Puud annavad meie ümbrusele iseloomu ja on väärtuslik osa meie elukeskkonnast ka linnas. Paraku kimbutavad puid erinevad haigused ja vanusest tulenevad mured, mis võivad nad ohtlikuks muuta. Uurisime, mis puud täpsemalt ohtlikuks muudab, kuidas neid aidata saab, ja heitsime pilgu ka Rapla kõrghaljastuse olukorrale.
Puud üldiselt ja seega ka ohtlikud puud asuvad valla maadel ja eramaadel. Tiheasustusalal käivad otsused puude saatuse üle valla kaudu. Kui kellelgi tekib mõte oma aias puu maha võtta, siis ilma valla loata ta seda teha ei saa.
Eramaade puhul esitab inimene selleks vallale taotluse. Rapla vallaaednik Sirle Sule selgitas, et iga taotlus vaadatakse läbi ja langetatakse otsus. Mõnikord langetatakse ohtlike puude puhul ka ühine otsus võtta puu jälgimise alla, et näha, kuidas ta käitub. Sule lisas, et enamasti on inimeste taotlused siiski põhjendatud.
Eriti ohustatud on saared ja jalakad
Vallamaade puhul hoiab olukorral silma peal vallaaednik ise. Lisaks kuivanud okste hulgale puuvõras ja murdunud okstele on tema jaoks ohumärgid ka näiteks seenkehad puutüvel või muud tüvekahjustused. Okaspuude puhul tuleb jälgida vaigujooksu. Varakevadel saab testida ka puude mahlade liikumist. Ohumärk võib olla, kui puu latva jõuavad mahlad oluliselt hiljem kui alumisse ossa.
Sule lisas, et vastavalt vajadusele kaasab ta Rapla vanade ja kõigile armsaks saanud puude puhul arboristi, et konsulteerida. „Ise lõpuni tark ei ole ja me ikka arutame teinekord need asjad läbi, et mis siis mõistlikum on,” rääkis ta.
Arborist Heigo Mikkor lisas, et kõige tihedamini on puude ohtlikuks muutumise algne põhjus noorena tegemata jäänud hoolduses. Puud kasvavad suureks topeltharuga. „Tavaliselt üks suur haru murdub lihtsalt ära,” rääkis Mikkor.
Ohtlikuks võivad puud muutuda ka vanuse ja haiguste tagajärjel. Mikkor tõi välja, et kõige tõsisemad haigused kimbutavad hetkel saari ja jalakaid. Saaresurm ja jalakasurm on seenhaigused, mis levivad läbi õhu ja tapavad puu kiiresti. „Puu kukub jala pealt,” kirjeldas Mikkor. „Kui järgmist põlvkonda ei tule, mis on sellele haigusele immuunne, surevad kõik saared ja jalakad Eestis ära põhimõtteliselt,” tõdes ta.
Mida ohtlike puudega teha?
„Ükskord jõuavad kõik puud sellesse ikka, et nad on liiga vanad,” ütles Mikkor. Sellisel juhul saab aidata arborist. Veel enne, kui puu maha võtta tuleb, saab arborist sellele pisut eluiga juurde anda. Et puu enda raskuse all ära ei murduks, saab selle võra vähendada. „Kõik oksad lõigatakse kuskilt maalt, õigest lõikekohast tagasi. See annab puule eluiga juurde,” ütles ta.
Ideaalsel juhul tuleks arboristi arvates linnapuid iga aasta hooldada. „Võib-olla ei peagi iga aasta midagi tegema, aga ideaalne oleks, kui kõik puud oleks kaardistatud. Siis oleks teada, mis selle puuga on juba tehtud ja mida tuleks tulevikus teha,” arvas ta.
Reaalses elus selleks muidugi nii palju ressursse ei ole. Sule ütles, et enamasti hooldatakse käidavamates kohtades asuvaid puid. Samuti neid, mille puhul on näha, et puu vajab turgutust. Vald on suur, puid palju ja arboristiteenus mitte kõige odavam. Seega tuleb langetada valikuid.
Hooldustööde osas sõltub samuti palju puu liigist. „Praegu mina näiteks vahtrale ja kasele hoolduslõikust enam tegema ei läheks,” ütles Sule. Üldiselt oktoobri lõpust kuni kevadel lehtede väljaarenemise ajani hoolduslõiget teha ei maksa. Valel ajal ja valesti tehtud hooldus võib puule saatuslikult viga teha. Sule lisas, et enamasti sätib ta hoolduse juulist augusti alguseni. Sel ajal on lihtne näha kahjustunud oksi ja samas teevad tööd puule ka kõige vähem liiga.
On selge, et ühel hetkel ei ole ka enam ainult hooldusest abi ja puu tuleb maha võtta. See on tihtipeale emotsionaalne küsimus. Ühtäkki on tühjus puu asemel, mida oleme harjunud iga päev nägema ja mille kõrval pingil oleme käinud mõtteid mõlgutamas. Puud saavad aastakümnetega meie elukeskkonna osaks ja peame neid paratamatult armsaks. Seega kerkivad alati üles ka küsimused, kas raie oli ilmtingimata vajalik.
Mikkor ütles, et linnapildis tema arvates puid liiga kergekäeliselt maha ei võeta. Pigem võib seda ette tulla eraisikutega. Tema jaoks ei ole sügisel maha langevate lehtede hulk piisav põhjus puu maha võtta. Ta rääkis, et teinekord tuleb inimestele vanade suurte puude häid külgi näidata ja nii mõnelgi korral on tal õnnestunud mõni väärikas puu langetamisplaanidest päästa.
Ka Sule tõdes, et puudesse puutuv on tihtipeale emotsionaalne teema. Samas tuleb linnapildis lisaks puude kaitsmisele mõelda ka ohutusele. Selle aasta jooksul on valla maadel võetud maha umbes 30 puud.
Langetatud puude asemel võime linnapildis loomulikult ka uusi puid märgata. Sule selgitas, et asendused ei ole identsed ehk siis langetatud puu asemele samasse kohta sama liiki alati ei istutata. Puude asendamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju on tal seal ruumi kasvada. „Tamm on väga tore, pikaealine ja väärt puu, aga tal peab olema ruumi,” selgitas Sule. Tänavate ääres tuleb arvestada ka sellega, et puu tulevikus nähtavust ei varjaks.
Sule rääkis, et igale konkreetsele olukorrale vaatab ta individuaalselt otsa, et siis otsustada, milline puu sinna kõige paremini sobiks. Viljandi maantee äärde istutati hiljuti üheksa pärna. „Viljandi maanteele ma tahtsin väga sellist suuremat puud ikkagi tagasi,” kirjeldas Sule. Varem oli sealt maha võetud kehvas seisus remmelgaid ja vahtraid.
Puude asendamisel tuleb vallaaednikul seega omajagu palju erinevaid aspekte arvesse võtta. Viljandi maantee äärde saigi välja valitud pärna sort nimega “Pallida”. See on harilikust pärnast natuke väiksem ja kompaktsem. Ja samas tuleb puude valikul arvestada, et terve linna vaates oleks ka piisavalt mitmekesisust.
Rapla jõulukuuse tervis ei ole kiita
Jõuame jutujärjega nende puudeni Raplas, mille tulevik tundub tume. Tähelepanelikumad on kindlasti märganud, et harjumuspärane jõulupuu kiriku kõrval on tänavu üpris kollast tooni. Sule kinnitas, et jõulupuu tõesti ei tunne ennast hästi. Puu tüvel on tugevad vaigujooksud. Kuuse tervis on kehv olnud juba paar viimast aastat. Talvel puuriti puusse auk, et püüda välja selgitada, mis teda täpsemalt vaevab. Täit selgust selle osas ei ole tänaseni. Kindel on aga see, et puu eluiga hakkab otsa saama. Sule kahtlustab, et tegemist võib olla juurepessuga.
Ta teab, et kuuse mahavõtmine tekitaks vastakaid tundeid. Teisalt teadvustab ta, et raiet ei saa ka lõputult edasi lükata. Kuused on tuulemurru osas tundlikud ja keegi ei sooviks näha puud ümber kukkumas. Vald on jõulupuu osas juba pisut ka nõu pidanud. Ilmselt hakkab edaspidi jõulupuu ülesannet täitma naaberpuu. Sule ütles, et praegu ei ole veel otsustatud, kas ülesannete väärikas üleandmine leiab aset tänavu või hiljem. „Seisund on kehv ja ma ütlen ausalt, ma ei julgeks raieaega väga kaugele enam lükata,” lisas Sule.
Samas piirkonnas on kehvas seisus teisigi puid. Sule tõi välja võimsad hõberemmelgad jõekaldal kiriku kõrval. Inimesed on harjunud nende juures peatuma, pingil istuma ja ajaviiteks parte vaatama. Kaldal oli kokku neli puud. Üks neist murdus ise ära. Sule tõdes, et tegelikult on ka allesjäänud puud kehvas seisus ja tuleks sealt ära võtta. „Aga kuna nad on nii võimsad seal, siis ei raatsi,” jätkas ta. Vanade puude eluiga on pikendatud ka arboristide abiga. Aastate jooksul on nad kergendanud puude võra, eemaldanud kuivanud oksad ja ristimurrud. Seda kõike lootuses, et puud veel natuke kestaksid ja samal ajal inimestele ohtlikud ei oleks. Tegelikult on kord juba ühe puu küljest murdunud suur oks all asuva pingi peale kukkunud. Õnneks keegi viga ei saanud. Sule tõdes, et kuigi puud on tõesti võimsad, annavad tänased jõupingutused vaid ajutist leevendust. Ühel hetkel tuleb meil nendega hüvasti jätta. Taas jõuame tõdemuseni, et linnapildis on samamoodi oluline mõelda ka ohutuse peale.
Seda enam tasub meil väärtustada võimsaid puid, kuniks neid on. Seda nii linnapildis kui ka koduaedades.
Aiaomanikele jagas Heigo Mikkor kaks nõuannet, kuidas puu tervisele teadmatusest mitte kahju teha. Nimelt ei tasuks tema sõnul puude peale metsviinapuud kasvama panna. „Need tapavad lõpuks puu ära,” ütles ta. Samuti ei tasu puu ümber teha kõrgendatud peenart. Sellega maetakse juurekael ära, puu ei saa õhku ja kuivab ära. Tahetakse küll kena tulemust, kuid selle käigus tehakse puule endale liiga.
