19.4 C
Rapla
Teisipäev, 5 juuli 2022
spot_imgspot_img

Raplamaal on Rail Balticu projekteerimine lõpusirgel ja ristumiste ehitamine alanud

Sisuturundus

2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõpevad tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta alguses. Hoiame teid kursis, kuidas nii projekteerimis- kui ka ehitustööd Rapla maakonnas edenevad ning ootame teid küsimusi esitama ja tagasisidet andma.
Harju-Rapla maakonnapiirist Tootsini ulatuv projekteerimislõik on 71 km pikk ning koosneb viiest alamlõigust. Raudtee projekteerimistöid teostab Hispaania insenerifirma IDOM ja raudteega ristuvate objektide (viaduktid, ökoduktid, sillad, tunnelid) rajamise eest vastutab Rail Baltic Estonia.
Projekteerimisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), et leida raudteele parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui ka inimkeskkonnaga. Keskkonnamõjude hindamine toimub Rapla maakonnas ning Pärnu maakonnas kuni Tootsini kulgevas projekteerimislõigus kolmes osas.

Raudteelõik hõlmab Raplamaal:
* 5 raudteesilda
* 19 maanteeviadukti
* 1 raudteeviadukti
* 12 ökodukti
* ca 100 truupi vee ja loomade läbipääsuks.

Tänaseks on alustatud Rapla maakonnas viie ristuva rajatise ehitustööde ettevalmistamisega.

Alamlõik nr 1 – Kohila
Ettevalmistustöödega ollakse kõige kaugemale jõutud Kohila vallas asuvate Loone ja Urge ökoduktide osas, samuti käib töö Künka tee viadukti ning Tagadi tee viaduktiga. Loone ökodukti ja Künka viadukti hakkab ehitama AS YIT Eesti, Urge ökodukti AS GRK Infra ning Tagadi tee viadukti AS TREV-2 Grupp. Oktoobris on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kinnitamiseks ka keskkonnamõjude hindamise aruanne. Järgnevatel kuudel on plaanis lõpetada Kohila alamlõigu viaduktide, sildade, ökoduktide ja raudtee põhitrassi põhiprojektide koostamine. Kavas on ka Kohila alamlõigu keskkonnamõjude hindamise aruande ettevalmistamine avalikustamiseks.

Alamlõik nr 2 – Alu-Mälivere
Augustis sõlmiti Kalevi ökodukti ehitusleping aktsiaseltsiga TREV-2 Grupp. Ehitus peaks prognooside kohaselt valmima 2022. aasta lõpuks. Valminud on raudtee ja selle juurde kuuluvate kohtobjektide põhiprojekti lahenduste esimesed versioonid. Täpsustatud on projekteeritava 1435 mm ja olemasoleva 1520 mm raudteetrassi lõikumise ja ehitusaegsete ajutiste ümbersõitude tehnilist lahendust. Alu-Mälivere projekteerimislõiku jääb ka kaks keskkonnamõjude hindamise lõiku, mille aruanded on valmimas käesoleva aasta viimases kvartalis.

Alamlõik nr 3 – Kärpla-Alu
Esitatud on esimesed versioonid kohtobjektide läbivaatuseks. Kärpla–Alu alamlõigu raudtee põhitrassi põhiprojekt ootab veel sisendit KMH aruandest. Järgnevatel kuudel on planeeritud raudtee ning riigitee Kehtna-Põlma ristumise lõplik esitamine ja kinnitamine, mis loob eeldused objektiga ehitushankesse liikumiseks.

Alamlõik nr 4 – Selja-Kärpla
Selles lõigus on lõpetatud suurem osa vajalikest geoloogilistest uuringutest ja tegeletakse põhiprojektide koostamisega. Samuti on teostamisel keskkonnamõjude hindamise aruanne. Aasta lõppu on planeeritud Selja–Kärpla alamlõigu raudtee põhitrassi põhiprojekti läbivaatuseks esitamine koos keskkonnamõjude hindamise aruandega.

Enne keskkonnamõju hindamise aruannete avalikustamist ning enne vastavaid avalikke arutelusid saab kaardirakenduses tutvuda projekteeritud lahendustega. Kaardirakendus on leitav Rail Baltic Estonia kodulehel www.rbestonia.ee.
Kõik küsimused projektlahenduste kohta on oodatud ühisettevõtte RB Rail AS aadressile [email protected] ning küsimused keskkonnameetmete kohta palume esitada KMH teostajale SKEPAST&PUHKIM OÜ, [email protected].
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võtke ühendust: Arto Lille, rajatiste ja põhitrassi projektijuht – [email protected]

Maade omandamine
Maade omandamine toimub paralleelselt põhiprojekteerimisega. Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks eraomandist 348 maatükki – Kehtna vallas 36 maatükki, Kohila vallas 117 maatükki ning Rapla vallas 195 maatükki. Maade omandamise menetlusi viib läbi Maa-amet.
Maade omandamisega seotud küsimuses võtke ühendust:
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maakorraldaja-planeeringute ekspert – [email protected]

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised