Viimased kolm aastat on Merje Peekma olnud vaimustuses makrameest. See vana käsitööliik oli populaarne mitte väga ammu aega tagasi. Paljud mäletavad, et nende emad punusid makramee stiilis kardinaid ja lillekiikesid. Vahepeal vajus makramee unustusehõlma, kuid öeldakse, et iga uus on unustatud vana ja nii on makramee just viimastel aastatel taas leidnud tee inimeste südametesse.
Tegelikult on Merje paberitega päästja, kuigi oma hinges on ta lapsest saadik olnud käsitöö- ja kunstiinimene. Näiteks on ta varem tegelenud hobikorras maalimisega ja restaureerinud mööblit, sealhulgas näiteks ühe perekonna reliikviaks oleva 100-aastase kapi, mis nüüd on tema köögi uhkus.
Pärast keskkooli lõpetamist mõtles Merje, et võiks endale leida kindla palgaga ameti ja nii läks ta päästekorraldajaks õppima. Mõni aeg pärast magistri lõpetamist Merje abiellus ja pärast esimese lapse sündi jäi koduseks.
„Hakkasin mõtlema, et niisama kodus ka ei taha istuda, mingit tegevust oleks vaja, et nii-öelda oma patareisid laadida. Proovisin selleks erinevaid käsitööliike. Mingi hetk hakkasin unenäopüüdja stiilis seinakaunistusi tegema ja mõtlesin, et ma ei taha, et need oleksid sellised nagu kõigil teistel. Surfasin internetis ja leidsin, et makrameega saab ka unenäopüüdjaid teha. Hakkasin katsetama ja kohe, kui esimese sõlme tegin, sain aru, et see on täpselt see, mis mulle sobib,” jutustas Merje.
Ta lisas, et näeb nööri käiku sõlmes visuaalselt ette ja seepärast on tema jaoks lihtne ja nauditav makrameed teha. Vaadates nüüd tagasi päästekooli ajale, nendib ta, et tema jaoks oli juba siis väga lihtne igasuguseid sõlmi õppida ja talle meeldis neid teha, kuid siis ta veel makramee peale ei mõelnud. Tookord ei olnud see ka uuesti populaarseks saanud.
Tellimustööd kõigepealt
Merje meenutas, et vanasti tegi temagi ema heinapallinöörist makramee stiilis lillekiikesid, kuid siis ei pakkunud makramee Merjele veel huvi. Nüüdsel ajal ei pea õnneks materjaliks heinapallinööri kasutama ja üha rohkem on nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi e-poode, kust makramee tegemiseks sobilikku nööri tellida saab.
Seniajani kõige põnevamaks tööks peab Merje suure kiige punumist pesakiige raamile. Kuigi ta on teinud seda vaid korra, sai ta esimese punumise käigus targemaks ja tahaks veel kord proovida, et uusi mustreid katsetada.
Kuna üldjuhul kipub ikka minema stiilis „kingsepal pole kingi”, uurisin, kas Merje on ka oma kodu jaoks saanud midagi teha. Merje tunnistas, et endale ei jõua tõesti palju teha, kuid jõudumööda natukene ikka. Eestoas on näha üks tumba, millele ta tahab kaaslase kõrvale teha, ja ülakorrusel on akna ees makrameekardin, kuigi Merje arvab, et selle ta müüb ikkagi maha. Tal on nimelt juba uus idee, mida sinna teha.
Makrameekardinaid tellitaksegi Merje sõnul kõige enam. Kuid peale kardinate ja tumbade teeb ta veel lillekiikesid, mandalaid, patju, lambikupleid, tassialuseid, õlakotte ja erinevaid seinakaunistusi. Näiteks saab teha sellise seinakaunistuse, mis on ka praktiline, ehk sinna saab võtmed riputada, või on see tasku, kuhu esemeid panna.
Värvidest on klassikaline valik naturaalvalge, kuid on tellitud ka roosasid ja pruune esemeid. Makramee võimaldab ka eri värvi lõngu ühendada ja kirju töö teha, vaid oma fantaasia on piiriks. Nende asjade nimekirjas, mida Merje iseendale teha tahab, ongi värviline seinakaunistus.
Merje on loonud ka päris palju oma mustreid ja talle meeldib, kui tellija tema uute ideedega kaasa tuleb. Näiteks oli tal idee teha kardinale lillekesi mitte ainult sirges rivis, vaid ka allapoole, kuid võimalust seda katsetada ei olnud, kuna eelisjärjekorras teeb ta tellimustöid. Kuni kirjutas üks klient ja küsis, kas seda lillemustrit annaks niimoodi teha. Merje oli muidugi rõõmus, et tal avanes võimalus oma idee teoks teha.
Inspiratsiooni kogumiseks jälgib ta Instagramis erinevaid makrameega seotud märksõnu ja tegijaid. Ühe erilisema tegijana toob ta välja Kasha’s Craft Creationi lehekülje. Sealt on näha, et makramee abil saab koguni loomi teha, mis esmapilgul näevad välja, nagu oleksid heegeldatud.
Õpitoad ja õppevideod
Seda, kui kaua ühe kardina tegemine aega võtab, on Merjel raske ühe kindla numbriga väljendada. „See oleneb mõõtmetest. Näiteks selle viimase, lillemustriga, tegemine võttis kuskil 30 tundi aega. Väikese kardina võin teha ka ühe päevaga valmis, kuid enamasti teen keskmiselt 3-4 päeva,” rääkis Merje. Makramee punumise vahele peab aga mahtuma ka aeg söögitegemiseks, koristamiseks ja lastega tegelemiseks, nii et päris kaheksa tundi päevas ikka punuda ei saa. Ja ega nii pikalt ei jaksakski, sõnas Merje, pigem jääb see aeg nelja tunni ringi päevas.
Kuna Merjel on kolm väikest last (5, 3 ja peaaegu 2), on juba selletõttu raskem leida aega punumiseks. Et suuremad lapsed on päeval lasteaias ja väiksema hoidmisel on abiks ämm, on just hommikune aeg kuni lõunani Merje jaoks kõige produktiivsem. Kuid punuda saab ka õhtuti, kui lapsed multikaid vaatavad või töötoas tema juures mängivad. Merje lisas, et sõlmede tegemine on ka juba nii käe sees, et kogu aeg mustrit jälgima ei pea ja saab ka pead kõrvale pöörata ning punumise ajal lastega suhelda. Vanem laps tunneb ka ise makramee tegemise vastu huvi, on kinnitussõlme juba selgeks saanud ja tahab edasi õppida.
Kuigi üha enam jääb silma, et makramee tegijaid on viimase paari aasta jooksul juurde tulnud sama kiiresti kui seeni pärast vihma, ütleb Merje naerdes, et tema konkurentsi ei tunne, kõigile jätkub kliente. Ta jälgib ka teiste makramee tegijate tegemisi ja kiidab, et häid meistreid on päris palju juurde tulnud.
Kõrvaltvaatajana pean tunnistama, et Merje tegemised eristuvad mõnest teisest makramee tegijast kvaliteetsemate piltide ja korraliku kodulehega. Lisaks pakub ta koolitusi, „tee ise” komplekte ja olemas on mõned elementaarsemate sõlmede õpetusvideod Youtube’is.
Algul olid need õppevideod mõeldud selleks, et kui kellelgi jääb õpitoas midagi selgusetuks, siis saab Merje juhatada, kust videoõpetuse leiab. Viimasel ajal on need videod aga muutunud eriti populaarseks ja just välismaalaste seas. „Ma ei eeldanud, et see hakkab välismaale ka levima, kuna pealkirjad, sisu ja tekstid on kõik eesti keeles, kuid eks makramees on oluline, et sa jälgid käsi, vaatad, kuidas see sõlm käib,” sõnas Merje.
See, kuidas ta töötubade tegemiseni jõudis, on omaette huvitav lugu. „Häirekeskuses tööl olles pidin koolitusi tegema ja mulle meeldis neid teha. Kui valdkonda teadsin, tundsin end inimeste ees hästi, teadsin, et oskan nende küsimustele vastata ja neid juhendada. Kui makramee enda jaoks avastasin, mõtlesin ühel hetkel, et äkki õpetaks seda ka teistele.
Aga kus, seda ei teadnud. Just siis, kui ma hakkasin sellele mõtlema, küsis keegi ühes Facebooki käsitöögrupis, kas keegi teeb makramee õpitube. Käsitöösalongi Teeme TeistMoodi omanik Jaanika Aasrand oli siis seal kommenteerinud, et kes soovib õpitube hakata tegema, kirjutagu talle. Ma värisesin arvuti taga, mõtlesin, et mis ma nüüd teen. Lõpuks kirjutasin. Ja nii see alguse saigi, läksin sinna tegema ja üldiselt ma seal nüüd õpitube teengi,” rääkis Merje.
Teine koht, kus ta Tallinnas õpetab, on TigaseManni Loomestuudio. Vahel kutsutakse teda õpetama kodunt kaugemale, kuid laste kõrvalt ta päris teise Eesti otsa minna ei taha, kui seda just pere väljasõiduga ühendada ei saa.
Kodunt kaugemal õpituba tehes arvestab Merje sellega, et valib tegemiseks midagi, mis võtab aega neli tundi (väiksemad seinakaunistused, lillekiiged), just selle mõttega, et ise jõuaks koju tagasi. Aga Tallinnas tuleb vahel ette ka kuue- ja kaheksatunniseid õpitube. Ühte väikest, kuid keerulisema mustriga käekotti näidates rääkis Merje, et korra tegi ta ka seda õpitoas, kuid see võttis 9 tundi aega, nii et seda ta enam ei tee.
Sisekujundus soosib makrameed
Küsimusele, kas võib juhtuda, et ühel hetkel makramee end ammendab, vastas Merje, et see võib tõesti juhtuda. Makramee punumine on hetkel tema jaoks siiski hobi, mitte töö. „Ma olen väga õnnelik, et see on minu hobi, sest kui ma seda teen, siis ma tunnen, et puhkan. Kui sellest saab ühel hetkel mu töö, võib-olla on siis see hetk, kui makramee end ammendab,” sõnas Merje. Lapsepõlvest saadik on ta olnud rohkem maalija, kuid viimati maalis ta esimest last oodates. Merje arvas, et äkki siis, kui makramee end ammendab, hakkab ta taas maalima.
Arutledes selle üle, miks makramee ootamatult justkui tuhast tõusis ja taas populaarseks muutus, arvas Merje, et põhjus võib olla sisekujunduses. Boheemlaslik sisekujundus on populaarne ja makramee stiilis tehtud esemed sobivad sellega nagu valatult. Merje lisas, et makrameed saab ka väga puhta ja reserveeritud stiiliga teha, kuid enamasti on see ikkagi päris boheemlaslik. Lisaks tunneb Merje, et viimasel ajal hinnatakse käsitööd rohkem ja seepärast jagub kliente ka oma kodumaa pinnal.
Piiludes Merje käsitöötuppa, on näha parasjagu pooleli olev lillemustriga kardin. Tegemist on suure kardinaga, nii et selle punumiseks on vajaminevad nöörid peaaegu 9 meetrit pikad. Seepärast on need alt sõlme seotud, et need omavahel sõlme ei läheks ja üleliigset närvikulu ei tekitaks. Kuna kardin on pikk, on Merjel selle punumiseks oma metoodika. Ülemise osa punub ta valmis stange peal, ühel hetkel riputab ta kardina aga trepi külge ja punub taburetil seistes edasi.
Väikses töötoas on näha näidised, mida makramee õpitubades teha saab, ning ühel seinal tõmbab pilku seinakaunistus, mille alumine osa on siniseks värvitud. Merje selgitas, et see on töö, mille peal ta katsetab asju, näiteks spreikanga värvi, mis aga ei vastanud päriselt tema ootustele.
Näha on ka suuri metallrõngaid ja tähekujulisi rõngaid, millele on makramees peale punutud. Üht roosat mandalat näidates sõnas Merje, et sellist hakkab ta järgmises töötoas õpetama ja sellega saab ka algaja hakkama, lihtsalt aega läheb.
Selline püsivust ja rahulikkust nõudev nokitsemine tundubki rohkem naiste pärusmaa olevat ja Merje nentis, et tõesti, seni on tal vaid üks noormees õpitoas käinud, sai küll lillekiige tegemisega hakkama, kuid tal oli siiski raskem kui mõnel algajal naisel.
Lõpetuseks sõnas Merje, et kindlasti kavatseb ta makrameega tegelda kuni väikseima lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid samas loodab ta, et edaspidi laseb töö sellega vaikselt edasi tegutseda, kuna punumine ja sõlmede tegemine on lihtsalt nii mõnus tegevus, et sellest loobuda oleks raske.
