selline, et enne jaani palu vihma, pärast jaani tuleb isi. Tänavu täpselt vastupidi!
Tänu kuumale suvele (mis meeldis väga paljudele putukatele) oli haruldane meeaasta. Mesilastel polnud aega sülemlemisele mõeldagi, muudkui korjasid! Mesinikud pidid kah kärmed olema, et neile nektari jaoks ruumi anda. Kui teil siiski sülemeid oli, siis olete oma mee valmistajatele mesilastele kevadisel laiendamisel hilinenud. Nad olid sunnitud sülemlemisele meie lühikesel suvel superhead korjeaega kulutama. Kuna suure korjega – ideaalse mesindussuve tulemusel – jäi palju suvist mett tarudesse, võib tulla raske talvitumine. Põhjuseks mineraaliderikas lehemesi või mesikaste, mis kindlasti suvemee hulgas on, muidu poleks niipalju ja nii kiiresti nii raskeid kärgi tekkinud. Lehemesi aga meie pikka talvesse mesilasperede talvitumiseks ei sobi.
Augustivihm aga külvas seeni – nii palju, et neile ussikesigi ei jätku. Aga tänu seentele saab paljudes metsades hulkuda ja masendus tuleb peale.
Avastasin kuuest-seitsmest paigast, kus valgustusraiega on pärnapuud välja raiutud. Pärnikud on RMK-le ja teistele metsafirmadele muutunud sama tüütuks umbrohuks, kui seni on olnud sarapuud ja vahtrad ja tammed, kõnelemata remmelgatest, mis esmajärjekorras välja raiutakse. Kogu maailm peaks pärnade ja tammede väljaraiumise – liigirikkuse teadliku (tahtliku) kahjustamise, hävitamise pärast meie metsadest kurvastama.
Meie zombistunud maailmas ei lähe selline uudis mitte kellelegi mitte vähimatki enam korda. Viimase saja aasta jooksul on meie õhus süsihappegaasi kogus kahekordistunud. Inimkonna algusest on süsihappegaasi protsent õhus kasvanud neli korda. Nutikas inimene tekkis ja vajab teistsugust õhku hingamiseks, et olla mõistlik – sellises õhus ta zombistubki. Ja ainult roheline loodus tarbib siin maailmas süsihappegaasi ning annab meile nii vajalikku hapnikku tagasi. Seda nimetatakse fotosünteesiks, mis tekitab eluks võimalikku atmosfääri (abiks ka ääretud ookeanid). Metsad on puhver järskude ilmamuutuste (kõigi looduskatastroofide) pehmendamiseks kogu maailmas, sidudes kolm korda rohkem kuumust kui lage (metsa)maa, hoides ka veevarusid ning tekitades vajadusel pilvi. Meenutan – atmosfääriaugud on poolustel, kus puudub elu ning roheline loodus.
Pole vist mõtet kõneleda igast ruutmeetrist metsamaast, sellest super elurikkusest, kus elab ja täiendab üksteist tuhandeid baktereid ja seenevõrgustikke, lisaks puude-põõsaste omavahelisele koostööle, seda kõike igal üksikul päris loodusliku ruutmeetri elupaigas, mis kõik hävivad ja hukkuvad, kui toimub lageraie, kui kahjustatakse mulla lõimist ning aastatuhandetega välja kujunenud ökosüsteemid segamini lüüakse – ainult mõne tüve nimel. Ja see röögatu kahjustamine, katastroof toimub alles viimased umbes 30 aastat väga intensiivselt, kuna varem ei kasutatud rasketehnikat.
See mugav inimene on võtnud kasutusele nii palju tehnikat, et ta suudab väga lühikese ajaga hävitada kogu planeedi looduse. Inimkond käitub hullemini kui tirtsuparv või toomingakoid, kes oma toidulaua tühjaks söövad ja hukkuvad. Inimkond kisub kogu planeedi endaga hävingusse.
Nüüd kõneleme rahast. Ka Eesti trükkis kunagi väärtpabereid – EVP-sid, Eesti väärtpabereid, mis tugevalt elavdas majandust. Praegu trükib ELiit kuidas jaksab raha juurde, et Covidile jätkuks jm. Eestis on juba Covidi kulu ühe inimese (elaniku) kohta ~2000 eurot või juba rohkemgi.
Meie riigis mindi lõpuks üle tekkepõhisele (tegevuspõhisele) raamatupidamisele. Seda hakati nõudma eraettevõtjatelt, näiteks põllumeestelt vähemalt 20 aastat tagasi. Samal ajal peab põllumees jõudma oma loomad hooldada, maa harida, tehnika remontida, olema agronoom, vetarst, zootehnik, remondi- ja ehitusmees, ökonomist, traktorist-kombainer ja lõpuks veel lapsevanema ja abikaasa rolli kõrvalt ka raamatupidaja, et tekkepõhist (varasema kassapõhise asemel) raamatupidamist pidada, et subsiidiumi, alla omahinna tootmise toetust lunida. Nüüd siis riigi kõrgepalgalised parimatest parimad peaspetsialistid vanemraamatupidajad ei saanud tekkepõhise raamatupidamisega hakkama, tekitades lausa 365 miljoni eurose käki.
Kuulen vingumist, et arvutiprogrammid ei võimaldanud. Kuid maarahvas jäi aastatoetusest (loe: aasta palgast) 80 000 kroonist ilma, kuna 80 senti oli maksuvõlg – arvutiprogrammi tõttu! Kes nüüd aastapalgast ilma jääb? Uskumatu, et meil on veel niipalju riiki alles jäänud, et sellest ka rahvale teada anti! Samas ehitati neile megakallis kaksiktorn, mis mitte kuidagi matemaatilist nutikust ei lisanud. Ometi kiirustas viimane valitsus kohe absurdselt kärpima, küll laste huvitegevuse ja riigi esindusorkestri arvelt.
Meenub minu maailma kalleim, parim vanaema, kes raha osas tõstis näpu püsti ning ütles: „Eha, rahaasi peab täpne olema!” Pika rahajutu kokkuvõte tuleb nüüd: kümmekond aastat tagasi sundis riigikohus RMK-d maksma tulumaksu ka riigikassasse, nagu teevad seda eraettevõtjad. Eelmisel aastal maksis RMK riigitulusse 33 miljonit. Mis teeb vähem kui 30 eurot elaniku kohta. Võrrelge Covidi kuludega palun või eelarvekäkiga. RMK soovib seda veel tunduvalt vähendada. Kas on mõtet sel metsasõjal, ökokatastroofil igal lageraie ruutmeetril, kus alati tuuakse – näiteks KAH metsasõjas – esimeseks põhjuseks, et riigil on raha vaja? Võib-olla võiks nii väikese lisandväärtuse (paarkümmend eurot elaniku kohta) taustal riigi rahakotti rahvametsad (riigimets) mõneks aastaks kosuma jätta. Tüved jõuaksid pikemaks ja paksemaks kasvada. Hetkel taotleb RMK keskkonnaministrilt luba 53 000 hektari lageraie lepingule järjekordseks viieks aastaks.
Laskem mesikäppadel talvituda, laskem elurikkusel tagasi tulla! Ehk võtaks RMK lageraietelt mõneks ajaks hoo maha ning pööraks näo päris metsanduse poole. Tegeleks kah riiklikult püsimetsandusega, sest ka valgustus(sanitaar)raie tegija, saag käes, näeb paremini, mida just maha saeb, aga mis traktori rooli ei paista. Võib-olla kasvab veel kusagil mõni tammik, saarik, pärniku salu.
Praegu on metsanduse arengukava MAK 2030 juhiks mees, metsapatoloog, kes oli esimesi propageerijaid puulatvade-okste ning alamõõduliste ning teisest liigist tüvede metsa mahajätmisel rammuna metsale. Vaidlen temale tuliselt vastu: äi mõtsal pole rammusast puudu. Meie vööndi rahvas on olnud praktiline ning kogu mahasaetud materjali ikka ää kasutanud. Veel 30 aastat tagasi sai laga mahajätmise, tamme või pärna mahasaagimise eest trahvi. Võib-olla polnudki nood sajad varasemad inimpõlved nii lollid midagi. Võib-olla olid palju nutikamad, kui me praegu oleme.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised