Koos eelmise volikogu koosseisuga lõpetasid töö ka Rapla vallas tegutsenud osavallakogud. Kogukonnakomisjon on võtnud suuna osavaldade lõpetamiseks. See eeldab aga rahvaküsitluse läbiviimist, millest komisjon püüab mööda hiilida.
Täna ollakse Rapla vallas olukorras, kus reaalselt saaks moodustada vaid ühe osavallakogu. Nimelt sätestab nii Juuru kui ka Kaiu osavalla põhimäärus, et osavallakogusse kuulub seitse liiget. Osavallakogu ise aga moodustatakse valimistel osalenud selle piirkonna kandidaatidest, eelisjärjekorras valituks osutunud inimestest. Juuru piirkonnast kandideeris volikogusse vaid viis inimest. Ühe liikme siitilmast lahkumisega seonduvalt on piirkonna esindajaid alles neli. „See tähendab, et seal ei saa osavallakogu olemasoleva põhimääruse järgi moodustada,” selgitas kogukonnakomisjoni esimees Anne Kalf.
Ta jätkas selgitusega, et ka Kaius on olukord nigel. Piirkonnast kandideeris kaheksa inimest. Kalf lisas, et osavallakogus peab olema ka võimalus asendusliikmeteks. See tähendab, et täna jääb Kaius napilt üks inimene asendusliikmeks. Mäletatavasti Raikkülas osavalda ühinemise järel ei moodustatud.
Lahenduseks on osavaldade lõpetamine
Kalf rääkis, et probleemile lahendust otsides on välja pakutud võimalus osavallad lõpetada ja tulevikus ühtsetel alustel kõikides piirkondades kogukonnakogud moodustada. Seeläbi oleksid kaasatud ka Raikküla ja Rapla piirkond.
Kogukonnakomisjonis toimus põhimõtteline hääletus, kuidas edasi liikuda. Kümnest kohal olnud liikmest kaheksa toetas osavaldade lõpetamist, et liikuda edasi piirkondlike kogudega.
Põhimääruses on mõistagi sätestatud, kuidas osavalla tegevuse lõpetamine toimuma peaks. Paragrahv 11 lõige kolm ütleb, et osavalla lõpetamiseks korraldatakse osavalla elanike rahvaküsitlus. Selle küsitluse tulemus on otsustuse alus. Kogukonnakomisjonist volikogu lauale saadetud eelnõu soovib aga rahvaküsitluse nõude põhimäärusest lihtsalt välja visata.
„Pidasin nõu ka konsultantidega, kes on selle valdkonna teoreetikud,” rääkis Kalf. Nende seas oli Kersten Kattai, kes aitas ühinemisläbirääkimisi läbi viia ja ühinemislepingut koostada, ja Mikk Lõhmus. „Konsultandid ütlesid, et üldjuhul ei ole üheski teises osavallas olukorda, kus peab tegema rahvahääletuse,” rääkis Kalf. „Elu on näidanud, et rahvahääletusel osalevad inimesed vähe,” jätkas ta. Seda näitas ka liitumiseelne küsitlus, kus osalejate arv jäi väga tagasihoidlikuks.
Kuna rahvaküsitluse läbiviimine nõuab ka finantse, peeti seda ebaefektiivseks. Pealegi võimaldaks rahvaküsitlust nõudva punkti kehtetuks tunnistamine Kalfi sõnul tööga edasi minna ja mitte liigselt ajaga viivitada.
„Ega me pakkunud selle väljavõtmist ka mitte sugugi kerge südamega välja,” lisas ta. „Me vaatasime, kuidas mujal Eestis toimitakse. Ja teistes Eesti piirkondades, kus osavallakogud on, ei olnud seda rahvaküsitluse nõuet üldse sisse pandud,” rääkis Kalf.
Volikogu esimees Kalle Toomet ütleb, et lisaks sellele, et rahvaküsitlustel osaletakse vähe ja selle tulemus ei pruugiks seega anda olukorrast selget ülevaadet, tuginetakse ka asjaolule, et ühinemislepingu periood on lõppenud.
Toomet rääkis, et osavaldade ja osavallakogude moodustamine tulenes ühinemislepingust. Lepingu põhieesmärk oli, et lepinguperioodi sees ei saa teha muudatusi tegevustes, kui ei ole küsitud rahva arvamust. Toometi sõnul oli see kaitsemeede, sest vald oli alles uus ja värske.
Leping kehtis kuni 2021. aasta kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. Täna tegutseb vald ühinemislepingujärgses perioodis. Toomet usub, et volikogul on ülevaade, mis nelja aasta jooksul on toimunud, ja saadud kogemus on muutnud volikogu teadlikumaks. „Nüüd võiks volikogu võtta ise oma otsused vastu, kas jätkata osavallaga ja sealt tulenevalt osavallakoguga,” ütles ta.
Samas toonitas ta, et seeläbi ei soovita vähendada inimeste kaasatust. Alternatiivina on laual mõte piirkondlikest kogukonnakogudest. Toomet näeb, et need võiksid leida hoopis laiemat kandepinda, kui seni tegutsenud osavallakogud. Enam poleks kogusse kuulumise piiriks valimistel kandideerimine.
„Tegelikult on meil väga palju häid ja aktiivseid inimesi, kes oma kogukonna ja elukeskkonna eest hea seisavad, aga ei taha kandideerida poliitilistesse organisatsioonidesse. Neil peaks olema ka võimalus olla esindatud,” leiab Toomet. Piirkondlikesse kogudesse saaks kaasata näiteks külavanemaid ja külade ühendusi.
Tulevikusuund on ühtlustamine
Kogukonnakomisjon pole aga sisulist tööd uute lahenduste väljatöötmiseks alustanud. Ka volikogu laua taga tõstatas Aare Heinvee küsimuse, kas vähemalt eeltöö uute piirkondlike kogude moodustamiseks ei võiks enne osavaldade lõpetamist tehtud olla. Kalfi sõnul tuleb liikuda edasi sammhaaval. „Kui me hoiame nokk kinni, saba lahti, saba lahti, nokk kinni ja edasi ei liigu, siis sellest ei ole ka suuremat abi,” arvab ta.
Määrused peavad käima volikogus kahel lugemisel. Möödunud kolmapäeval toimunud volikogu istungil oli esimene lugemine. Volikogu liikmed leppisid kokku, et ettepanekuid saab esitada 7. märtsini.
Esialgne plaan näeb seega ette, et pärast põhimääruse muudatuse teist lugemist saab kogukonnakomisjon algatada osavaldade tegevuse lõpetamise. Alles siis saab komisjon asuda piirkondlike kogude moodustamise kallale. Kalf küll lisas, et tõenäoliselt hakkavad nad osavaldade lõpetamisega paralleelselt ka uut lahendust välja töötama.
Kalf ütles, et täna liigub info erinevatest kantidest vallani läbi kogukonnakomisjoni. Komisjoni liikmed esindavad valla erinevaid piirkondi. Kalf leiab, et täna infovahetus toimib. Samas on ta ka seisukohal, et piirkondlikud kogud on sellegipoolest vajalikud ning võimaldavad kaasata suuremat hulka inimesi valla erinevatest kantidest.
Kasulikku tagasisidet on vaja
Otsus liikuda osavaldade lõpetamise suunas ei olnud kogukonnakomisjonis üksmeelne. Kogukonnakomisjoni aseesimees Hannes Vald oli üks kahest, kes selle vastu hääletas. „Neli aastat tagasi avaldasin enda arvamust ja nägin, et osavallad on mõistlikud teha. Ega ma enda arvamust muuda,” tõdes ta.
Ta näeb, et põhimäärust oleks saanud muuta ka sellest seisukohast, kellest ja kuidas osavallakogu moodustatakse, kaasates näiteks kantide esindajaid, sädeinimesi.
Kalf ütles, et seda võimalust arutati, kuid lisas siis, et see oleks jätkuvalt tekitanud olukorra, kus esinduskogud oleksid eksisteerinud ainult kahes osavallas. Seega oleks teised valla piirkonnad jäänud katmata.
Hannes Vald ei näe põhjust, miks ei saaks paralleelselt toimida nii osavallakogud kui ka piirkondlikud kogud nagu näiteks Saaremaal. Ta jääb ka kindlalt seisukohale, et selliste kogude moodustamise eelduseks peab olema vajadus. „Minul on tunne, et esinduskogu on vaja,” rääkis Vald.
Küsimusele, mida arvab ta ideest rahvaküsitlus põhimäärusest välja võtta, Vald konkreetset vastust ei anna. „Me näeme, et ilmselgelt on otsustatud ja kokku lepitud ühtlustamine,” räägib ta.
Tema jaoks olulisem on see, et piirkondadesse jääks ka tulevikus esindusorganisatsioon. „Ma arvan, et see annaks piisavalt palju tagasisidet tegevuste ja ka vajaduste kohta,” leiab Vald. Eesmärk on saada kasulikku tagasisidet olenemata sellest, mis nime esinduskogu kannab. „Nimi ei riku meest,” ütleb ta naljaga pooleks ja usub, et kui kogul on konkreetsed ülesanded ja piirkond, siis võib see ka kogukonnakogu nime kanda.
