4.9 C
Rapla
Kolmapäev, 18 mai 2022
spot_img

Rohelised Sõnumid: Aasta loom 2022 on pruunkaru

Käesoleva aasta loom on pruunkaru. Tiitli võttis ta üle rotilt.

Karulaste sugukonda esindab Eestis vaid üks liik ja see ongi pruunkaru. Karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Samas tähendab suur arvukus, et tihenevad ka inimese ja karu kokkupuuted. Just seetõttu tuleb mõista suurkiskjate olulisust meie looduses ning tunda nende eluviise.

Pruunkaru (Ursus arctos) on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti. Küll aga võib sagedasti leida märke karude kohalolust – käpajälgi metsateel, värskeid hunnikuid ja paraku vahel ka rüüstatud mesitarusid. Karu aasta üks eemärke on anda ülevaade sellest, millist elu Eesti karud elavad, kui palju neid meie metsades on ning miks on nende arvukus kasvamas. Kindlasti huvitab igaüht ka see, kas metsa minnes peaks karu pelgama ja kuidas teda kohates käituda.

Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda kommenteerib karu valimist aasta loomaks: „Suurkiskjatega kooseksisteerimine vajab nendega arvestamist, et vältida liigseid konflikte. Tuleb arvestada nii ühiskondliku taluvuse piiriga konfliktide osas kui ka looduses toimuvate protsessidega. Selleks peame aga Eesti karude eluolu paremini mõistma ning neid teadmisi üldsusega jagama.”

Karu aastal toimuvad karuteemalised vestlusõhtud, karumatkad ning leiab aset karumaalide näitus. Samuti on võimalik osaleda luulevõistlusel ning fotokonkursil. Karu aasta tegemistel ning karudel endil saab silma peal hoida, jälgides karublogi Looduskalendris ja Natouresti kodulehel. Maist oktoobrini on üleval ka RMK online karukaamera Väätsa metsades ning tööd käivad selle nimel, et taas tuleks karukaamera Looduskalendris. Teist aastat järjest on õpilastel võimalik teha valik aasta looma loovtöö teemade seast terioloogia seltsi kodulehel. Karu aasta avatakse pidulikult rahvusvahelisel karupäeval 23. märtsil Tallinna loomaaias. Selleks ajaks on karud tõenäoliselt ka juba taliuinakust ärganud.

Aasta tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender.ee, Natourest, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Loomaaed, Tartu Harrastuskunstnike Klubi, MTÜ Aasta Loom, RMK, Alaveski loomapark, Eesti Loomaaiasõprade Selts, Tartu Ülikooli terioloogia õppetool.

Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Loom eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga.

Pruunkaru

Mõõtmed. Isased on suuremad kui emased, kaaludes 100–315 kg, emaste kehakaal jääb vahemikku 60–200 kg, tüvepikkus on 150–280 cm.

Välimus. Tugeva kehaehituse, lühikese jämeda kaela ja massiivse peaga loom, meie kiskjalistest on ta suurim. Keha põhivärvus varieerub mustjaspruunist punakaspruunini, karvastik on pikk ja tihe. Karvavahetus on üks kord aastas, algab aprillis ja lõpeb sügisel. Sügisel, Eesti oludes augustis-septembris, pakseneb karvkate talvekasukaks. Saba on lühike ning väliselt vaevalt nähtav. Pruunkarul on 42 hammast.

Tegevusjäljed. Käies toetab karu maha eesjäsemest vaid varbad ja pool kämblapäkast, tagajäse toetub maapinnale kogu ulatuses varvastest kannani. Eesjäseme kämblapäka jälje laiuse järgi saab umbkaudu hinnata karu vanust: 5–9 cm laiuse jälje jätab sama aasta karupoeg, 9–11 cm jälje 1,5-aastane karu, 11–13 cm laiad on täiskasvanud emakaru ja alates 14 cm täiskasvanud isakaru jäljed. Territooriumi märgistab küüntega puid kraapides, murdes või hammustades; samuti uriiniga, püherdades selles ning hõõrudes kehaga puutüvesid.

Eluviis ja käitumine. Öise eluviisiga loom, päevast aktiivsust on rohkem jooksuajal, sügisel marjadest toitumise ajal ning häirimise puhul. Üldiselt üksikeluviisiga loom, kuid toidukülluse korral, ka hooajati, võib palju karusid koguneda ühte piirkonda. Eestis magavad karud talvel taliuinakut. Enne taliuinakut, tavaliselt novembri esimesel poolel, valmistab endale ette talipesa. Eestis on pesa vaiksemates varjulistes kohtades, nt tuule murtud puude all või tihedas kuusenoorendikus. Karu kraabib pinnasesse lohu, mille põhja tassib veidi puuoksi, lehti, rohtu või sammalt, kuid magamisase võib olla ka vooderdamata. Taliuinak kestab Eestis märtsi-aprillini, poegadega emased väljuvad pesadest hiljem (aprilli lõpus, mai algul). Sündimisjärgsel talvel talvituvad pojad veel koos emaga, kolmandal aga emast eraldi. Karud on territoriaalsed loomad, vanade isaste territooriumid kattuvad mitme emase omaga.

Allikas: Eesti Terioloogia Seltsi õppematerjal

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised