„Mulle põhimõtteliselt ei meeldi teha asju, kui ma ei tea, mida ma teen. Mulle on hästi oluline, et kui ma suu lahti teen, siis ma tean, millest räägin, ja ma tõesti ei teadnud sotsiaalvaldkonnast mitte midagi,” selgitab Maarja Võrk, miks otsustas ülikooli astuda.
MTÜ Töömaja üks eestvedajaid, viie lapse ema Maarja Võrk otsustas pärast 26-aastast pausi taas koolipinki istuda. Ta lõpetas bakalaureuseõppe kiitusega ning astus ka magistriastmesse. Õpingud hakkasid kohe vilja kandma ning pingutused on end mitmekordselt ära tasunud.
Esmalt paistis silma Maarja lõputöö sõltuvusprobleemidega inimeste kogukonda integreerimisest. Tööd tunnustati üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil sotsiaalministeeriumi eripreemiaga. Siis aga pälvis tähelepanu Maarja ise ning tänavusel täiskasvanud õppijate tänuüritusel anti talle üle „Aasta õppija 2021” eripreemia.
1000-kroonine särk
„Minu elu on olnud natukene kummaline, nagu tagurpidi olen asju teinud,” ütleb Maarja oma eluteest rääkima hakates. „Kõik algas õigesti. Lõpetasin kooli, läksin edasi õppima ja lõpetasin Tartu kunstikooli. Sain sealt keskerihariduse. Kaks aastat käisin siis edasi hoopis piiblikoolis ja töötasin mõnda aega koguduses. Siis abiellusime Villyga ja hakkasid lapsed sündima,” jutustab ta. Järgnesid kümme aastat, mil Maarja oli kas rase või imetav ema, töö ega õpingute peale polnud aega mõeldagi.
Kuidagi aga tuli ära elada ja tegusad inimesed, nagu nad on, asusid nad nuputama, mis nende tegevusala võiks olla. „Ma tegin Villyle ühe linase särgi ja ta läks sellega tänavale. Kaks tuttavat astusid talle ligi ja küsisid, mis särk see on?” räägib Maarja. See oli 2005. aastal, kui nad elasid veel Rakveres.
