8.3 C
Rapla
Teisipäev, 17 mai 2022
spot_img

Lumelükkamise ülevaade: Seal, kus töövõtjad ei vahetunud on rahulik

Lund on sel aastal rohkem kui mõnel varasemal aastal. Vahepealsed sulailmad küll mingil määral koguseid vähendavad, kuid lund tuleb lükata ka siis. Uurisime Raplamaa neljast vallast, kuidas nad ise lumelükkamisega hakkamasaamist hindavad ja millega enim probleeme on.

Kohila vallas tunnistas teedespetsialist Gert Küling, et teatud nurinat on olnud seoses majapidamistega, mis jäävad lumelükkaja poolt tähelepanuta või pole reageerimisaeg piisavalt kiire. Suuremalt jaolt on teed küll lahti lükatud ja sõidetavad-kõnnitavad. Kohila vallas lükkab teid lahti Leonhard Weiss Viater Ehitus AS, mis on seda teinud aastast 2019. Kaks perioodi, mille jooksul on kehtinud leping sama ettevõttega, on ka välja toonud vajakajäämised, mida järgmise perioodi lepingus muuta saaks. Praegust lepingut peab Küling näiteks natuke liiga üldsõnaliseks, kuid varianti kasutada järgneval perioodil väiksemaid ettevõtteid, ei pea ta samuti võimalikuks, kuna see suurendaks liiga palju valla halduskoormust.

Probleemid saavad Külingi sõnul alguse peamiselt sellest, et valda tulevad uued elanikud, kelle teed vajavad talihoolet, kuid kaarte, mille alusel teid lahti lükatakse, ei jõuta nii kiiresti täiendada, kui vajadus on. Enamasti kannab vald uued talihooldust vajavad teed kaardile sügisel. Hooaja sees muudatuse tegemine võtab aega – info tuleb registrisse ja kaartidele kanda ning lumelükkajale edastada. Seetõttu võivad mõned majapidamised esialgu tähelepanuta jääda. Reageerimisaja kohta sõnas Küling, et sama ettevõte ajab lahti ka riigiteid ja vaatamata alltöövõtjate kasutamisele ei pruugi nad igale poole nii kiiresti jõuda, kui vaja on.

„Eks ma saan aru – kui lumi maha tuleb, tuleb see korraga igale poole ja korraga ja kui ettevõttel on masinad ka riigiteede hoolduses laiali, siis on probleem selles, et meie kohalikele väiksematele teedele ei pruugi nad jõuda,” sõnas Küling.

Lumevallide koristamist korraldab aga vald ise ja kõnniteede jaoks on teehooldajal alltöövõtja. Külingil ei ole tema suhtes otseselt pretensioone, kuid ta lisab, et tegemist on sisuliselt ühe mehe ettevõttega ja seetõttu tuleb olla mõistev, kui lumelükkamine hilineb.

Küll tõi Küling välja mõned probleemid, mis lumekoristust raskendavad. Näiteks pargitakse autosid teede äärde nii, et lumetõrjet tegev traktor ei mahu nende vahelt läbi ja mõni lõik jääb seetõttu tegemata või saab kehvasti lükatud. Teine mure on erateedega, millele on taotletud talihoolet, kuid kui teel on takistused (näiteks puittaimestik) või tee on amortiseerunud, ei saa sealt lund lükata. Küling paneb inimestele südamele, et peale traktorile ette jääva haljastuse kärpimise tasuks enne talve märgistada ka teeääred ja võimalikud takistused.

Samuti märgib Küling, et kuigi see kõlab naiivselt, on tegemist siiski talvega ja tuleb aru saada, et talvised teeolud ongi libedad ja lumised, ning mõista, et lumelükkaja ei suuda jõuda kohe ja kõikjale korraga.

Kehtna valla keskkonnaspetsialist Aivar Puur sõnas, et nemad ei saa sel aastal lumelükkamise üle kurta. Kokku on vald jagatud seitsmeks piirkonnaks, millest enamikul teeb talihoolet kohalik ettevõte, osal puhkudel on aga lepingud tehtud kaugemate ettevõtetega. Lepingud on sõlmitud kuni 2023. aastani. Puur lisas, et eks mingil määral tehakse ka järelevalvet, kuid otseselt nad mõõteriistadega teede olukorda üle vaatamas ei käi. Juba silmaga on näha, kas on korrektselt lükatud, ja reageeritakse ka elanike kaebuste peale. „Kui on kaebus, siis on alust arvata, et ei ole kõige paremini see töö teostatud,” sõnas Puur. Eelmise nädala seisuga julgeb ta aga väita, et kaebusi ei ole neile lumelükkamise kohta sel hooajal praktiliselt tulnud.

Muidugi juhtub vahel, et mõni teeots sõidetakse kinni ja Puuri sõnul tuleb see suuresti sellest, kui töid teostavad erinevad firmad. Näiteks on tegemist riigitee ja vallateega, üks sahk lükkab teise saha tehtud töö kinni ja inimene ei saa kodunt välja või koju. Kaebusi selliste juhtumite kohta ei ole aga sel hooajal valda jõudnud. Võib-olla on olnud abi ka sellest, et valla kodulehel on näha, kes millises piirkonnas lumelükkamisega tegeleb, kontaktid on juures ja inimesed võtavad vajadusel otse teenusepakkujaga ühendust.

Kõnniteede lumest puhtaks tegemise eest vastutab iga teenusepakkuja oma piirkonnas, ainult Kehtna alevis on selle jaoks eraldi lükkaja. Puur lisas, et libeduse tõrjeks on graniitkillustik tellitud ning Kehtna ja Järvakandi alevi kõnniteedel tehakse vajadusel ka libedusetõrjet.

Kui on vajadus, veetakse ära ka liiga kõrgeks kasvanud ja vaatevälja takistavad lumekuhjad. Lepingutes on kirjas, et üle 70 cm lumevallid tuleb ristmike äärest teisaldada, kuid Puur lisas, et peale ristmike toimitakse samamoodi vallas olevate väheste ülekäiguradade juures.

Lepingutes on kirjas ka see, et kella seitsmest hommikul kuni õhtul kella kümneni peavad teed vastama esimesele seisunditasemele ning tiheasustusaladel ja tähtsamatel teelõikudel peab tagama läbitavuse sõiduautoga ja jalgrattaga kl 6.30-9 ning vajadusel pärast lõunat 15-20. Lund lükatakse ka sulailmadega, kui tekkinud lumesegu paksus ettenähtud piire ületab.

Puur paneb inimestele südamele, et nad erateede puhul jälgiks, et lumega allapoole kaarduvad puuoksad ei takistaks masinatel lumelükkamist. Tuleb arvestada, et masinate kõrgus on 4 meetrit. Samuti tuleb märgistada teeäärtes asuvad suuremad kivid. „Kui probleeme on, siis tuleb lumelükkajate endiga suhelda ja ka vallale teada anda, kus probleem on, küll leiame lahenduse,” sõnas Puur.

Märjamaa vallas korraldati hiljuti uus hange ja seetõttu on mõnes kohas uued lükkajad. Teedespetsialist Annika Urbel ütles, et seal, kus töövõtjad ei vahetunud, on rahulik. „Mehed on tuttavad, on teada, kust lükkama peavad, ja majapidamised on neile tuttavad. Uute puhul aga tuleb kõnesid, kuna mõned majapidamised on vahele jäänud,” sõnas Urbel. Kuna lund on palju, hakkavad nüüd tekkima teeotstesse vallid, kuid see on paratamatu nähtus.

Urbel rääkis, et ilmselt kõige nõudlikum elanikkond on Märjamaa alevis ja seal tekib ka kõige rohkem probleeme lume paigutamisega teeäärtesse. Tiheasustusalal võetakse ka kõige rohkem vallaga ühendust, kuid kuna lepingu järgi on otsene kontaktisik töövõtja, ei tea Urbel, palju neile helistatakse. Kui kaardile on vaja majapidamisi lisada, siis pöördutakse teedespetsialisti poole. Vajalikud kontaktid on valla kodulehel kergesti leitavad.

Eelmisel nädalal ei olnud olukord ristmike ja ülekäiguradade juurde tekkivate lumekuhjadega nii kriitiline, et oleks pidanud lumevedu korraldama hakkama, ütles Urbel. Sellest oli hiljuti juttu ka transpordiameti töövõtja Leonhard Weiss Viater Ehitus AS-i esindajaga ja ühiselt leiti, et veel lund ära ei veeta, kuid ollakse stardivalmis. Tegutsetakse siis, kui lumevallid võivad hakata ohtlikke olukordi tekitama.

Üldine pilt on Urbeli sõnul aga selline, et kriitikat ei ole talihoolde seis saanud. Eraldi ei kontrollita, kuid Urbel ütles, et ta jälgib teede olukorda ja ka inimesed annavad teada, kui tundub, et seisunditasemed ei vasta nõuetele. Märjamaal on seisunditasemed sellised, et koheva lume paksus ei tohi olla alevis üle 8 cm ja mujal üle 10 cm. Seisunditasemed peavad olema tagatud hommikul kella kaheksaks ja eelisjärjekorras aetakse puhtaks munitsipaalasutuste nagu koolid ja lasteaiad esine. Ka sulaga lükatakse teid puhtaks, et rööpaid ei jääks.

Kõnniteede puhastamine on Märjamaa alevis valla haldusosakonna ülesanne. Varbolas ja Vana-Vigalas on see aga teenusena sisse ostetud.

Hajaasustustes korraldab vald tee lahtilükkamise kõikide valla elanike majapidamisteni. Kuid Urbel paneb samuti inimestele südamele, et tee oleks 2 m laiuselt ja 4 m kõrguselt (oksad) vaba. „See on see, millega jooksvalt tegeleme – traktorid ei mahu ära. Lubame kõigil lükata, aga tegelikult ei ole võimalik kõigil teha lumetõrjet,” sõnas Urbel. Lumelükkamise masinad on kõrged ja kui need jäävad okste taha kinni, võib see masinat lõhkuda.

Rapla valla majandus- ja planeeringu valdkonna abivallavanem Triin Matsalu ütles, et alati võiks lumelükkamisega asi parem olla. Kuigi ta ise kõigega rahul olla ei saa, ütles ta, et nad proovivad valla poolt teha kõik selleks, et teed oleksid tänases olukorras läbitavad. Peamiselt on probleeme erateede lükkamisega. Matsalu tõi välja, et juba aastast 2019 on olemas määrus, mis näeb ette, et kui Rapla valla eratee omanik tahab, et tema teel talihoolet teostataks, peab ta selleks esitama avalduse. Samuti on nõue, et taotlejal on valda sissekirjutus ja toimiv jäätmevedu. Matsalu põhjendas viimast nõuet sellega, et kui inimene väidab, et tal ei ole vajadust jäätmeveoks (ehk ta ei ela seal), siis tekib küsimus, milleks on talle lumetõrjet vaja. Sissetulevaid avaldusi menetletakse jooksvalt, kuid info jõudmine teenusepakkujani võtab aega. Selleks, et näha, kas tee on talihoolde kavas ja kes selle puhastamise eest vastutab, tuleb valla kodulehel avada interaktiivne kaart („Lumetõrje Rapla vallas”). Sellelt kaardilt saab ka eratee omanik vaadata, kas tema tee puhastamise eest vastutab omavalitsus.

Matsalu rääkis, et ajaliselt on lumelükkajal kohustus 12 tunni jooksul pärast saju lõppu teed lahti lükata. Erateede puhul alustatakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppemist või juhul, kui lume paksus on 20 cm.

Suur murekoht on Matsalu sõnul autod, mis on pikemaks ajaks pargitud kitsaste teede äärde ja avalikesse, teenindusasutuste parklatesse ning takistavad lumelükkamist ja -vedu. Teisalt võib ka juhtuda, et sahk läheb selliselt parkiva auto vastu. Autoomanikud võiksid leida autole koha kas enda hoovis või mõnel eraplatsil. Matsalu lisas, et valla teede ääres võib muidugi parkida, kuid talvisel ja lumerohkel ajal tuleks suhtuda olukorda mõistvalt ja hoida oma autot mujal.

Kõnniteede puhastamise ja libedusetõrje eest vastutab vald. Matsalu sõnul ei ole aga pehme lumega kaetud teele mõtet graniitkillustikku lisada, sest see kaob lume sisse. Kildu lisatakse siis, kui tee on jääs, näiteks sula ajal.

Erinevalt Märjamaa ja Kehtna vallast inimesed ise lumelükkaja poole pöörduda ei saa. „Pöörduma peab ikka valla poole, mitte et iga eraisik hakkab otse traktoristi poole pöörduma ja nõudmisi esitama. Tellija pool on ikka vald ja me peaksime eelnevalt nendest probleemidest teadma ja meie edastame need,” sõnas Matsalu.

Ka Matsalu leiab, et ei saa eeldada, et sahad on kohe väljas, kui lumehelves kukub. Samuti toonitab ta vajadust märgistada suured kivid ja ka lillepeenrad, mille puhul ei taheta, et sahk sinna otsa sõidaks.

Matsalu jääb vaatamata probleemidele, mida lumerohkus on toonud, positiivseks ja ütleb, et see aeg aitabki murekohad välja tuua, neile saab lahendused leida ja seetõttu on järgnevatel aastatel sarnases olukorras lihtsam.

Rappeli keskuse parkla sai uue lumelükkaja

Veel möödunud nädalal oli üks Rapla linna murekohti liiklejate jaoks Rappeli keskuse liiga lumine parkla. Rapla vald siin ise midagi teha ei saa, kuna tegemist on eramaaga ja parklat haldab äriühing. Triin Matsalu sõnas, et varem on nad hoone haldusjuhti teavitanud, kui lumi parklas liiklemist takistab, kuid korrale kutsumise õigust neil ei ole.

Rappeli keskuse haldusjuht Ivo Gendrikson sõnas, et nende hoolduspartner sai just eelmine nädal uue lumelükkaja. Ta on teadlik, et parklas oli lükkamata lumega tõesti probleeme, kuid loodab, et nüüd olukord paraneb.

 

 

 

spot_img

4 KOMMENTAARID

4 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
külamees
19/01/2022 07:15

Ei ole eriti kursis teiste valdadega aga see mis Rapla vallas toimub on lausa maksumaksjatele näkku sülitamine. Kolm päeva pärast lumesadu sai suure sõimamise tulemusena tee lõpuks lahti lükatud.

Hundu190
19/01/2022 08:57

siin ei suudeta isegi viljandi mnt kõnniteed lahti lükata, ainuke mida puhastatakse on rapla vallamaja esine, seda kraabivad ja öösel käib belarussiga lume ära vedu et keegi ei näeks(raplas ei kehti öörahu)

Annika
19/01/2022 10:50

Aitäh! Kaiu osavallas lume lükkajatele!

Villu Purilast
19/01/2022 11:48

Väga nigelaks on asi jäänd jah!!!!

5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised