Kehtna kutsehariduskeskuses (KHK) alustasid sel sügisel kooliteed ka mittestatsionaarse õppe õpilased ehk endised Rapla täiskasvanute gümnaasiumi (RTG) õppurid. Algus ei ole olnud just sujuv. Osa õpilasi ja õpetajaid on allkirjastanud pöördumise, milles toovad kaheksal leheküljel välja suurel hulgal probleeme.
RTG lõpetas tegevuse ja sellest sügisest said mittestatsionaarses õppes õppijad asuda põhi- ja keskharidust omandama Kehtna KHK-s. Just sinna viidi üle RTG inventar, vähemalt osa töötajaid ning senised õpilased. Õppetöö on saanud kesta vaevu kuu, kuid selle aja jooksul on ilmnenud mitmeid probleeme, mille tõhusamaks lahendamiseks otsustasid mõned õpetajad ja osa õpilasi vormistada ametliku pöördumise koolijuhile Eero Kalbergile.
Pöördumine edastati koolijuhile 20. septembril ning vastust oodati oktoobri esimeseks päevaks. Seda vastust paraku ei tulnud, mistõttu edastati pöördumine omakorda haridus- ja teadusministeeriumile. Olukord tipnes koosoleku kokkukutsumisega direktori kabinetis esmaspäeval, 11. oktoobril.
Kirjalik, kaheksa lehekülge pikk pöördumine on kirjeldanud detailideni mitmeid olulisi murekohti, mis on takistanud allkirja andnud õpilaste ja õpetajate sõnul õppetööd. „Oleme teadlikud, et ükski muutus ei tule kergelt, ent see, mis hetkel toimub, ei ole enam mõistuspärane,” seisab pöördumise alguses. Õpilasi kimbutavad peamiselt mured seoses tunniplaani ja transpordiga, aga tõrkeid on esinenud ka õppeinfosüsteemide ning erinevate andmesüsteemidega. Näiteks ei ole osa õpilasi veel ametlikult õppurite nimekirjas.
Nii õpilasi kui ka õpetajaid teeb murelikuks, et mitu olulist õpetajat on kollektiivist hetkel puudu. Näiteks on täitmata eesti keele ja kirjanduse õpetaja koht, aga ka saksa ja vene keele õpetajat oleks juurde vaja. Õpetajad on väljendanud rahulolematust palgasüsteemiga. Kui seni oldi arvamusel, et lepingud oluliselt ei erine varasemast, tuli neil tegelikkuses üllatuda.
Kõige teravam murekoht on tõstatatud aga seoses põhikooliõppega. Nimelt on levimas kuuldused, et KHK ei soovi põhikooliõpet pikas perspektiivis jätkata. Pöördumine koos tõstatatud küsimustega jõudis eelmisel nädalal ka Rapla valla valimisdebatile.
Iga algus on raske
Vello Kübar, kes kuni RTG lõpetamiseni kooli juhtis ning hiljem asus KHK-s üldhariduse osakonda juhtima, otsustas septembrikuu kolmandal nädalal töölt lahkuda. „Tegin väga kiiresti lõpu, ei tahtnud haiguslehel olla,” ütleb Kübar. Nimelt halvenes endise koolijuhi tervis niivõrd, et ta tundis, et ei saa enam tööpostil jätkata. „Iga algus on raske,” ütleb Kübar kommentaariks pöördumisele. Ta on teadlik muredest, mis selles on tõstatatud. Ta tõdeb, et päris kõiki neid ta sinna ise kirja ei oleks pannud. Paljusid neist saab ja tulebki asutusesiseselt lahendada, leiab ta.
Kuid ka Kübar ise pöördus veel ametis olles ministeeriumi poole ühe probleemiga ja see on põhikooliastme õppe jätkumine. „Ministeerium peab sekkuma,” leiab Kübar. Endine koolijuht näeb, et kui riik soovib põhikooliastmes mittestatsionaarset õpet, tuleb tal ka sekkuda, et tagada selle jätkumine.
Kübar kinnitab, et põhikooliharidus ei olnud ainuke küsimus, mis KHK-s arutluseks laual oli. Ta tõdeb, et arutlused õpetajate palkade üle kestsid pikalt, mistõttu venis ka lepingute sõlmimine. „Meil oli selles osas erimeelsusi,” tõdeb Kübar. Paraku jäigi kooli juhtkond selles küsimuses oma meelestatusele kindlaks. Küsimusele, kas tervis hakkas tunda andma erimeelsuste ja arutelude tõttu või mitte, Kübar vastata ei soovi.
Probleemne on töötaja, mitte kool
KHK direktor Eero Kalberg ütleb telefonile vastates ja kõne põhjust kuuldes resoluutselt: „See on asutusesisene asi ja ei puutu teisse. Kui keegi meie töötajatest lehe poole pöördus, et lugu teha, siis ta varsti enam meil ei tööta.” Kui kinnitasime, et teema tõstatus valimisdebatil, selgitas Kalberg: „Sellisest koolist tulevad inimesed, kes üldse ei tea elust midagi. Anname selle lastehaiguse neile andeks.”
Kalberg viitab sellega valimisdebatil sõna võtnud inimesele, kes probleemidele osutas. See inimene osaleb ka ise valimistel ning on KHK-s tööl. Kalbergi sõnul tuleks igal inimesel kandideerides läbi mõelda, kuidas tegutseda selliselt, et see ei mõjutaks pere- ega tööelu. „Me oleme õppeasutus, me selgitame ja õpetame, kuidas tuleb teha,” kinnitas Kalberg.
Kui uurisime koolijuhilt, kuidas siis ikkagi nende probleemidega on, mis pöördumises tõstatati, vastas Kalberg: „Meil ei ole probleeme. Temal on probleem ja me lahendame selle. Koolis on kõik hästi. Õpilastel on kõik hästi.” Kalberg arutles, et valimisteperioodil võib juhtuda, et normaalsed inimesed käituvad veidralt. Kalberg leidis, et pöördumise koostanud töötajad ja õpilased on käitunud rutakalt. „Me alustasime õppetööd 13. septembril ja praeguseks on nad töötanud meil vähem kui kuu,” ütles ta. Kalberg kinnitas, et tehnilised üksikasjad leiavad järgmistel kuudel lahenduse.
